NordenBladet — Uue põlvkonna tuulegeneraatorid on nii tõhusad, et suudaksid katta täielikult Soome energiavajaduse. Tehnoloogia uurimiskeskuse VTT värske uuring näitab, et kuigi uued seadmed on vanadest kallimad, on nad viis korda efektiivsemad kui vanad. Vahe tuleb sellest, et uued tuulikud suudavad energiat toota ka nõrga tuulega.
Uute generaatorite abil oleks võimalik katta kogu Soome elektrienergia vajadus, mis on 86 teravatt-tundi. Vana tüüpi tuulikute potentsiaal on vaid 16 teravatt-tundi.
Maa küsimus pole uue tehnoloogia puhul samuti enam oluline, kuna seda on võimalik kasutada ükskõik kus. Uued generaatorid on efektiivsed ka nõrga tuulega.
Uus tehnoloogia võimaldab kasutada suuremaid tiivikuid ja labasid, mistõttu on võimalik kasutada ära ka nõrka tuult. Samuti võib uue tehnoloogia tuulikuid paigutada metsa sisse.
Tuult on Soomes tuulikute jaoks piisavalt ja tehnoloogia võimaldaks katta kogu Soome energiavajaduse. See aga nõuaks kogu energiasüsteemi ümber tegemist.
Maailmas moodustab tuule energia ligi 4 protsenti kogu energiatootmisest, Euroopas on ĂĽletatud 10 protsendi tase.
NordenBladet — Tänavune jaanipäev ei tohiks tulla vilu: ilmateenistused prognoosivad Soome +30 kraadi üle maa. Tänavu tõenäoliselt jaanipäeval jõuluilma ei tule, nagu see on olnud paaril viimasel aastal. Ilmateenistuste pika prognoosi kohaselt on võimalik, et jaanipäeval tuleb 30 kraadi sooja.
Kui aga juhtub, et sajab, siis on ilm veidi jahedam. Sellegipoolest peaks tänavune jaaniaeg tulema tavapärasest soojem.
Nädala algul on oodata Soomes sooja üle 20 kraadi, kolmapäevaks ilm jaheneb, ent siis läheb taas soojemaks.
NordenBladet — Möödunud aastal hiidpandade koduks sisustatud Ähtäri loomaaed on raskustes ja palub linnalt toetust. Toetust palutakse nii Ähtärin loomaaiale kui selle tütarfirmadele Snowpanda Resort Ähtäri Zoo ja Hotelli Mesikämmen. Linnalt taotletakse 2 miljonit eurot lisaraha.
Ähtäri linn on loomaaia põhiomanik. Lisaks on kavas pikendada laenude tagasimaksete tähtaega.
Ettevõtte raskused tulenevad pandadega seotud kulutustest ja asjaolust, et tulud on olnud loodetust väiksemad. Möödunud aastal tootis ettevõte ligi miljon eurot kahjumit. Sellest 800 000 on seotud pandadega.
Möödunud aastal käis loomaaias vähe inimesi ja seda on seostatud panda-ootusega. Tänavu on külastajate arv olnud tõusuteel.
NordenBladet — Euroopa Komisjon avalikustas järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ettepaneku. Uus programm, nimega „Euroopa horisont“, põhineb käesoleva raamprogrammi Horisont 2020 tegevusloogikal.
Jätkatakse teadusuuringute tipptaseme arendamist Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ning Marie Sk?odowska-Curie stipendiumide ja teadusalaste vahetuste kaudu.
Peamised uuendused programmis „Euroopa horisont“ on:
Komisjon ettepanek on asutada ühtne kontaktpunkt Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), et viia laborist turule kõige paljutõotavamad suure potentsiaaliga ja murrangulised tehnoloogiad ja aidata kõige innovaatilisematel idufirmadel ja äriühingutel oma ideedele suuremat haaret anda. EIC annab toetust kahe peamise rahastamisvahendi kaudu, millest üks on mõeldud innovatsiooni varase järgu ning teine arendustegevuse ja toodete ning teenuste turuleviimise jaoks. EIC täiendab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT).
Kogu ELi hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooni vastutusrikkad ülesanded (ingl. missions) keskenduvad ühiskondlikele väljakutsetele ja tööstuse konkurentsivõimele: programmi „Euroopa horisont“ raames püstitab komisjon igapäeva elu mõjutavate probleemide lahendamiseks vastutusrikkad ülesanded. Näited võivad ulatuda vähivastasest võitlusest kuni saastevaba transpordi või plastivabade ookeanideni. Ülesanded kujundatakse koos kodanike, sihtgruppide ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega.
Innovatsioonipotentsiaali suurendamiseks kogu Euroopas kahekordistatakse nende liikmesriikide toetust, kelle jõupingutused oma riigi teadus- ja innovatsioonipotentsiaali maksimaalses ärakasutamises on teistest maha jäänud. Lisaks muudavad uued kooskasutamise võimalused struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondiga toetuse koordineerimise ja kombineerimise lihtsamaks ja aitavad piirkondi innovatsiooni edendamisel.
Rohkem avatust: Programmi „Euroopa horisont“ töömeetodiks saab avatud teaduse põhimõte, millega nõutakse, et teaduspublikatsioonidele ja -andmetele oleks avatud juurdepääs. See toetab uute teaduspõhiste teenuste ja toodete turuleviimist ja suurendab ELi rahastamise abil saavutatud tulemuste innovatsioonipotentsiaali.
Euroopa partnerluste uus põlvkond ja tihedam koostöö teiste ELi programmidega: Programmiga „Euroopa horisont“ edendatakse tõhusaid ja tegevusalaseid seoseid teiste tulevaste ELi programmidega, nagu ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Kaitsefond, digitaalse Euroopa programm ja Euroopa ühendamise rahastu, samuti rahvusvahelise termotuumaenergeetika projekt ITER. Samuti pööratakse suurt tähelepanu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerluste maastiku korrastamisele ja avatuse suurendamisele – see oli Eesti prioriteet ka EL nõukogu eesistumise ajal.
Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ning komisjoni teaduse ja teadmiste talitus jätkavad panustamist teadusnõustamise, tehnilise abi ja spetsiaalsete teadusuuringute abil.
Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav eelarve 100 miljardit eurot hõlmab 97,6 miljardit eurot programmile „Euroopa horisont“ (millest 3,5 miljardit eurot eraldatakse InvestEU fondile) ja 2,4 miljardit eurot Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile. Euratomi programmis keskendutakse rohkem muule kasutusele kui energiatootmine, näiteks tervishoid ja meditsiinitehnika, ning toetatakse tuumateadlaste liikuvust Marie Sk?odowska-Curie meetmete raames.
Edasised sammud
Ettepanekule järgnevad läbirääkimise Euroopa Liidu institutsioonides (EL Nõukogu ja Euroopa Parlament). Siseriiklikult hakatakse eelnõud analüüsima ja pidama arutelusid sihtgruppides, et kujundada Eesti seisukohad läbirääkimisteks.
Euroopa Horisont programm Programm algab esimesel jaanuaril 2021.
Taustteave
Programmi „Euroopa horisont“ ettepanek toetub senise programmi „Horisont 2020“ tegevustele. 2018. aasta mais seisuga on sellega toetatud üle 18 000 projekti rohkem kui 31 miljardi euroga.
Eestisse on Horisont 2020 raames edukalt taotletud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide rahastust 100 miljoni euro väärtuses osaledes projektides 365 korral, sellest 37 miljonit eurot on edukalt taotlenud äriühingud, kellel on 129 osalust projektides.
Summaarselt on kõige suurema rahastuse Horisont 2020 projektidest saanud Tartu Ülikool, mis osaleb 68-s projektis, Tallinna Tehnikaülikool osaleb 30 projektis ning Tallinna Ülikool 14 projektis. Edukas on olnud ka Tartu Linnavalitsus, osaledes linnakeskkondade nutikamaks ja ressursitõhusamaks muutmise projektis SmartEnCity
Edukate taotlejate hulgas on mitmeid ettevõtteid, näiteks Graanul Invest, Optofluid Technologies, ANF Development, Skeleton Technologies, Cybernetica, Advanced Sports Installations Europe, Sentab Estonia, Lingvist Technologies, Guardtime, Mikromasch Eesti, Icosagen Cell Factory ja Protobios.
Eesti Teadusagentuur on raamprogrammi Horisont2020 kontaktpunktiks pakkudes valdkondlike konsultantide teenuste näol taotlejatele infot ja konsultatsioone, viies läbi koolitusi ning infopäevasid ning vahendades partnerotsinguid projektikonsortsiumite moodustamiseks ning andes rahalist toetust kvaliteetsete projektitaotluste ettevalmistamisel.
Lisateave ELi tulevikku käsitleva eelarve kohta siin
NordenBladet — Soomes oli omapärane juhtum, kus maksuamet saatis Helsingi ettevõtjale 0-eurose arve. Selle maksmata jätmise eest aga potsatas postkasti inkassonõue 30,10 euro ulatuses.
Helsingi mees Juha Natunen teatas aastavahetusel, et loobub käibemaksukohustusest. Tal oli küll registreeritud ettevõte (FIE), aga sel puudus tegevus. Midagi läks aga valesti, kui maksuamet saatis talle kevadel 0-eurose arve, vahendab Taloussanomat.
Kuivõrd arve oli 0 eurot, jättis mees selle tähelepanuta. Pärast seda aga saabus maksuametist inkassonõue summas 30 eurot.
Natunen on nüüd hämmingus, millest see 0-eurone arve üldse tuli. Ta polnud ise kellelegi arveid esitanud. Ostu- ja müügitehinguid ei olnud. Arvel puudus igasugune põhjendus, rääkimata pärast seda saabunud 30-eurosest nõudest.
Mees võttis ühendust maksuametiga ja sealt arvati, et mehe taotlus käibemaksukohustusest loobumise kohta polnud arvesse läinud. Mehel paluti teha uus taotlus ja sellega pidi asi olema lõppenud.
Natunen tegi nii nagu talle maksuametist öeldi, aga pärast seda hakkas tulema kirju maksmata arvete pärast.
Mees võttis uuesti ühendust maksuametiga ja ütles, et oli teinud juba teise taotluse. Tal polnud mingit alust maksta 0-eurose arve eest 30 eurot.
Maksuameti seletus oli järgmine: kuivõrd esimene taotlus ei läinud arvesse, polnud Natunen seda tegelikult teinud. Sellega põhjendati viivistasu, kuna hilisem taotlus oli juba hilinenud.
Maksuameti esindaja Heini Salovaara ütles, et maksuamet üksikjuhtumeid ei kommenteeri. Kliendil on aga õigus esitada asja kohta kaebus.
Natunen aga leiab, et tal pole muud võimalust, kui maksta ära see 30 eurot ja lisaks veel 10 senti intressi. Ta lisab, et tegi taotluse õigeaegselt, aga maksuametil pole selle kohta mingit jälge. Tulevikus peab ta vajalikuks kõik oma tegevused e-maksuametis salvestada ja teha kõigest ekraanitõmmised. tema väitel on ebaõiglane, et ta peab maksma vea eest süsteemis.
