NordenBladet — Soome maksuameti info kohaselt on inimestele täna, teisipäeval saadetud e-posti kaudu petukirju, milles palutakse teatada inimeste krediitkaardi- ja pangaandmeid võltsitud maksutagastusteade abil.
Maksuamet annab teada, et ei palu kunagi saata pangakonto või krediitkaardi andmeid e-posti või sms-i teel.
Maksuamet soovitab sellised e-kirjad kustutada veel enne nende avamist. Kui klient on oma krediitkaardi andmed edastanud, tuleks lasta kaart kohe sulgeda.
Krediitkraadi saab sulgeda helistades Soomes telefonile 020 333.
Maksuamet uurib petukirjade asja ja vajadusel pöördub õiguskaitseorganite poole.
Huijausviestejä näyttäisi olevan jälleen liikenteessä. Emme koskaan lähetä verotuspäätöstä tai mitään siihen liittyviä tietoja sähköpostitse. Älä klikkaa viestissä olevia linkkejä, vaan tuhoa viesti välittömästi. https://t.co/HjRpnNWuGm
NordenBladet — Kivimajadega seotud siseõhuprobleemide ja puitmajade keskkonnasõbralikkuse tõttu Soomes mitmekordistub lähiaastatel puidust korrus- ja ridamajade ehitus, selgub värskest uuringust.
Ehitusuuringute firma Rakennustutkimus RTS juunis läbi uuringust selgub, et aastatel 2018-2020 mitmekordistub Soomes puidust elamute ehitus ning uute hoonete puhul eelistatakse eri omavalitsustes üha rohkem puitu.
Aastatel 2018-2020 algab Soomes kokku 186 puidust korrusmaja ehitus. Seda on rohkem kui on seni ehitatud 2010ndate aastate jooksul kokku. Kõige rohkem planeeritakse puidust korrusmaju Turusse (20 tk) ja Helsingisse (15 tk). Kokku ehitatakse puidust korrusmaju 73 omavalitsuse territooriumile.
Puidust ridamajade arv on samuti kiiresti kasvamas. Aastatel 2018-2020 plaanitakse ehitada ligi 60 palgist või massiivpuidust ridamaja, mida on neli korda rohkem kui 2010ndate alguses. Puidust ridamaju ehitatakse lähiaastatel 15 eri omavalitsuse territooriumile.
Puidu kasutamist eelistatakse selle keskkonnasõbralikkuse tõttu, kuna puidust hoonete ökoloogiline jalajälg on kaks korda väiksem kui kivist hoonetel. Seni on puitu kasutatud Somes põhiliselt eramajade ehitusel, aga viimasel ajal üha rohkem ka korrusmajade ja ühiskondlike hoonete ehitusel nagu tervisekeskused, hooldekodud, koolid ja lasteaiad.
Uued lasteaiad, koolid ja hooldekodud ehitatakse Soomes põhiliselt puidust.
Aastatel 2010-2017 ehitati Soomes puidust kokku 29 ühiskondlikku hoonet, aastatel 2018-2020 planeeritakse neid juba 86 ehk kolm korda rohkem kui ehitati 2010ndate aastatel esimesel poolel. Uusi puidust lasteaedu ja koole on Soome tulemas kumbagi 30 tükki, uusi puidust hooldekodusid on tulemas 14 ja muid ühiskondlikke hooneid 8 tükki. Puidu eelistatakse Soomes üha rohkem ka ärihoonete puhul.
Uuring põhineb 2018. aasta juunikuus tehtud telefoni-intervjuudel, kus intervjueeriti inimesi kokku 293 Mandri-Soome omavalitsustes. Uuringu viis läbi Rakennustutkimus RTS ja üks selle tellijatest oli keskkonnaministeerium.
NordenBladet — Põhja-Savo kohtus Kuopios algas täna libapolitseinike kohtuprotsess, kus süüalustena on viis põhitegijat ja kümneid väiksemaid, kes kokku petsid vanuritelt politseinikke mängides välja ligi 800 000 eurot.
Süüdistuse kohaselt esinesid süüalused telefonis politseinikena, petsid inimestelt välja pangakoodid ja võtsid nendelt raha. Kokku on kuriteo episoode 120 ringis.
Kuritegudega saadi vanainimestelt kätte kokku üle 800 000 euro.
Kaks peamist kahtlusalust on pärit Põhja-Savost, aga nad elasid kinnivõtmise ajal Uusimaal.
Kokku on kahtlusaluseid 46. Kahte süüdlast pole kätte saadud ja nad on tagaotsitavad.
Kuriteod pandi toime aastatel 2017-2018.
Kaks peamist süüalust peeti kinni tänavu märtsikuus Ida-Soome politsei, Keskkriminaalpolitsei ja Rootsi ametkondade ühisoperatsiooni tulemusel. Üks saadi kätte Stockholmist, teine Rootsi laevalt.
NordenBladet —Helsingi politsei asus uurima esmaspäeval, 10. septembril Kulosaaris Iraani saarkonna juures toimunud mürgli asjaolusid.
Esialgu rahumeelsena välja reklaamitud meeleavaldus muutus agressiivseks, kus põletati saatkonna juurest võetud lippu ja loobiti politsei drooni kividega.
Meeleavaldusel osales kokku 150-160 inimest. Osa neist saabus politsei info kohaselt bussiga väljastpoolt Helsingit.
Politsei tagas sündmuskohal algusest peale üldist korda ja turvalisust. Meeleavaldus algas rahulikult. Aja möödudes aga ei soovinud meeleavaldajad jääda neile määratud kohta, vaid liikusid saatkonnale lähemale. Osa meeleavaldajaid püüdsid inimesi maha rahustada.
Üks meeleavaldajatest jooksis saatkonna juurde ja võttis sealt lipu, mis kohe põlema süüdati. Politsei kasutas meeleavalduse jälgimiseks drooni. Osa meeleavaldajaid loopis aga nii drooni kui saatkonna hoonet suurte kividega. Inimvigastusi õnnestus vältida.
Politsei võttis kohapeal kinni kolm inimest, keda kahtlustatakse avaliku korra rikkumises. Kulosaari metroojaamas võeti kinni veel neljas isik, kes ähvardas politseid. Tema puhul kahtlustatakse ametiisikule vastuhakku.
Politsei jätkab asja uurimist kahtlusaluste ülekuulamisega.
NordenBladet — Tänasel istungil läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Artur Talviku, Jaanus Karilaidi, Toomas Pauri ja Martin Helme algatatud otsuse eelnõu, mis näeb ette, et Eesti riik hüvitaks rahalise kahju VEB Fondi tõttu kannatanud ettevõtjatele.
Otsuse eelnõu (515 OE) „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine” algatajad teevad ettepaneku kompenseerida kahju valemi põhjal, kus inflatsioon määratakse tarbijahinnaindeksi kaudu. Maksmine toimuks eelnõu kohaselt Eesti Panga riigieelarvesse makstava kasumi pooles ulatuses ja seni, kuni kogu summa on hüvitatud.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (RE), Mihhail Stalnuhhin (KE), Mart Helme (EKRE) ja Enn Meri (EVA).
Jürgen Ligi ütles, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud.
Mihhail Stalnuhhin avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.
Mart Helme sõnul on otsuse eelnõul moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada.
Enn Meri ütles, et Vabaerakond põhimõtteliselt toetab eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Krista Aru, Maire Aunaste, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Enn Meri, Martin Helme, Laine Randjärve, Artur Talviku, Liina Kersna, Helmen Küti, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti ja Raivo Põldaru algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE), millega taheti riiklik tähtpäev 14. märts – emakeelepäev, nimetada ümber riigipühaks. Eelnõu algatajate hinnangul oleks selle muudatusega väärtustatud inimest ja tema kaudu eesti keelt.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 37, vastu oli 12 ja erapooletuks jäi üks liige. Seega langes seaduseelnõu Riigikogu menetlusest välja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE).
