Põhisuundumused hõlmavad nii toidusüsteemide ümberkujundamist ja moodsa tehnoloogia mõju kui ka muudatusi toitumiseelistes ja tarbimismustrites ning isegi ületarbimise ja kliimamuutustega seotud ühiskondlikku ärevust.

Uurimisprojekt koosneb mitmest osast, sealhulgas aruandest, häkatonist ja eelseisvast küsitlusest COVID-19 mõju kohta tarbijatele. Kõikide nende elementide eesmärk on uurida, milline saab olema Põhjamaadesse ja Balti riikidesse jõudvate toiduainete tulevik, sest toit on vältimatult seotud bioloogilise mitmekesisuse, väärtusahelate ja toidusüsteemidega.

„Tulevikule mõeldes peame põhiliselt silmas kestlikkust. Põhjamaade ja Balti riikide toidu tulevikusuundumustele pühendatud projekt lähtus Põhjamaade ja Balti riikide ühise toidutuleviku ideest. See on järjepidev siht, mille poole peaksime ühiselt püüdlema.“ – Maija Kale, nõunik Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduses.

Tuvastatud on erinevad võimalikud tulevikustsenaariumid – alates ühiskonna polariseerumisest kuni tehnoloogia ja andmekülluse najal suureneva tootlikkuseni. Iga stsenaariumi korral on määratud kindlaks kitsaskohad, mille ületamine eeldab õigeaegset ühist tegutsemist, et astuda vastu toidusüsteemide arengu võimalikele negatiivsetele kõrvalmõjudele.

Paljudes valdkondades võib neid põhisuundumusi täheldada juba praegu. Kõige selgemalt on näha mõju, mida avaldab jätkusuutlikust elustiilist, sealhulgas toidulaua muutmisest, linnaaedadest ja ringmajanduse valikutest huvitatud põlvkond, kes on muutmas turul valitsevat nõudlust.

„Toidu tulevik saab nii kodus kui ka restoranis alguse koostisosade hankimisest. Meie isiklikud valikud mõjutavad maailmas valitsevaid suundumusi. Restoranikultuur on pikalt keskendunud esmajoones kasumile ja mainele. Usun, et sellisel ärimudelil ei ole tänapäeva ühiskonnas ja küllastunud turutingimustes enam kohta.

Minu eesmärk on suurendada teadlikkust looduses leiduvatest mitmekesistest koostisosadest, et neid populariseerida ja edendada nende säilitamist. Loodan, et minu restoran Versa (Mani saarel) aitab keskenduda rohkem bioloogilisele mitmekesisusele ja vähem planeeti mürgitavatele monokultuuridele. Meie strateegiaks on armastus kestliku koriluse vastu – meie menüüs leiduvad koostisosad on pärit vaid mõne kilomeetri raadiusest. Teadlikkus algab selgitustööst. Seega teeme kõik endast oleneva, et meie koostisosad ei täidaks üksnes menüü tutvustamise ülesannet, vaid et meie kliendid teaksid täpselt, miks me just need koostisosad oleme valinud.“ – Pippa Lovell, restorani Versa peakokk ja omanik, ajakirja Forbes 2020. aasta mõjukate nimekirjas „30 under 30“, S. Pellegrino 2020. aasta noorkoka auhinna võitja sotsiaalse vastutuse valdkonnas.

Iga põhisuundumus on pandud ka pildikeelde, et edastada sõnumit lihtsasti mõistetaval viisil. „Täiendasime teksti eriliste illustratsioonide ja liikuvate piltidega, et väljendada põhisuundumuste sisu ühel kujutisel. Lähtusime loogikast, et kaunis kujundus mõjub katalüsaatorina, mis paneb põhisuundumuste üle järele mõtlema ja annab lugejale võimaluse manada silme ette oma kujutluspilt – lõppude lõpuks ei ole põhisuundumuste ja tuleviku ettekujutamine kunagi nii-öelda valmis,“ selgitab Maija Kale.

Põhisuundumustest tulenevad muudatused mõjutavad nii poliitikat, majandust kui ka ühiskonda. Nende suundumuste koordineerimine ei ole kindlasti kerge ülesanne, kuid selleks, et tagada piirkonna heaolu ka tulevikus, tuleb meil nendele probleemidele vastu astuda.

Tuvastatud põhisuundumuste kokkuvõte:

1. Tehnoloogia jõuab kõikidesse ühiskonnaelu valdkondadesse
   – See toob kaasa nii eeliseid kui ka vastuolulisust. Hoogustuvad pinged tehnoloogiliste ja looduspõhiste lahenduste eelistamise vahel.
2. Toidusüsteemid kujundatakse ümber uute eesmärkide jaoks
   – Eemaldutakse tööstuslikkusest ja looduse ekspluateerimisest, mille arvelt suurendati järsult toiduainete tootmist ja üleilmselt pakkumist.
3. Digitaliseerimine avab uued uksed
   – Tänu digitaliseerimisele teevad inimesed varasemast teadlikumaid otsuseid, kuid tehnoloogiline lahknevus paneb vähem ühendatud kogukonnad ebasoodsasse seisu.
4. Ühiskond polariseerub üha enam
   – Paradoksaalne olukord, kus maailma toidusüsteemides töötavad inimesed on endiselt toiduainetega kõige vähem kindlustatud, näitab selgelt, et ühiskondlik lõhe muutub veelgi suuremaks, luues sobivad tingimused polariseerumiseks.
5. Tooteid hinnatakse selle alusel, kui palju jäätmeid need tekitavad
   – Esimest korda pärast tööstusrevolutsiooni hääbub seos majanduskasvu ja jäätmete hulga vahel. Ringmajandusele rõhutatakse nii tarbija, tootja kui ka põllumajandusettevõtjate poolelt.
6. Kujuneb uus lugupidamine keskkonna vastu
   – Olukorras, kus bioloogiline mitmekesisus on ohus ja planeedi loodusressursse kasutatakse jätkusuutmatult, keskendutakse iga otsuse tegemisel selle keskkonnamõjule, kestlikkusele ja taastuvusele, luues teed uutele ühiskondlikele suundumustele ja ärisektoritele.
7. Inimesed muutuvad ärevamaks ja kartlikumaks
   – Kliimamuutustest tingitud teadmatus tuleviku suhtes viib ärevuse uuele rekordtasemele ja muudab seda, kuidas me ohtudesse suhtume. Usalduse tekitamine muutub kogu ühiskonna vaimse tervise jaoks üha olulisemaks.
8. Esile kerkivad uued elustiilid, mis muudavad meie väärtussüsteeme
   – Toitumiseelistused ja tarbimismustrid on muutumas ja seda ennekõike noorte seas. See annab toidusüsteemidele uue hingamise, tuues kaasa väikepõllumajandustootjate taassünni ja muutused tarbijate loodavas nõudluses. Vastuolu tekib aga nendega, kes ei soovi muudatustega kaasa minna, tekitades polariseerumist ja uue ühiskondliku murekohana nn toitumisäärmuslust.

Toidu tulevikusuundumuste uurimisprojekt

Põhjamaade ja Balti riikide toidu tulevikusuundumustele pühendatud projekt lähtus Põhjamaade ja Balti riikide ühise toidutuleviku ideest. Piirkondlike erinevuste asemel keskendus see ühisosa leidmisele, et edendada kaasatust, läbipaistvust ja koosloomet ning toetada ühiskonna suutlikkust kujundada ühiselt kestlik tulevik.

Korraldajad

Põhjamaade ja Balti riikide toidu tulevikusuundumuste projekti juhib Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Lätis ja selles löövad kaasa partnerid järgmistest organisatsioonidest: Nordic Food Policy Lab, EIT Food, Baltic Studies Centre (LV), Sitra (FI), Matis (IS), BIOR (LV), TFTAK (EST), Nordic Food Tech (DK) ja LitMEA (LT).

Aruande täistekst on saadaval siin

Meediakontakt:

Julia Gifford
+371 2610 0633