Laupäev, november 8, 2025

Monthly Archives: juuli 2021

Eesti: Haridus- ja Teadusministeeriumi uueks kantsleriks esitatakse Kristi Vinter-Nemvalts

NordenBladet — Minister Liina Kersna nimetab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kandidaadiks praeguse üldhariduse, keele ja noortepoliitika asekantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi.

Kristi Vinter-Nemvaltsil on doktorikraad kasvatusteaduste alal Tallinna Ülikoolist. Ta on pühendanud haridusele kogu oma senise karjääri. Enne ministeeriumi asekantsleri ametikohale asumist töötas Kristi aastaid (2012-2019) Tallinna Ülikoolis Haridusteaduste Instituudi, Kasvatusteaduste Instituudi, Pedagoogilise Seminari ja Meediahariduskeskuse direktorina. Ta on olnud ka õppejõud ja õpetaja.

“Kristi Vinter-Nemvalts on inimene, kes tänu oma haridusele ja varasemale töökogemusele tunneb hästi alus-, üld- ja kõrgharidust, aga ka teadusvaldkonda. Minu ootus on, et Haridus- ja Teadusministeerium oleks koostöine, sõbralik, asjatundlik ja lahendustele orienteeritud partner haridus- ja teadusmaailmas tegutsejatele. Ikka selleks, et meie lapsed saaksid parima hariduse ning nende võimed oleks arendatud ning teadus- ja arendustegevus kõrgetasemeline,” ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kantsleri kinnitab ametisse Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, enne seda annab Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus kandidaadi kohta oma arvamuse.

Ministeeriumi praegune kantsler Mart Laidmets siirdub alates 9. augustist pärast senise peadirektori Ulla Ilissoni lahkumist ajutiselt Haridus- ja Noorteameti peadirektori asetäitja kohale. Tänu pikaajalisele kogemusele haridusvaldkonna juhtimisel ning mõlema organisatsiooni – nii ministeeriumi kui ameti – heale tundmisele, on ta väga sobiv kandidaat ühendorganisatsiooni arendamise teise etapi eestvedajaks. Haridus- ja Noorteameti uue peadirektori konkurss on plaanis välja kuulutada selle aasta jooksul.

Mart Laidmets on töötanud SA Innove juhatuse liikmena (2018-2019), ministeeriumi asekantslerina (2013-2018) ning kõrghariduse osakonna juhatajana (2009-2013). Ta on töötanud ka Tartu Ülikoolis, Riigikogu kantseleis ja Riigikantseleis.

„Kuna olen ministeeriumi ja ameti baasil loodud ühendorganisatsiooni idee üks autoritest, siis on minu jaoks väga huvitav asuda vahelduseks asutuse teist tiiba koordineerima,“ kommenteeris Mart Laidmets.

 

 

Eesti: Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.

„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega ja parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

  • Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
  • Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
  • Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
  • Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
  • Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
  • Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
  • Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
  • Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
  • Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
  • Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
  • Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
  • Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
  • Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
  • Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
  • Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
  • Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
  • Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
  • Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
  • Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond

 

 

Rootsi: Göteborgis tapeti tänaval politseinik, kurjategija on endiselt tabamata

NordenBladet — Rootsi Göteborgi politsei otsib jätkuvalt politseiniku tapnud meest. Politseinik tapeti Göteborgis kolmapäeval, 30. juunil kell 22.30 kohaliku aja järgi. Kolleegid üritasid politseinikku sündmuskohal elustada, aga tulemusteta. 33-aastane politseinik suri vigastuste tagajärjel haiglas, vahendab Expressen.

Politseinik oli kolinud Göteborgi 2019. aasta lõpus ja oli olnud politseis lühikest aega. Varem oli ta olnud ÜRO rahuvalvejõududes Malis. Ta oli soovinud aga politseinikuks saada.

Ohvri lähedased kirjeldavad teda kui lahket ja tähelepanelikku inimest, kel polnud kunagi konflikte. Tema vend on samuti politseinik.

Expresseni info kohaselt olid kurjategijal teo toimepanemise ajal seljas musta värvi rõivad, näol koroonamask ja käes Biltema kindad. Tapja lahkus kiiresti sündmuskohalt ja teda otsitakse jätkuvalt.

Politsei loodab leida relva padrunihülssidest kurjategiga DNA-d, et selle abil kurjategija leida.

Kaks politseinikku olid kolmapäeva õhtul väljakutsega seoses Biskopsgårdeni elurajoonis, kui ühte neist tulistati. Tapjat on alates kolmapäeva õhtust otsitud suurte politseijõududega.

Teo motiiv pole veel teada. Teada pole ka see, et kas politseinik oli tegelik sihtmärk. Väljaande GT andmetel olid politseinikud olnud sündmuskohal mootorrattaga ja küsitlesid inimesi. Keegi sõitis neist mööda, tulistas kolm lasku, ja sõitis minema.

Politsei teatas eile neljapäeval, et selles piirkonnas on olnud kurjategijate omavahelisi arveteõiendamisi. Ühtlasi olid kurjategijad pahased, et politsei suurendas piirkonnas kohalolekut. Göteborgi politseijuhi Erik Nordi väitel on tõenäoline, et politseinik polnud tegelik sihtmärk.

 

Eesti: Teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi otsuse 12 arendusgrandi rahastamiseks 2021. ja 2022. aastaks

NordenBladet — Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas 17. juunil toimunud koosolekul anda 2021. ja 2022. aastal välja kokku 12 arendusgranti (kaheksa sellel ja neli järgmisel aastal) kogumahus 1 194 750 eurot.

Arendusgrandi eeltaotlusi esitati 76. Taotlusvoorus pääses edasi 52 taotlust kümnest teadusasutusest ja lõpliku taotluse esitas 50 teadlast. Taotlusi hindasid nii teadlased kui vastava ala praktikud ja spetsiaalselt selleks moodustatud ekspertkomisjon, kuhu kuulusid nii teadlased kui ettevõtjad, samuti sotsiaalministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.

12 rahastatud taotlusest seitse kuulub loodusteaduste ja tehnika valdkonda, kolm bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, üks ühiskonnateaduste ja kultuuri ning üks terviseteaduste valdkonda. Muu hulgas hakatakse grandi toel arendama näiteks preeklampsiariski hindamisvahendit, veekogude seireks kasutatavat lainemõõtjat ning kõnesünteesi vahendit. Kõikide rahastust saanud projektide lühitutvustustega saab tutvuda ETAgi kodulehel.

ETAg-i hindamisnõukogu esimees Anu Noorma ütles, et arendusgrandid on olnud  loogiline jätk Eestis tehtavale teadustööle. “Kahel aastal läbiviidud voorud on näidanud väga kõrget taotluste taset. Selle granditüübi edasine vorm oleneb skeemi toimimise hindamisest, mis viiakse läbi järgmisel aastal, kui paljud projektid on jõudnud lõppfaasi.“

Arendusgrant on konkurentsipõhine üheaastane eksperimentaalarenduse toetus, mille eesmärk on edendada tehnoloogiasiiret, luua eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja  rakendamiseks nii ettevõtetes kui ka ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Eelmine ja Eesti esimene arendusgrandi taotlusvoor toimus 2019. aastal, mil toetati kaheksat uurimisprojekti.

2021. aasta taotlusvooru täpsema statistika leiab SIIT.

 

Eesti: Riigikogu delegatsioon osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Viinis

NordenBladet — Eesti delegatsioon osaleb eilsest kuni tuleva nädala teisipäevani Austrias Viinis hübriidvormis toimuval OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungil, mille fookuses on riikidevaheline koostöö ülemaailmse kriisi ajal ja parlamentide roll selles. Riigikogu esindavad assambleel Mati Raidma, Heljo Pikhof ja Marko Šorin.

Delegatsiooni juht Mati Raidma osutas, et tänavune OSCE PA aastaistung toimub olukorras, kus enamik külmunud konflikte on muutunud aktiivseks ja toonud endaga kaasa ka relvakonflikte. „Uusi teravnenud olukordi näeme Valgevenes ja reaalseid lahendusi ootab Ukraina territoriaalse terviklikkuse küsimus. Seega on Eesti aktiivne osalemine parlamentaarse assamblee töös vajalik panus regiooni julgeoleku olukorra tasakaalustamisel,“ lausus Raidma. Delegatsiooni juht osaleb assamblee poliitika- ja julgeolekukomitee töös ning alalise komitee kohtumisel.

Delegatsiooni liige Heljo Pikhof nentis, et moel või teisel on COVID-19 pandeemia mõjutanud kõigi elu ja pannud proovile ühiskondade vastupidavuse. „Ükski riik ei olnud nendeks nüüdseks poolteist aastat kestnud katsumusteks täiesti valmis, mistõttu vähenes inimeste usaldus demokraatlike institutsioonide vastu. OSCE PA demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitees arutame täna selle üle, kuidas usaldus taastada ja inimõiguste kaitset parandada,“ sõnas Pikhof.

Delegatsiooni liige Marko Šorin osaleb neljapäeval majandus-, teadus-, tehnoloogia- ja keskkonnakomitee töös, kus arutatakse parlamentide rolli suurendamise üle COVID-19 kriisi järgses maailmas.

Aastaistungil valitakse assamblee president, asepresidendid ja komiteede juhid ning tuleva nädala teisipäeval toimuval plenaaristungil tutvutakse muu hulgas assamblee tegevustega valimiste vaatlemisel, ad hoc komiteedes ja eriesindajate tööga.

Aastaistungist on ülekanne, mida saab jälgida assamblee Facebookis ja Youtube’i kanalis.

OSCE Parlamentaarse Assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, et tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.