NordenBladet — Riigikogu konverentsisaalis toimus täna väliskomisjoni eestvedamisel Aasia seminar, kus käsitleti Aasia tähtsust Eesti jaoks, arvestades Aasia regiooni mõju kasvu nii majanduslikus, kaubanduslikus kui ka geopoliitilises vaates.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa tõstis seminari avasõnades esile Tartu Ülikooli Aasia keskuse mõtet ning väliskomisjoni ettepanekut koostada Eestile Aasia strateegia kuni aastani 2035.
„Eesti vajab strateegiat, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonnagruppide vajadustega,“ märkis ta. „Senisest selgemaid põhimõtteid suhetes Aasia riikidega on pikemas vaates vaja nii hariduses, teaduses, majanduses, kultuuris kui ka paljudes muudes valdkondades. Väliskomisjon jätkab tööd läbi parlamentaarsete kuulamiste, nähes uusi võimalusi ja otsides värskeid lahendusi,“ lisas Eesmaa.
Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on väliskomisjon Aasia kui olulise piirkonnaga tegelenud läbi mitme Riigikogu koosseisu. Ta meenutas komisjoni kuulamiste põhjal 2012. aastal valminud raportit Eesti võimalustest ja huvidest Aasias aastani 2025. „Kaheksa aastat tagasi ei osanud me ette näha, kui kiiresti Aasia mõju maailma majanduse, poliitika ja julgeoleku kontekstis ning meie igapäevaellu tuleb. Hiina ja teiste Aasia riikide mõju lähiaastatel ja -kümnenditel võib olla palju määravam kui oskame täna hinnata,“ ütles Mihkelson.
EBSi rektor ja Arenguseire Keskus endine uuringute juht Meelis Kitsing kõneles globaalsete jõujoonte stsenaariumite tähendusest Euroopa Liidu ja Aasia suhetele. Kasutades Arenguseire Keskuse poolt loodud globaalsete jõujoonte stsenaariumeid, tõi Kitsing välja neli erinevat alternatiivi Euroopa jaoks aastani 2035. Tema sõnul on stsenaariumite peamisteks võtmeteguriteks Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö ja võime arendada üha enam geopoliitilise instrumendi rolli omavat taristut.
Asia Update juhtrühma liige Liisi Karindi tegi kokkuvõtte Eesti riskidest ja võimalustest tõusva Aasia kontekstis. Karindi juhtis tähelepanu asjaolule, et me ei saa eirata Aasia kasvavat tähtsust nii maailmamajanduses kui ka poliitikas, hariduses, julgeolekus ja muudes valdkondades. Ta märkis, et Eesti peab jätkusuutlikuks ja edukaks arenguks tõusva Aasia kontekstis laiendama teadmisi ning sõnastama enda ambitsioonid.
Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks kõneles lähenemisest, kuidas koondada ühiskonna jaoks olulised teemad ühtsesse Aasia strateegiasse. Tema sõnul peaks selgelt defineerima, kuidas määratleda piirkonda, mida mõistame strateegia puhul Aasiana. Samuti märkis Saks, et strateegiat puudutavasse avalikku debatti peavad olema kaasatud mitmed erinevad ühiskonnagrupid, sealhulgas kindlasti majandus- ja akadeemiline kogukond.
Seminaril osalesid Riigikogu väliskomisjoni liikmed ning Tartu Ülikooli, Eesti Välispoliitika Instituudi, Riigikantselei, Tallinna Ülikooli, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja ministeeriumide esindajad.