Pühapäev, september 14, 2025

Monthly Archives: detsember 2021

Eesti: SA Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tehnikaülikool panustavad ühiselt uute tervisetehnoloogiate loomisesse

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikool ja Ida-Viru Keskhaigla allkirjastasid täna koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et Tallinna Tehnikaülikool panustab tervisetehnoloogiatega seotud ülesannete lahendamisse pikemat aega ning sarnased lepingud on sõlmitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Pärnu haiglaga. Landi hinnangul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eesti ühe suurima piirkonna haiglas väga oluline, kuna aitab tegeleda nii varajase diagnostika kui ka terviseteadlikkuse ja -käitumise võimestamisega.

„Haiglal kui tervishoiuasutusel on terve Ida-Virumaa elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel väga oluline roll ja innovatiivsete tehnoloogiate ning värskete teadustulemuste kasutamisega saame sellesse töösse veelgi rohkem panustada,“ märkis Tiit Land.

Ida-Viru Keskhaigla tegevjuhi Tarmo Tohveri sõnul võimaldab koostöö ülikooliga kokku viia arste, tehnoloogiainimesi ja ka kohaliku omavalitsuste esindajaid, mille tulemusena tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades konkreetsete diagnostika-, monitooringu- ja ravimeetoditega. Kokkuvõttes aitavad kõik need tegevused tõsta haigla töö kvaliteeti ning teenindada patsiente veelgi paremini.

„Täna on haiglates puudus meditsiinitehnoloogia inseneridest ja IT spetsialistidest. Need on valdkonnad, kus näeme Tallinna Tehnikaülikooliga reaalset koostöövõimalust ja loodame, et lepingu allkirjastamise tulemusel sünnivad parimad tudengitööd ning ülikooli lõpetajad ühinevad Ida-Viru Keskhaigla personaliga,“ mainis Tohver.

Haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Toomas Kariis lisas, et lepingu sõlmimine aitab Ida-Viru Keskhaiglal jõuda lähemale kaasaegse ja tervisliku elukeskkonna loomisele ning arendamisele. „See eeldab järjepidevat teadus- ja arendustegevust arvestades haigla konkreetseid soove, näiteks onkoloogia- ja hematoloogia, vereteenistuse, laste- ja noorte vaimse tervise, noorukite sõltuvusravi ning hooldekodude tegutsemise küsimustes,“  väitis Kariis.

 

Soome: Nüüdsest saab kolmanda vaktsiinidoosi juba 3 kuud pärast teist doosi

NordenBladet — Soome terviseamet lühendas seoses Omikroni variandi kiire levikuga teise ja kolmanda doosi vahet, mis on nüüd 3 kuud. See tähendab, et riskigrupid ja üle 60-aastased võivad saada uue doosi, kui viimasest on möödas 3-4 kuud, vahendab Yle.

Alla 60-aastased, kes ei kuulu riskigruppi, saavad kolmanda doosi 4-6 kuud pärast teist doosi. Varasem soovitus alla 60-.aastaste puhul oli 5-6 kuud.

Vahede lühendamine viib selleni, et rohkem soomlasi on saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Soomes läheb nüüd suuremaks vaktsineerimiseks, selleks värvatakse lisatööjõudu nagu hooldajad ja apteekrid. Tamperes on kutsutud tagasi tööle pensionile jäänud meedikud. Vaktsineerimisse tahetakse kaasata töötervishoiu asutused.

 

 

Soome: Noorte seas võtab maad äärmusparempoolne mõtteviis

NordenBladet — Soomes on praegu uurimisel äärmusparempoolse terroriünnaku planeerimisega seotud juhtum. Imestust äratab kahtlusaluste noor iga.

Äärmusparempoolsetel on praegu Soomes oma organisatsioonid, näiteks Rahvussotsialistlikud noored (Kansallissosialistinuoret) ja Uusimaa telg (Uudenmaan akseli), mis värbavad liikmeid koolide lõpuklassidest, vahendab Iltalehti.

Äärmusparempoolsed meelitavad noori poisse ja tüdrukuid vanuses 13-25 eluaastat. Praktiliselt igas Soome piirkonnas tegutsevad äärmusparempoolsed rühmitused. Esimene kokkupuude äärmusparempoolsusega on tavaliselt sotsiaalmeedias, kas Instagramis või Tiktokis. Pärast seda jätkub arutelu jututubades või nn hämaras veebis. Äärmuslased suhtlevad näiteks Telegrami kanali kaudu, aga ka muudes suhtlusveebides nagu Hommaforum ja Ylilauta.

Pärast kontakte veebis kutsutakse noori kohtumistele nagu vaid parempoolsetele mõeldud kontserdid, enesekaitsekursused või metsamatkad. Noored levitavad ka eri liiki propagandat. Näiteks rahvussotsialistlike noorte tänavakleepsusid on olnud Helsingist kuni Ouluni välja. 2020. aasta kevadel pandi rahvussotsialistide lendlehti lausa Vantaa postkastidesse.

Äärmusparempoolsete noorte tegevus teeb eriti muret Tamperes ja Soome idaosas. Kankaanpää, kust on pärit kahtlusaluse terrorirünnaku organiseerijad, asub Tamperest vaid 80 kilomeetri kaugusel. On võimalik, et on suheldud ka teiste piirkondlike ühenduste liikmetega.

Avafoto: Tampere, Soome (NordenBladet)

Soome: Kolme päevaga lisandus ligi 6000 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes tuvastati nädalavahetusel kolme päevaga kokku 5932 uut koroonaviirusega nakatumist. Kahe nädalaga lisandus 24 612 nakatumist, mida on 7413 võrra enam kui eelneva kahe nädalaga.

Soomes on haiglaravil 340 koroonapatsienti, kellest 60 on raskes seisus intensiivis. Mõlemad numbrid on viimase kuu aja kõrgeimal tasemel, vahendab Ilta-Sanomat.

Nädala jooksul registreeriti 51 koroonasurma.

 

Eesti: Algas 5-11-aastaste laste vaktsineerimine COVID-19 vastu

NordenBladet — Perearstid ja haiglavõrgu haiglad, kes on Pfizeri 5-11-aastastele mõeldud COVID-19 vaktsiinid kätte saanud, alustasid möödunud nädalal laste vaktsineerimist, vahendab Sotsiaalministeerium.

Lapsi vaktsineeritakse Pfizer-BioNTech Comirnaty vaktsiiniga, mis sisaldab kolm korda vähem toimeainet kui täiskasvanute vaktsiin. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, mida manustatakse Eestis immunoprofülaktika komisjoni soovitusel 6-nädalase vahega. Vaktsiinid jõudsid Eestisse 13. detsembril ja alates 15. detsembrist on neid tarnitud perearstidele ja haiglavõrgu haiglatele. Esimesed 14 000 perearstide ja haiglate poolt tellitud doosi jagatakse laiali teisipäeva, 21. detsembri õhtuks.

„Kuigi suurem osa lapsi põeb COVID-19 haigust kergelt, siis mõned lapsed põevad seda siiski väga raskelt. Me ei pea laste tervisega enam riskima, kui meil on olemas neile sobivad vaktsiinid. Lapsevanemad ei peaks vaktsineerimist kartma, sest lapse immuunsüsteem on vaktsiinide vastuvõtmiseks ja antikehade väljatöötamiseks valmis. Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemi viiruste vastu võitlema ühtviisi hästi nii 5-aastaste kui ka 12-aastaste laste puhul,“ ütles Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas.

Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida võttes ühendust lapse perearstiga. Üleriigilise digiregistratuuriga liitunud perearstide puhul ja lapse vaktsineerimiseks haiglate vaktsineerimiskabinettides saab aja broneerida digiregistratuuris.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis 30. novembril soovituse vaktsineerida 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks ning viiruse leviku pidurdamiseks lastekollektiivides ja lähikondsete seas. COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.

Reedel, 17. detsembril vaktsineeriti lapsi Harjumaa perearstikeskustes.

Avafoto: Pexels