Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: veebruar 2021

Ka viies ÜRO keskkonnaassamblee toimub eestlase (kaas)juhtimisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eile alanud viies ÜRO keskkonnaassamblee keskendub üleüldise globaalse looduskeskkonna parandamisele. Seekordne assamblee toimub Norra juhtimisel, kuid asepresidendi roll on eestlase käes.

“COVID-19 pandeemia ajal toimuv virtuaalne keskkonnaassamblee sessioon annab võimaluse riikidel fookusesse seada digi- ja rohepöörde kasulikkust kestliku arengu edendamisel,“ alustab Ado Lõhmus. „Eesti toetab igati ÜRO keskkonnaprogrammi püüdlusi ÜRO riikide digipöörde võimekuse kasvatamisel. Seetõttu jätkame Eesti juhitud neljanda assamblee tulemuste järjepidevat rakendamist, kutsudes üles riike liituma globaalse keskkonnaandmete alliansiga.“

Digitaalsete lahenduste tähtsust rõhutas oma videopöördumises ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Just see on võti, kuidas pandeemiajärgselt taas jalgele tõusta. Samuti on oluline väärtustada looduspõhiseid lahendusi, mille ülevõtmine meie igapäevaellu aitaks oluliselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, inimeste heaolule ja kliimamuutuste leevendamisele.“

Täna hommikul alanud ÜRO keskkonnaassamblee 5. kõrgetasemelisel kohtumisel esindab Eestit kantsler Meelis Münt. „Lisaks rohelistele ja digitaalsetele tehnoloogiate tähtsuse rõhutamisele anname tänavusel assambleel edasi ka enda kinnituse liikuda kliimaneutraalse majanduse suunas. Samuti esitleme Eesti algatatud globaalsete keskkonnaandmete strateegiat. Selle koostamise rääkis Eesti läbi enda ÜRO keskkonnaassamblee 4. sessiooni eesistumise ajal ja meie ootus on, et ÜRO tolle 2025. aastaks esitab.“

Eesti juhitud assamblee jätkuks lisab Lõhmus, et kohtumisel näeb ka edasiminekut mereplasti vähendamiseks globaalse kokkuleppe suunas. „Teadupärast leppisid 2019. aastal riigid meie juhtimisel kokku ühekordsete plasttoodete olulise vähendamise eesmärgis.“

ÜRO keskkonnaassamblee (edaspidi UNEA, laiendatult United Nations Environment Assembly) on lisaks ÜRO Peaassambleele kõigi 193 liikmesriigi universaalse osalusega ülemaailmne organisatsioon, mille raames keskkonnaministrid kogunevad, et otsustada keskkonnavaldkonna prioriteetide ja arengusuundade üle.

UNEA-5 kohtumise peateemaks on Strengthening Actions for Nature to Achieve the Sustainable Development Goals. ÜRO on kuulutanud kogu 2021. aastast algava kümnendi ökosüsteemide taastamise kümnendiks ning tänavune assamblee tollele ka tugineb.  Selle sihiks on rõhutada tugevamat ühiskondlikku ja ülemaailmset tegutsemist keskkonnaseisundi kaitsmiseks ja taastamiseks, rõhutada üle keskkonnaseisundi ja inimeste heaolu sidusus ja omavaheline koosmõju ning tõsta esile sealhulgas looduspõhiste lahenduste potentsiaali tehnoloogilise innovatsiooni kõrval. Kohtumisel tutvustavad liikmesriigid ja sidusrühmad oma edukaid lähenemisviise ja nende realiseerimist, mis aitavad kaasa ÜRO 2030 tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

UNEA raames kokku lepitud tegevusi viib ellu ÜRO Keskkonnaprogramm (edaspidi  UNEP, laiendatult United Nations Environment Programme), mis on selleks juba 1972. aastal ÜRO poolt asutatud rahvusvaheline organisatsioon ja olulisim eestseisja maailma keskkonnaga seotud väljakutsete lahendamises. UNEP põhieesmärk on edendada riikidevahelist koostööd ÜRO 2030 tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärkide keskkonnaga seotud tegevuste ülemaailmseks elluviimiseks.

UNEA koguneb traditsiooniliselt igal paaritul aastal Nairobis. Tingitud COVID-19 pandeemiast toimub 2021. aastal UNEA viies kõrgetasemeline kohtumine ehk esimene istung 22.–23. veebruaril virtuaalselt. Kohtumine keskendub seekord vaid kiireloomulistele ja menetluslikele otsustele. Sisulised läbirääkimised resolutsioonide ja põhjalikumate suuniste osas on edasi lükatud 2022. aasta veebruarisse, mil istung jätkub ja toimub teine ja viimane UNEA-5 istung.

„Lühidalt öeldes kulmineerub praegune virtuaalne kohtumine 2022. aastal assamblee viienda sessiooni lõppkohtumisega, mis annab lisa-aasta tulemuste edukaks vormistamiseks,” lõpetab Lõhmus.

Eesti: Kultuuriminister riigipreemia laureaatidele: riigita kultuuril oleks määratult raskem oma teadmisi levitada ja mõjutada maailmakultuuri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teaduste Akadeemia saalis anti täna, 23. veebruaril üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad. Üksiti anti üle riigi teaduse elutööpreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kultuurivaldkonnas pälvisid elutööpreemia kunstiteadlane Eha Komissarov, maalikunstnik Tiit Pääsuke ning helioperaator ja helirežissöör Enn Säde. Spordi elutööpreemiad pälvisid spordijuht ja Eesti olümpialiikumise jäädvustaja Gunnar Paal ja ujumistreener Õnne Pollisinski.

Peaminister Kaja Kallas ütles laureaatide autasustamisel, et tõeliselt suured saavutused kõnetavad suurt osa ühiskonnast ja teevad meie riigi ja rahva suuremaks. Kultuuriminister Anneli Ott sõnas pöördumises laureaatidele, et nad on avanud meile võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Minister toonitas, et kultuur on meie riigi ja rahva olemise tegelik ja peamine mõte.

Austatud riigipreemiate lauraadid, kolleegid, külalised

Möödunud aastal oma esimest juubelit tähistanud rahvakirjanik Andrus Kivirähk ütleb romaanis “Mees, kes teadis ussisõnu” nii: „Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.“

Mida see õigupoolest tähendab, mõeldes täna teile, lugupeetud riigipreemia laureaadid?

Paratamatus on lihtne. See tähendaks eelkõige leppimist sellega, mis meile on antud. See tähendaks kohandumist olmetasandiga, tõusmata sellest kõrgemale, andmata hoogu inspiratsioonile, uutele teadmistele või unistustele.

Väike võimalus aga tähendab otsinguid. See on liikumine uute teadmiste poole, see on pidev kahtlemine, küsimine, argumenteerimine ja teadmistel põhinev järeldamine.

Teie, head laureaadid, ei ole lasknud meil leppida paratamatusega. Te olete avanud meile huvitavaid võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Te olete mõtestanud meie riigi ja kultuuri sisu. Te olete oma teadmiste ja saavutustega lisanud meie elule rõõmu ja särtsu.

Kultuur võib eksisteerida ka ilma riigita. Selliseid näiteid on maailmas palju. Samas, kurvakstegevalt palju on siin kõrval näiteid ka selle kohta, kus riigita rahvad on kaotanud ajapikku selle, mis muudab neid eriliseks. Isegi kui nad pole oma identiteeti kaotanud, on neil määratult raskem oma teadmisi levitada, et sellega mõjutada maailmakultuuri.

Paar nädalat tagasi sai ametlikult Soome-Ugri kultuuripäälinnaks Abja-Paluoja Mulgimaal. Ka mul oli au seal viibida. Tänu sellele, et Soome-Ugri riigid ja rahvad teevad koostööd ja hoiavad ühte, edendab kultuuripealinnade initsiatiiv nii soome-ugri keeli kui ka keelemurdeid, rääkimata sugulasrahvaste vaimsest ühtehoidmisest.

Meenutan, et Soome-Ugri rahvad on pillutatud laiali üle kogu Euraasia mandri. Meid on üle 26 miljoni. Oma riik on meist vaid kolmel – lisaks meile ka soomlastel ja ungarlastel.

Seda on väga oluline silmas pidada keerulistel ja palju uusi väljakutseid pakkuval ajal. Me ei tohi takerduda tühistesse vaidlustesse ja nägelustesse vaid pühendama oma energiat selleks, et mõtestada seda, milleks me siin oleme või mis asja me koos õigupoolest ajame.

Meie püsimise tegelik mõte on ju meie kultuur. Kõike muud – ka väga olulist tehnoloogilist innovatsiooni või rohemajandust suudavad maailmale pakkuda ka väga paljud teised riigid ja rahvad. See konkurents on väga karm ja siin tuleb osata eristuda.

Seega, me ei tohi hetkekski kaotada silme eest seda, mis muudab meid eriliseks. Vastasel korral läheks meil selles keerulises maailmas raskeks teha end nähtavaks, kuuldavaks, mõjukaks. Kultuur on see, mis loob sidemeid ning selle peale saame ehitada kõik muu. Spordi eeskujud on oluline meie rahva terve ja tugeva tuleviku nurgakivi. Miski muu ei maksa tänapäeval rohkem kui teadmised, kogemused, visadus. Meist endist sõltub, kuidas meid tajutakse ja kas meid võetakse maailmas jutule.

Me täname teid selle eest, austatud kultuuri- spordipreemiate laureaadid, et olete avanud meile uksi. Me oleme teile tänulikud, et olete meile loonud võimalusi ega ole iial leppinud paratamatusega. Vastupidi – te olete oma töö ja saavutustega seda igavat paratamatust lõhkunud.

Teaduse elutööpreemiad said sel aastal koronaarkirurgia arendaja Toomas-Andres Sulling ja humanitaarteadlane Jüri Talvet. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurija Jüri Viikberg.

Kõigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaatidega saab tutvuda siin. Fotogalerii pidulikult sündmuselt täieneb siin.

Laureaatidele pühendatud telesaade „Riigi preemiad parimatele“ on ETV eetris 25. veebruaril kell 22.05.

 

Eesti: Sotsiaalkindlustusameti uueks juhiks saab Indrek Holst

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul sotsiaalkindlustusameti peadirektoriks Indrek Holsti. Uus peadirektor asub ametisse 1. märtsist, seni jätkab praegu ametis olev peadirektor Egon Veermäe.

Indrek Holst on omandanud matemaatika magistrikraadi Tartu Ülikoolis, töötanud Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioonis, Hansapanga Kindlustuse AS aktuaarina ja SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehena. Alates 2019. aastast on ta Cordeline OÜ omanik ja juhatuse liige.

“Minu jaoks on sotsiaalkindlustusameti juhtimine kindlasti huvitav ja vastutusrikas väljakutse ning usun, et pikaajalise elu- ja pensionikindlustussektori kogemusega suudan SKAsse tuua värskeid mõtteid ja ideid peamiste eesmärkide saavutamiseks,” ütles Indrek Holst. “Viimastel aastatel on sotsiaalkindlustusamet teinud märkimisväärse arenguhüppe, eriti kui silmas pidada teenuste kättesaadavuse kaasajastamist ja kliendikeskset lähenemist. See suund peab jõuliselt jätkuma, sest teha on veel piisavalt ja ilmselt see töö ei lõppe kunagi.”

Holsti sõnul saab sotsiaalkindlustusamet koos sotsiaalministeeriumiga kui riikliku pensionipoliitika haldajaga võtta rohkem initsiatiivi pensioniteadlikkuse parandamiseks, sealhulgas saame riigina luua inimese jaoks personaalse ja tervikliku pensionivaate.

„Sotsiaalkindlustusametis on Egon Veermäe juhtimisel toimunud viimastel aastatel märkimisväärne areng, amet on muutunud pensioni ja perehüvitiste kassast kaasaegseks teenusdisainile rõhku panevaks klienditeeninduse pakkujaks. Olulist rõhku on pandud kliendimugavust toetavatele tehnoloogilistele arendustele ning ametis väärtustatakse koostööd ja partnerlust ning tegevuste planeerimise aluseks on teaduspõhised lähenemised, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Uus peadirektor võtab üle hästi toimiva, kuid suurte väljakutsetega ameti. Ees ootavad muudatused erakorralise pensionitõusu ja perehüvitiste seaduse muudatuste rakendamisel, samuti erivajadustega laste ja täisealiste abistamise ning teenuste korralduse kaasajastamisel.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on Indrek Holst suure erasektori juhtimiskogemusega ning tegutsenud valdkondades, kus eesmärgiks on tõhusate lahenduste väljatöötamine ning klientide rahulolu hea klienditeeninduse kaudu. „Elanike usalduse tõstmine riigiga suheldes on iga riigiasutuse ülesanne. Sotsiaalkindlustusamet puutub elukaare üleselt kokku pea iga Eesti inimesega, millega kaasneb vastutus, kuid ka võimalus seda usaldust luua.“

Sotsiaalkindlustusametit pea neli ja pool aastat juhtinud Egon Veermäe otsustas eelmise aasta novembris, et soovib edasi liikuda erasektorisse.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

Eesti: Tehnoloogiakompass kutsus distantsõppe teemal kaasa mõtlema

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eile esitles Haridus- ja Noorteamet „Hariduse tehnoloogiakompassi” uut peatükki „Unelmate distantsõpe”. Haridusteemalises vestlusringis arutati, kuidas distantsõpet õppetöös kõige tulemuslikumalt kasutada.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas oma sõnavõtus, et tehnoloogia kasutamine õppetöös ei asenda kontaktõpet, kuid võimaldab seda oluliselt rikastada. „Uuring on näidanud, et meie õpilased ei õpi samas tempos. Ligi 30% õpilastest olid distantsõppe ajal õpiraskustes, kuid samas suurusjärgus on neid, kes õppisid senisest kiiremini ja paremini. 40% õpilastest hindas distantsõpet kontaktõppega sama tõhusaks. Aastane distantsõppe kogemus on meile näidanud heade nutikate lahenduste vajalikkust. Tehnoloogia annab võimaluse pakkuda õpilastele paindlikumat ja individuaalsemat õpiteed ning aidata nii õpilastel kui õpetajatel kiiremini edasi liikuda.”

Ministri sõnul oleme ühiskonnana rohkem kui kunagi varem valmis hariduse tehnoloogiliseks innovatsiooniks. „Tänane valmisolek, koostöö ja ühine ootus on loonud võimaluste akna Eesti haridusinnovatsiooniks nii kodumaal kui ka selle eksportimiseks väljapoole.”

Haridus- ja Noorteameti seire projektijuht ja tehnoloogiakompassi koostaja Marit Dremljuga-Telk märkis, et distantsõppe kogemus on kasulik tuleviku mõtestamisel. „Viimasel aastaringil kogetu on väga oluline – saame seda süstematiseerida ja tuleviku jaoks mõtestada. See omakorda aitab mõista, kuidas kaugõpet kõige tulemuslikumalt kasutada ka siis, kui kriis on möödas. Koostöö ülikoolide, tehnoloogiaekspertide ja ettevõtete ning loomulikult õpetajate ja koolijuhtidega on olnud kompassi valmimisele väga head hoogu andev,” lisas ta.

Vestlusringis arutati, kuidas distantsõpet edaspidi õppetöös kõige mõistlikumalt kasutada. Paneelis osalesid Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, õpilaste vaimset tervist toetava rakenduse Helge Kool asutaja Kersti Peenema, hariduslike virtuaalreaalsusmängude Futuclass asutaja Kristen Tamm, Audentese e-gümnaasiumi õpetaja ja analüütik TransferWise’is Anna-Helena Salurand ning tudeng Kätriin Helena Huttunen. Esitlust modereeris ajakirjanik ja tehnoloogiaekspert Henrik Roonemaa.

Sündmus on kõikidele huvilistele järelvaadatav Youtube’is.

„Hariduse tehnoloogiakompass“ on Eesti koolidele mõeldud tehnoloogiaülevaade, mis annab praktilisi nõuandeid tehnoloogia rakendamiseks kaasaegses õppetöös ning vastab küsimustele: mida ja kuidas peaksime õpetama? Ülevaade sisaldab Eesti koolide kogemusi, praktilisi näiteid ning ekspertide soovitusi.

Uue peatükiga “Unelmate distantsõpe” saab tutvuda tehnoloogiakompassi veebilehel: https://kompass.harno.ee/unelmate-distantsope.

Ülevaadet koostab Harno koostöös Eesti haridusekspertide ja tehnoloogia-asjatundjatega. Sel aastal oli neid rohkem kui 80.

“Hariduse tehnoloogiakompass” on Hariduse Infotehnoloogia SA algatus, mis ilmus esmakordselt 2019. aastal. Sellest aastast annab kompassi välja Haridus- ja Noorteamet.

Eile täitus 25 aastat “Tiigrihüppe” programmi väljakuulutamisest. 21. veebruaril 1996 kuulutas president Lennart Meri teleesinemises välja “Tiigrihüppe” programmi ehk Eesti täieliku arvutistamise kava, millega pandi alus Eesti e-ühiskonnale.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helena-Reet: NordenBladet´il töös oma WordPressi plugin + Elisheva & Shoshana leht ühines Maksekeskusega!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Siit tulevad nüüd kõige värskemad IT-uudised, mis seotud minu erinevate ettevõtmistega. Alustuseks ehk see, et NordenBladeti IT-osakond hakkab erinevaid lahedaid WordPressi pluginaid progema, mis on kasutajatele täiesti tasuta! How cool is that?!

Esimene “Translation plugin By NordenBladet” (inglise keeles panime pluginale sellise kirjelduse: Free WP and Woocommerce Translation plugin by NordenBladet IT department. Multi-language possibilities. Easy Translation Plugin for WooCommerce, WordPress Websites and Blogs.) on meie enda lehel juba beta-faasis ehk testimisel. Niipea, kui oleme kindlad, et see on tip-top töökorras ja super hea,  laseme selle ka vabavaralisena kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks WordPressi pluginate alla saadavale. Minul on praegu selle pluginaga veebileht Elisheva & Shoshana (ElishevaShoshana.com) kuuekeelseks tehtud (samad lingid teenindavad osavalt erinevaid keeli). Hea on see seetõttu, et kõike saab hallata ühest kohast, ühe ja sama lingiga saab kuvada erinevaid keeli ning samuti ei pea ka erinevate lehtede eest topelt kulusid kandma. Nii seletades tundub võib-olla koheselt ehk veidi keeruline, kuid kui selle kõigile tasuta laivi laseme, seletan kindlasti pikemalt!

Minu käsitöölehel ja veebipoel – Elisheva & Shoshana´l on nüüd ka Maksekeskus AS taga. Tulge ostma!! 🙂 See võimaldab teil teha makseid lisaks seni olnud PayPal´ile ka läbi Eesti, Soome, Rootsi, Läti jne pangalinkide. Mugav, lihtne, turvaline! Valisime hetkel nemad, sest nad olid kõige tuntumad, kuigi turul on ka teisi ning tunduvalt paremate tingimustega pakkujaid. Loodan, et koostöö hakkab sujuma ja tasub ka ära. Hetkel mul Maksekeskusega isiklik kogemus puudub ja ei oska öelda, kas soovitan neid või mitte. Elame-näeme.











Nüüd on meie toodete ostmine läbi meie veebipoe tõeliselt lihtne! Tule shoppama!
Kasuta allahindluskoodi /sooduskoodi / kupongikoodi : “NordenBladet” ning saa kõigilt toodetelt märtsi lõpuni -15% soodustust!

 

1...345...11Page 4 of 11