NordenBladet – Tallinna Tehnikaülikooli juubelipidustuste tipphetk on akadeemiline aktus. Aktusel on eesti-inglise sünkroontõlge.
Aktust saab jälgida ka otseülekandena interneti vahendusel siin:
https://www.youtube.com/watch?v=8zbrSqJi8IU&feature=youtu.be
Pidulikule aktusele eelneb Endel Lippmaa büsti avamine Akadeemikute alleel kl 13.00.
Aktuse kava:
Eesti Vabariigi hümn
Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo avakõne
Riigikogu esimees Eiki Nestori tervituskõne
Kuratooriumi esimees Gunnar Okki tervituskõne
Professor Ivo Palu aastapäevakõne
Audoktorite promoveerimine
Teenetemedali „Mente et Manu“ laureaatide väljakuulutamine
Doktorite promoveerimine
Aasta vilistlase väljakuulutamine
„Gaudeamus“
Koht ja aeg: TTÜ peahoone aula (Ehitajate tee 5, Tallinn) kell 14
Riietus aktusel: tume ülikond
________________________________
Tallinna Tehnikaülikool (lühend TalTech) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.
Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.
Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini
TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.
1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.
Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse.
Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.
Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on neli teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse.