Reklaam:



Pariisi leppe 5. aastapäev: 127 riiki pürgib kliimaneutraalsusele

NordenBladet — Täna, 12. detsembril saab Pariisi kokkulepe viieaastaseks. 12. detsembril 2015 võtsid 195 Pariisi kogunenud riiki vastu globaalse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Leppe eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Pariisi kokkulepe suunab riike tegutsema: Euroopa Liit plaanib saada kliimaneutraalseks 2050. aastaks, hiljuti teatasid samasugustest sihtidest ka Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika Vabariik. Maailm suurim kasvuhoonegaaside tekitaja on Hiina, riigi president Xi Jinping lubas septembris ÜRO peaassambleel, et Hiina jõuab veel enne 2060. aastat kliimaneutraalsuseni. Hetkeseisuga on kliimaneutraalsuse eesmärgi võtnud või kaaluvad seda teha 127 riiki, kes ühtekokku põhjustavad 63% kasvuhoonegaasidest.

Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise kliimapoliitika nõuniku Katre Ketsi sõnul viivad need plaanid meid kindlasti lähemale Pariisi kokkuleppe eesmärkidele, kuid pikaajalised sihid ei ole üksi piisavad ning vaja on ka ambitsioonikaid tegevusi lähiajal. „Eelkõige tuleb kiirendada rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja edendada energiatõhusust,“ märkis Kets.

Eesti ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aastal ning on võrreldes 1990. aastaga vähendanud kasvuhoonegaase ligi 60%. Aastaks 2030 on meie ambitsioonikas eesmärk vähendada kasvuhoonegaase ühtekokku 70%.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul panustab Eesti kliimaneutraalsusele üleminekul kestlikule majandusele. „Uudsetest tehnoloogiatest näeme suurt potentsiaali vesinikul. Rekonstrueerime hooneid ja muudame neid energiatõhusamaks. Samuti on Eestis väga suur töö ära tehtud kaugkütte sektoris, kus on parandatud energiatõhusust ning viidud mitmed tootmisseadmed üle taastuvale kütusele – biomassile. Transpordisektoris oleme toetanud ja arendanud ühistransporti, edendanud vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu ning kohalikest allikatest biometaani tootmist ja tarbimist,“ lausus Klaas.

Klaasi sõnul tuleb järgmisel kümnendil pöörata veel suuremat tähelepanu transpordisektorile, et leida lahendusi selle negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Tegelema peab aktiivselt ka kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, kuna kliimamuutused puudutavad üha teravamalt ka Eesti ühiskonda ja meid ennast.

Rahvusvahelise koostöö raames toetab Eesti ka arengumaid. „Korraldame iga-aastaseid avatud taotlusvoore, et viia arengumaadesse Eestis välja töötatud rohetehnoloogialahendusi, mis aitavad kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele,“ sõnas Klaas.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denksi sõnul peituvad Eesti edulood meie nutikuses, innovatsioonil ning IT lahendustes. Samuti leiavad üha enam kandepinda noorte algatused, mis aitavad Pariisi kokkulepet edasi viia. „Novembris korraldasime noortele roheideede konkursi Green together, millest võttis osa 300 noort Balti ja Põhjamaade riikidest. Noorte ideedest pulbitsev üritus näitas, kui oluline on järgmiste põlvkondade jaoks puhas keskkond ja linnaruum,“ lausus Denks.

ÜRO ootab enne järgmisel aastal Glasgows toimuvat kliimakonverentsi COP 26, et riigid suurendaksid enda kliimapoliitika eesmärke veelgi.
Aastapäeva puhul korraldavad ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa koostöös Tšiili ja Itaaliaga täna tippkohtumise Climate Ambition Summit, kus valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide juhid tutvustavad uusi ambitsioonikaid plaane kliimamuutuste pidurdamiseks. Ülekannet saab jälgida: https://www.climateambitionsummit2020.org/.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 


Tags assigned to this article:
Climate Ambition SummitEestikeskkond

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service