NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist. Valitsuse 10. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).

Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.

Eelnõuga nähakse ette kaotada jäätmehoolde arendamise toetus 2,2 miljonit eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 miljonit eurot. Vabanev raha kokku 4,7 miljonit eurot suunatakse omavalitsuste tulubaasi.

Muudatuse kohaselt suurendatakse ka kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. 2019. aastal tõuseb omavalitsustele eraldatav tulumaksu määr 11,9 protsendilt 11,93%-ni ja 2020. aastal 11,93%-lt 11,96%-le. Kehtiv tulumaksu määr omavalitsustele on 11,86%. Tulumaksu määra tõstmise mõju eelarvele on 2,9 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks” eelnõu (682 OE).

Algatajate hinnangul tuleb anda täitevvõimule ülesanne koostada sellekohasele poliitilisele otsusele kõikehõlmav rakendusplaan, sealhulgas koostööst omavalitsustega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE).

Eelnõu eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus.

Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE).

Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Jaanus-Janek Jussi 23. augustil algatatud kollektiivse pöördumise „Liiklemine jalgratturitele ohutumaks“ ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.

Eesti Jalgratturite Liidu, Eesti Linnaratturite Liidu ja Eesti Triatloni Liidu toetusel esitatakse kollektiivne pöördumine, mille eesmärk on tõsta liikluses osalevate jalgratturite ohutust. Riigikogult taotletakse kehtiva regulatsiooni muutmist selliselt, et liiklusseadusesse lisatakse jalgratturitest möödumise ja möödasõitmise minimaalne kaugus. Ühtlasi taotletakse mootorsõidukite ja jalgratturite ühiskasutusega sõiduraja teekattemärgise kasutusele võtmist, mis viitaks jalgratturi sõidusuunale ja eelkõige paiknemiskohale sõidurajal.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Olga Kurdovskaja 3. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Kollektiivses pöördumises palutakse peatada seadusevastane olukord linna õhu saastamise osas! Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid – riiki, linna ja ettevõtteid – seda viivitamatult lahendama. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil komisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on tagada, et hoolekandeasutuses viibivatele isikutele kompenseeritaks abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus võrdselt kodus elava inimesega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et seni on hoolekandeasutuses viibiv isik olnud võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest kehtiv seadus ei võimalda tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. „Väga hea, et riigieelarves on nüüd ka rahalised vahendid ja kaua lahenduseta olnud probleem leiab lahenduse,“ lisas Kütt.

Kehtiva seaduse järgi tagatakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul mitte. Eelnõu järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.

Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettepanek seadus põhiseadusega kooskõlla viia oli üheks eelnõu algatamise ajendiks.

Istungil osales Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.

Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. septembril.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Muutus õiguskomisjoni, maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni koosseis.

Riigikogu juhatus registreeris Mati Raidma Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas tema asumise õiguskomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Aivar Surva asumine maaelukomisjoni liikme kohale ja Urve Palo asumine keskkonnakomisjoni liikme kohale.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu sügisistungjärgu avamisel pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Nestor käsitles oma kõnes Riigikogu tegevust, eesseisvaid valimisi ja riigireformiga seotud asjaolusid.

Nestor märkis, et alustame Riigikogu kolmeteistkümnenda koosseisu viimast poolaastat kindlas teadmises, et järgmise aasta märtsis valitakse saja aastaseks saanud Eesti riigis ka parlamendi neljateistkümnes koosseis. „Ehk siis Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus on hästi toimiv ja tasakaalus põhiseadus. Kus vaatamata kõigele on naeratavaid ja oma riigile laulvaid inimesi rohkem kui tusaseid ja tigedaid. Kus osatakse vabaks saada ja oma elu arendada, aga kus ei ole kadunud ka mälestus sellest, kuidas võib vabadusest ka ilma jääda,“ ütles Nestor.

Ta rõhutas, et ühistele väärtustele põhinev koostöö Euroopas ning mitmete rahvuste rahumeelne koos elamine Eestis on edulugu, mida tunnevad ähvardusena need, kes on harjunud omakasu eesmärgil riike ja rahvaid üksteise vastu üles ässitama. „Ärme teeme neile seda kingitust.“

Nestor märkis ära uute poliitikute esile tõusmise eesseisvatel valimistel. „Tegelikkuses ennast igati õigustanud parlamentaarse demokraatia mudel eeldab, et poliitiliselt aktiivsed inimesed kogunevad erakondadesse. Aga tahame või ei taha, siis erakondade maine on paraku madalam, kui me soovime. Eks meil kõigil tuleb siin endale tuhka pähe raputada ja saan aru, kui keegi arvab, et teised peaksid endale rohkem raputama, aga nali naljaks – saab ju paremini, eks? Siinkohal tahan tunnustada presidenti, kes oma 20.augusti kõnes just julgustas inimesi poliitikasse tulema. Kuidas aga nad julgevad seda teha, kui kõiges halvas on süüdi just need samad erakonnad?“.

Nestor tõi esile, et valimiste eel muutuvad erakondade poolt antavad sõnumid teadagi erksamaks, aga samas ka lühemaks. „Nii on olnud meil ja nii on mujal ja ju see on siis reaalsus, millega meil arvestada tuleb. Kutsun teid üles aga selgitama oma põhimõtteid ja demokraatia aluseid meie kehtiva põhiseaduse raames ka väljaspool valimiskampaania aega. Ühtpidi võib loota, et meist kõigist saadaks siis paremini aru. Ehk saaks selgeks, et tegelikult on meil kõigil lisaks igapäevasele kulbi liigutamisele olemas ka pikem vaade Eesti tulevikule,“ ütles Nestor.

Nestori arvates pole tema arvamus riigireformist kindlasti aplausi toov vaid vastupidi. „Head Eesti inimesed. See Riigikogu koosseis siin ei ole presidendi või siis Riigikogu juhatuse poolt tööle võetud. See koosseis on teie valitud aastal 2015. Järgmise koosseisu Te valite 2019. aasta märtsis. Kõik ettepanekud riigireformi asjus, mis vähendavad Riigikogu pädevust, vähendavad ka tegelikult valijate õigusi. Otsuseid tuleb riigis ikka teha ja valik on, kas seda teevad teie poolt valitud ja volitatud inimesed, või keegi teine,“ ütles Riigikogu esimees.

Ta toonitas, et Põhiseaduslikus Assamblees leitud tasakaal suuruste vahel – Riigikogu, president, vabariigi valitsus, riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll – on siiani töötanud suurepäraselt. „Meil pole olnud nii öelda põhiseaduslikku kriisi. Ärme loome reformi käigus isegi võimalust, et selline kriis saaks tekkida,“ rõhutas Nestor.

„Riigikogu saab täita oma ülesandeid siis, kui ta on rahva poolt volitatud seda tööd 24/7 tegevate inimeste kogu. Demokraatlik riigikorraldus on vähemalt samaväärt kaitset vajav hüve nagu puhas joogivesi. Jah, sellest mööda vaatamine võib tuua hetkelist kasu, kuid ka aastate pikkuseid eksirännakuid,“ ütles Riigikogu esimees.

Kaljulaid rõhutas oma kõnes Riigikogu töö tähtsust ja vastutust otsuste langetamisel.

„Eesti eduloo taga ei ole mitte ainult meie inimeste ja ettevõtete nutikus, vaid väga suurel määral meie erinevate Riigikogu koosseisude tarkus, julgus ja valmisolek teha asju teisiti, kui rahvusvahelisest praktikast tuntud, parasjagu moes või meile mujalt tulnud tarkade poolt soovitatud,“ ütles president. „Nüüd on vaja edasi minna ja ehitada. Ehitada pinnale, mis on meid hästi kandnud. Ei ole tarvidust häbeneda, et meil on professionaalne parlament, mille optimaalne suurus – kuupjuur rahvaarvust – on võimaldanud ühtaegu esindada kogu rahvast, erinevaid arvamusi, ja samal ajal edasi liikuda vaid meie Riigikogule teadaolevat saladust hästi hoides – kui on võimalik teha paremini kui need, kes oma jõukuse tõttu end meist tihti targemaks on pidanud, siis on alati julgust leitud ja alati tehtud,“ märkis Kaljulaid. Ta rõhutas: „Ka riigikorraldus on traditsioon, meid pealegi hästi teeninud traditsioon, mis austab kõiki demokraatlikke põhimõtteid, mille kallale ei tohiks väga hea põhjuseta kippuda.“.

Kaljulaid ütles: „Kallis Riigikogu, soovin teile jätkuvat oskust ära tunda, mis on meie seadusruumi vundament, mis kandev sein, mis hästiõnnestunud pealisehitis ja mis pleekinud tapeedimuster.“.

President soovis Riigikogule jõudu, nii tapeedimustrite uuendamiseks kui kõrgema pealisehitise kallal toimetamiseks! „Ka valimiste aasta on aeg, üks ja seesama aeg, mida ei ole meile kunagi antud liiga palju. Aeg pakkuda koolilastele seda, mis teeb neist tarkpead jätkamaks kasvõi siin saalis teie poolt tehtud tööd nutikat seadusruumi kujundades. Ettevõtjatele seda, mis annab julgustust otsimaks oma ideedele füüsilist kokkupanekut soodsama kulutasemega riikides, samal ajal hoides kodus tõeliselt tootva, intellektuaalse vara. Teadlastele seda, mida ambitsioonikad rahvad meie kõrval ja meiega koos – võimaluse töötada nii tulemusrikkalt, et majandusliku edu saavutamiseks ei tule enam kunagi liiga teha ei Eesti keskkonnale ega maakera kliimale laiemalt,“ ütles Kaljulaid.

Avaistungil esinenud segakoor K.O.O.R. dirigent Raul Talmari juhatusel lõi piduliku meeleolu.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne tekst:

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

Istung lõppes kell 15.41.

Allikas: Eesti Riigikogu