Neljapäev, detsember 25, 2025

Monthly Archives: november 2021

Helena-Reet: Operett “Krahv Luxemburg”, Timmerite vestlusõhtu Vatican Tallinnas ja pühapäevane isadepäev

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Olen viimasel ajal suur Piletilevi klient (loe: kultuuritarbija). Olgu tegu teatri, opereti, muusikali, kontserdi, stand-up etenduse, kabareeõhtu või siis vestlusõhtuga. Hea on näha, mis maalimas toimub, ennast kodu-töö rutiinist välja tuua ning mulle meeldib ka koos Allaniga kvaliteetaega veeta. Püüame leida igal nädalal aega iseendale (avastame uusi restorane, SPA-sid, näituseid, matkaradu jne.).

Novembri esimesel nädalal käisime rahvusooperis Estonia Franz Lehári operetti “Krahv Luxemburg” vaatamas (hinnainfo: sissepääs ühele 38.90 EUR). Selle lavastajaks ja kunstnikuks on Thomas Mika ning krahvi rolli täitis imeline Reigo Tamm. Reigo on paljudele kindlasti tuttav ka sarjast “Alo”, kus ta mängis Reinu poega Ahtit. Saal oli rahvast puupüsti täis ning õhtu oli väga tore! Kuigi ma pole just suurim operettide fänn, pean tunnistama, et see oli täitsa 5+.




Eelmisesse nädalavahetusse jäi klubi Vatican külastus ning isadepäev.

Laupäev Vatican Tallinnas (Pärnu mnt 3, 10143 Tallinn). 
Kuna meile väga meeldis Viru hotelli Merineitsi restoranis veedetud kabareeõhtu (varietees käigust loe SIIT), mis sisaldas nii show´d kui õhtusööki, siis püüdsin leida midagi sarnast, kus oleks nii à la carte menüü kui ka meelelahutus. Selleks osutus “Avameelne vestlusõhtu Timmeritega“, mis leidis aset Tammsaare pargi klubis Vatican. Olin veidi uudishimulik ka.. tahtsin näha, mismoodi selline vestlusõhtu välja võiks näha. 😀

Õhtu koos sissepääsu (pilet ühele 25.90 EUR) + toitudega oli küll päris kulukas aga nii see raha teenimine ju ettevõtjatel käibki. Nagu Kirsti ise ütles, siis (kivid)vääriskristallid, mida kalli hinna eest esoteerika poest ostate ja silitate ei too rikkust kellelegi, vaid ikka töö. No vott.. Nii ta on, usun ise ka nii. Kirsti ning tema tütar Merily on kahtlemata töökad – ühtviisi head nõiad, psühholoogid, kui ka kõne pidajad (tele- ja raadiokogemusi vist pole vaja mainidagi). Õnneks ei läinud jutt ka liiga müstiliseks ega kommertslikuks (noh et, leiame kõigil teil nüüd mingi probleemi, mida siis saate raha eest minu juurde lahendama tulla 😀 hahaaa).

Mida maitsvat sõime?
Eelroaks valisime Buffalo kanatiivad sinihallitusjuustukastmega (9EUR), Salati grillitud kanaga (10EUR). Põhiroaks võtsime mõlemad Veise sisefilee (21EUR praad), mis koosnes kartuligratäänist, pastinaagipüreest, karamelliseeritud sibulast, kisstomatist ja chimchurrist. Ning magustoiduks Soolakaramelli-juustukoogi (5EUR/tk). Joogiks pudel Cava Clos Amador Brut´i, mille hinnaks kohapeal kujunes 35EUR/ pudel. Algul menüüd nähes tundus, et menüü on “suht tavaline ja igav”.. aga toidud olid väga maitsvad! Soovitan! Täitsa omaette klass oli kanatiibade kaste!! Yummmm!!

Nii et taaskord mõnus ja kordaläinud õhtu!










Isadepäev oli meil sellel aastal viies vaatuses ja algas juba laupäeval.

Esimene vaatus: Ivanka Shoshana (13) veetis terve laupäeva isaga. Nad käisid mitmel näitusel, Vesivärava Café´s ning kinos. Laupäev ongi ca 3-4 korda kuus Ivanka ja isa päev. Margus tuleb võtab ta kell kümme-üksteist minu juurest peale ja siis toob nelja-viie paiku tagasi.

Teine vaatus: Pühapäeva hommik kodus. Kuna Allan mängib Estella ja Ivanka elus juba üle aasta igapäevaselt suurt rolli, siis tegid nad ka talle vahva isadepäeva kaardi. Allan või Onu-Allan nagu nad kutsuvad, on neile nagu boonus-isa, lisa täiskasvanu nende elus. Mina katsin ilusa laua, millelt ei puudunud ka ise valmistatud küpsisetort. (PS! Hahaaa.. vaadake millise näljase näoga kass akna taga tuppa laskmist ootab … elu maal …)





Kolmas vaatus: Estella Elisheva (15)  joonistas isale kauni isadepäeva kaardi ning küpsetas pool päeva šokolaadi-brownie torti. Allan käis kaks korda poes, et oleks ÕIGE jahu ja ÕIGE kaunistus. Ta sättis igat kaunistust mitu korda ümber, sest kuna isa näeb nii harva (ta kohtub isaga vaid  3-4 korda kuus pühapäeviti paar tundi), siis pidi tort ilmtingimata täiesti täiuslik olema. Tort tuligi kaunis ja ahvatlev. Estella sättis selle Ivanka tehtud savitaldrikule ning jäi Margust ootama. Neil oli terve pühapäev plaanitud (kino jne). Tavaliselt nad käivad kas padelit või lauatennist mängimas ning söömas (enamasti käivad Ülemiste Lidos).

Neljas vaatus: Mina, Allan ja Ivanka läksime Mõiku minu isale head isadepäeva soovima. Ka minu isa sai mõnusa isetehtud küpsisetordi ning Ivanka oli vanaisale koolis toreda kaardi teinud. Läksime täitsa ette teatamata, sest ema läheb viimasel ajal nii kergelt pabinasse iga asja peale. Muidu oleks ta kohe, et “Appi, mis ma lauale panen” ja “Issand milline mu soeng välja näeb” või “Ohh, ma ei jõua selleks ajaks koristada piisavalt” jne. Kuna tal alati on mida lauale panna (pluss võtame ka ise alati midagi kaasa) ning soeng on shikk ja kodu alati korras, siis säästsime teda liigsest närveldamisest.

Viies vaatus: Läksime Allani isale õnne soovima. Ka tema isa sai isevalmistatud tordi – Napoleoni tordi. Selle koogi küpsetamise au seekord siiski mulle ei kuulunud. Tellisin selle oma endiselt naabrinaiselt, kes teeb lihtsalt maailma parimat Napoleoni kooki. Olen mitu korda tema juures “praktikal” käinud, ehk ühel heal päeval teen sama hästi 🙂 Allani vanemate poole tuli isadepäeva tähistama ka tema vend Ardo oma perega. Üheskoos veetsime mõnusa (ja maitsva) päeva!




Selleks korraks kõik! Kallistan! 🙂

Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂

Viimased postitused:

Helena-Reet: Kingituste valmistamisest, ilutoodete tellimusest ja remondist lastetoas! MÕELDUD-TEHTUD! + SUUR GALERII
Helena-Reet: Nädalavahetus Pärnus (Viiking SPA hotell, restoranid Steffani ja Kolhethi) ning laste koolivaheajast…
Helena-Reet: See tunne, et unistad millestki erakordsest ja reaalsus on VEEL PAREM! + Netflixi sarjad Squid Game, Alice in Borderland jne.
Helena-Reet: Viru varietees revüüteater Starlight Cabaret kabareeõhtut “Creme de la Creme” nautimas + SUUR GALERII & VIDEO!
Helena-Reet: Kaks viimast nädalat oleme tegelnud aktiivselt koduga või õigemini kodudega + MUUD JUTTU!
Helena-Reet: Näituse “Meie kodune nõiaköök” mahavõtmine ERM´is ja külastajate vahel E&S TOODETE LOOSIMINE!
Helena-Reet: 22. kuupäev – VAAT SEE ON ÜKS TORE päev igal kuul!
Helena-Reet: Laste vaktsineerimine, Teletorni külastus, Pirital restoranis, Kuusalus Jõekääru talus forelli püüdmas jpm huvitavat!
Helena-Reet: Mis see oli, mis minuga juhtus?
Helena-Reet: Meie elu maal ehk Kardashianid Eesti moodi.. või mis iganes + Retsept: Aasiapärased vürtsikad veiseribad särtsakas kastmes
Helena-Reet: 4 sünnipäeva (SUUR GALERII!)
Helena-Reet: Kolmas puugivaktsiin ning plaanid tänaseks
Helena-Reet: Tartus ERM´is käik, mehed ajasid end kiilaks + ülestunnistus: Jah, mul on uus mees!
Helena-Reet: Küla jaanituli, teine koroonavaktsiin, aiatööd ning mõnus laupäevaõhtu Keilas restoranis Legends Diner + FOTOD!
Helena-Reet: Vadakuvalgust ja rahulikust päeva algusest, uuest murutraktorist, kollektsioon “Ivanka” ning veel tänasest päevast…
Helena-Reet: Suvi!!! Meie nädalavahetus + SUUR GALERII!
Helena-Reet: Hygge hommik, veidi reklaami meie E&S hitt-tootele, sulgpall ning tänane päev läbi SUURE PILDIGALERII!
Helena-Reet: Aiast inspireeritud maal “Lapsepõlv”, veel üks tarbijamäng, lunaraha eest saadav kingitus, mõnusad RMK puhkealad ning nädala suursündmus! + SUUR GALERII KÕIGEST!
Helena-Reet: Elisheva & Shoshana läbirääkimised Kaup24-ga, ajakirjandustellimused ja tarbijamängud
Helena-Reet: Ivanka Shoshana sünnipäev VOL2, muremõtted, uus elupuuhekk + põnevad külalised
Helena-Reet: Laste sünnipäev – toidumenüü, outfit ja galerii!
Helena-Reet: Vabadus ise oma aega planeerida on luksus, mida armastan üle kõige!

Eesti kunstnike liit valis uued kunstnikupalga saajad aastateks 2022-2024

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti kunstnike liidu kokku kutsutud komisjon otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024 Edith Karlsoni, Kristi Kongi, Kadri Mälgu, Hanno Soansi ja Jaan Toomiku. Kokku laekus konkursile 50 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1 kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.

Valikukomisjoni kuulusud Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti kunstnike liit), Sirje Helme (Eesti kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti kaasaegse kunsti muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse kunsti Eesti keskus), Kai Lobjakas (Eesti tarbekunsti- ja disaini muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus).

Edith Karlson on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu peategelased on sageli inimese- ja loomafiguurid. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala magistrikraadiga. Teda on tunnustatud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga 2006. aastal, Köler Prize’i publikupreemiaga 2015. aastal ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2019. aastal.

Kristi Kongi on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle teosed keskenduvad värvile, valgusele ja ruumile. Ta on õppinud maali Tartu kõrgemas kunstikoolis (2004–2008) ning lõpetanud Eesti kunstiakadeemia maalikunsti erialal magistriõppe (2008–2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013) ja Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ehtekunstnik. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehtekunsti eriala 1986. aastal, jätkates samas mõned aastad hiljem õppejõuna, 1996. aastast professorina. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja Aasias, uurinud põhjalikult kivikasutust ja lihvimist. 1990. aastatest on Mälgu näitustel esinemine sage ja tema kaasatus rahvusvahelisel ehtekunstimaastikul tihe, ulatudes Soomest New Yorki ja Hollandist Shanghaisse. Ta on pälvinud rohkelt tunnustust ning tema töid leiab muuseumides ja erakollektsioonides üle maailma.

Hanno Soans on kunstiteadlane, kriitik, kuraator, kunstnik ja õppejõud. Soans on töötanud Kultuurilehe, Sirbi ja Kultuurimaa kunstitoimetajana ning ajalehe Võitlev Sõna peatoimetajana. Aastatel 1997–2008 Eesti kunstimuuseumi kuraatorina, 2009–2013 TEA kirjastuse toimetajana ning kunsti- ja arhitektuuriartiklite autorina. Alates 2014. aastast andnud loenguid Eesti kunstiakadeemias ja töötanud vabakutselise kunstniku, kuraatori ja kunstikriitikuna.

Soans on kõrghariduse omandanud Eesti kunstiakadeemias, lõpetanud 1998. aastal bakalaureuse taseme uurimustööga “Vägivaldne Autistlik Subjekt uues Eesti Kunstis”, õppinud aastatel 2001–2003 magistriõppes, töötades uurimusprojektiga “Hübriidne identiteet kaasaegses kunstis”. Alates 2016. aastast õpib Eesti kunstiakadeemia doktorikoolis ja tema uurimusteema on “Tegevuskunsti sotsiopoliitilistest tagamaadest üleminekuaja Eestis”.

Jaan Toomik on videokunstnik, maalija ja filmitegija, kes alustas 1980. aastatel ekspressiivse maalijana, 1990. aastate algusest on tegutsenud ka jõulise installatsiooni- ja videokunstnikuna. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991). 2005. aastal tunnustati Jaan Toomikut Konrad Mäe medaliga, aastatel 1995 ja 2020 Kristjan Raua nimelise preemiaga, aastatel 1995, 1998 ja 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga, aastal 2000 Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ja aastal 2003 Balti Assamblee kunstipreemiaga.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir

Eesti: Riigikogu erikomisjon arutas minister Kersnaga koolidele kiirtestide ostmist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hanke korraldusest ja tingimustest.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul võttis komisjon haridus- ja teadusminister Liina Kersna esitatud informatsiooni teadmiseks. „Pidasime komisjonis oluliseks, et koolides leiab aset kiirtestimine ja et kasutatavad testid vastaksid spetsifikatsioonile. See tähendab, et koolides oleksid enesetestimiseks mõeldud testid,“ ütles Reinsalu.

Samas on Reinsalu sõnul tegemist näitega laiemast otsustamatuse sündroomist, mistõttu venitati testide soetamise otsustega ja siis asuti teste hankima ülepeakaela. „Oluline on teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes ajada asju nõnda, et riigi raha eest tehtavad hanked toimuksid vastavalt üldistele riigihangete protseduuridele,“ ütles komisjoni esimees. Erikomisjon esitas Terviseametile palve saata komisjonile koolidele kiirtestid tarninud ettevõtte Selfdiagnostics OÜ järelevalve kokkuvõte.

Istungil andsid komisjonile selgitusi haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Terviseameti esindaja. Minister selgitas, et valitsuse raamhange testide soetamiseks on sotsiaalministeeriumi haldusalas ja esialgu loodeti, et õpilaste testimisteks vajalikud kiirtestid on võimalik saada olemasoleva raamhanke sees. 25. oktoobril aga selgus, et raamhanke sees ei saanud ettevõte teste tarnida ja 26. oktoobril andis valitsus kiirtestide soetamise ülesande  Haridus- ja Teadusministeeriumile. 28. oktoobril eraldas valitsus testide ostmiseks reservist 7,5 miljonit eurot. Ostetud kiirteste jagub koolides skriiningu läbiviimiseks aasta lõpuni.

Minister Kersna kinnitas komisjonile, et nad ei teinud midagi teadlikult valesti ja püüdsid käituda seadusekuulekalt. Ta lisas, et kui selgub, et midagi on valesti tehtud, siis tuleb selle eest vastutada.

Erikomisjon otsustas seoses kooliõpilaste testimise läbiviimisega esitada täiendavad küsimused ka peaminister Kaja Kallasele. Komisjoni huvitab, kelle vastutusalas oli koolides testimise ja viirusetõrje korraldamine ning mis tingis vajaduse hankida testid ühelt pakkujalt ja miks ei peetud vajalikuks üldises korras hanke korraldamist.

 

 

Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas maakodulaenu tingimused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused. Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis aitab leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi. „Peamiseks probleemiks on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES,“ lausus Kruuse.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. „Kui panga antava laenu osakaal on 50%, siis oleks maksimaalne kaaslaenude summa kokku 200 000 eurot,“ ütles sihtasutuse juhatuse liige Leho Verk.

Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. „Oluline oli, et piirkonnas oleks kodu soetamiseks nõudlust, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk,“ sõnas minister Kruuse.  „Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd,“ lisas ta.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Esimesed laenud loodab MES välja anda veel sellel aastal.

Loe ka:
Eesti: Mis toimub Maaelu Edendamise Sihtasutuses? Erikomisjon: MESis juhtunu peab jääma viimaseks korraks, kui riigi raha jagatakse kõhutunde pealt
Et maal elades elektriarve sind hauda ei viiks, jälgi seda hinnatabelit!
Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käibelaenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on taas avatud
Helena-Reet: Elu maal – äratuskellaks linnulaul!
Helena-Reet: Meie elu maal ehk Kardashianid Eesti moodi.. või mis iganes + Retsept: Aasiapärased vürtsikad veiseribad särtsakas kastmes
Helena-Reet: Kahepäevane väljasõit Setomaale ja Lõuna-Eestisse + kaks korda kerge põige ka Venemaale – PÕNEV MARSRUUT! (VOL 1)
Helena-Reet: Kahepäevane väljasõit Setomaale ja Lõuna-Eestisse + huvitav öömaja, jalgpall ning nõidumine – PÕNEV MARSRUUT! (VOL 2)

Eesti: Reedel toimub IX pärandtehnoloogia konverents. Otseülekande LINK

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub 19. novembril 2021 Viljandis Ugala teatri keldrisaalis IX pärandtehnoloogia konverents “Soome-ugri dialoogid. Kogud ja kogumine”. Kogu konverents on otseülekandena ka veebis.

Eesti Rahva Muuseumis on hoiul materjalid ligikaudu 200 soome-ugri rahvaste aladele korraldatud ekspeditsioonilt. Aga mis on nende kogude kujunemise taga – miks üldse on soome-ugri rahvaste etnograafilise uurimise traditsioon sedavõrd olulisel kohal olnud? Kas või millist tulu on sellest olnud meie hõimurahvastele? Kuidas hinnata kogude väärtust ja kasutusvõimalusi tänapäeval? 2019–2021 viidi ERMis läbi Hõimurahvaste programmi toetatud projekt, mille raames on ERMi teadurid nendest ja teistest küsimustest tõukuvalt vaadelnud süvendatult soome-ugri uurimistraditsiooni ja kogude kujunemist.

Pärandtehnoloogia konverentsil tutvustatakse Eesti, Soome, Venemaa ja Ungari muuseumide soome-ugri kogusid ja nende kujunemislugu. Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Päeva lõpus toimub käsitööteadusliku aastakirja Studia Vernacula uue numbri “Luubi all”, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu ja Udmurdi välitööde raamatu esitlused ning Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.

Sündmusele on oodatud uurijad ja loojad, kes on huvitatud soome-ugri ainese allikatega tutvumisest. Konverentsi töökeelteks on eesti ja vene keel. Korraldatud on sünkroontõlge.

KAVA.
11.00  korraldajate tervitus ja avasõnad
11.10   Art Leete (Tartu Ülikool) Soome-ugri ainelise kultuuri uurimine hõimuidee taustal.
11.40  Piret Koosa (ERM) Sissevaateid ERMi soome-ugri esemekogu kujunemislukku.
12.10  Svetlana Karm (ERM) Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud: visuaalne arhiiv kui pärandtehnoloogiate allikas.
12.40 Kadri Viires (EKA soome-ugri uurimisreiside juht 1994 – 2012) Kunstnikud kultuuripärandit kogumas.
13.10   lõuna
14.00 Ildiko Lehtinen (Soome Rahvusmuuseum) Esemed kui mineviku tõlgendajad.
14.30 Ágnes Kerezsi (Ungari Etnograafiamuuseum) Ungari etnograafiamuuseumi soome-ugri kogu, selle ajalugu ja tulevikuvaated.
15.00 Jelena Koltšina (Venemaa Etnograafiamuuseum). Venemaa Etnograafiamuuseumi soome-ugri kogud: etnokultuurilise pärandi esitluse praktikad.
15.30 raamatute esitlus
16.30  Anu Raua stipendiumi üleandmine

 

1...131415...24Page 14 of 24