Neljapäev, juuli 17, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Algas konkurss kliimamuutuste leevendamise võimalusi käsitleva uuringu läbiviija leidmiseks

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames teostatava uuringuga „Kliimamuutuste leevendamise võimalused süsiniku püüdmisel ja kasutamisel tööstuses“. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Eesti KHG heite vähendamiseks ja ressursitootlikkuse suurendamiseks on üheks võimaluseks põlevkivi sisendina tarbivates tööstusharudes süsiniku püüdmise tehnoloogiate (carbon capture) rakendamine. Sealjuures on kriitilise tähtsusega küsimus, mida kinni püütud CO2-ga teha – kas ladustada see geoloogiliselt sobilikes kohtades (nn carbon capture and storage – CCS tehnoloogia) või kasutada seda sisendina erinevates tööstuslikes protsessides või toodete tootmisel (nn carbon capture and utilization – CCU tehnoloogia).

Kuna hetkel puudub Eestis teadmine selle kohta, kas ja milliseid tehnoloogiaid on võimalik ja majanduslikult mõistlik CO2 püüdmisel ja puhastamisel kasutada, siis antud töö peamiseks eesmärgiks on selgitada välja CCU ja CCS tehnoloogiate rakendatavus Eesti heitemahukat põlevkivi kasutavas tööstussektoris. Teada on, et Eestis puuduvad sobivad geoloogilised formatsioonid CCSi rakendamiseks, seega keskendub uuring peamiselt CCU tehnoloogiate rakendatavuse analüüsile.

Uuringus on oodatud osalema interdistsiplinaarsed konsortsiumid, mis koosneksid vähemalt kahest erineva TA asutuse (avaliku, eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna) uurimisrühmast. Konsortsiumis osalev uurimisgrupp ei või samaaegselt sama vooru raames osaleda teise konsortsiumi koosseisus.

Konsortsiumitel, kes soovivad konkursil osaleda, tuleks endast teada anda Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultant Maikki Moosusele (maikki.moosus@etag.ee) või Eesti teadusinfosüsteemi üldmeiliaadressile etis@etag.ee. Seejärel avame Eesti teadusinfosüsteemis ETIS ligipääsu vastavale taotlusvormile.

Konkurss jääb avatuks 24. septembrini 2018. Pakkumus esitatakse inglise keeles ETISe keskkonnas. Uuringu maksimaalne eelarve on 947 370 eurot koos käibemaksuga. Täiendavate rahaliste vahendite lisandumisel RITA 1 eelarvesse on Eesti Teadusagentuuril õigus projekti eelarvet suurendada kuni 1 000 000 euroni.

Uuringu läbiviimisest huvitatud konsortsiumil on võimalus kohtuda tellijatega (Eesti Teadusagentuur, Keskkonnaministeerium), et arutada, kas koostatav uuringuplaan on kooskõlas tellija ootustega. Vaata lähemat infot siit.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhiseaduskomisjon toetas Marko Aaviku kandidatuuri AKI peadirektori kohale

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas 19.juuni istungil Marko Aaviku kandidatuuri Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) peadirektori kohale. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Aavik hea kandidaat sellele ametikohale. „Loodan, et tal saab olema hea koostöö parlamentaarset järelevalvet teostava põhiseaduskomisjoniga,“ ütles minister.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et Aaviku senine karjäär kinnitab tema võimekust Andmekaitse Inspektsiooni juhtida. „Aaviku näol saame peadirektori, kelle sõnavaras on „tasakaal“ ja see on suur asi,“ ütles Pomerants.

Marko Aavik on töötanud alates 2007. aastast justiitsministeeriumi asekantslerina. Enne seda oli ta üheksa aastat vandeadvokaat. Aavik on lõpetanud 1999. aastal õigusinstituudi õigusteaduste alal ja 2017. aastal Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõppe.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt nimetab Andmekaitse Inspektsiooni juhi justiitsministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus, olles eelnevalt ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha.

Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse täitmise üle.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomet ähvardab samasugune mull, mis viis USA majanduse kriisi 10 aastat tagasi – nüüd üritatakse eluasemelaenude võtmist piirata

NordenBladet — Soomes on saanud viimasel ajal tavaks, et müügihinda alandatakse ühistulaenu suurendades – see võimaldab inimestel lihtsamalt omale korter saada, kuna kulud on peidetud. Samas kuumutab selline tegevus kinnisvaraturgu, vahendab Yle.fi.

Korterid pakutakse turul vaid 30-protsendilise hinna eest. Ülejäänud 70 protsenti on ühistulaen. Nüüd on tekkinud oht, et selline tegevus kuumutab liialt turgu ja lisab kinnisvaraga seotud riske.

Soome parlamendi pangandusnõukogu on seda jälginud viimased kolm aastat ja nüüd on tekkinud arusaam, et sellist varjatud laenuandmist tuleb hakata piirama. Ühelt poolt on tähtis, et eluasemeid juurde ehitatakse ja ehitusturg on aktiivne, teiselt poolt aga suurendab selline tegevus kinnisvaraturuga seotud riske.

Kuivõrd praegu saab ühistulaenukulud üürituludest maha arvata, siis on paljud inimesed ostnud omale kokku kortereid ja üürinud need välja ilma sellega seotud riske hindamata. Nüüd on sattunud löögi alla kõigi korteriühistute laenukõlblikkus. Riskitaseme kasv tõstab intresse ning muudab laenu võtmise raskemaks kõigile ühistutele.

Soomes lõpetati laenuandmine pea täielikult finantskriisi ajal 10 aastat tagasi. Kas nüüd juhtub samamoodi nagu USA-s juhtus hapuks läinud kodulaenudega (nn subprime laenud)?

Nii nagu USA-s ei kontrollitud kinnisvaralaenude puhul inimeste maksevõimet, ei kontrollita täna suure osa Soome ühistulaenude puhul korteri omanike maksevõimet. See tähendab, et Soomes on samasugused riskid kui olid USA-s.

Esimese sammuna soovitatakse kohe lõpetada ühistulaenude puhul esimeste aastate maksupuhkus. Maksepuhkus on ohtlik, kuna see peidab laenudega seotud tegelikke kulusid.

Kuivõrd Soome kinnisvaraturul on ülekuumenemise märke, on paljud investorid loobunud kõrge riski tõttu Soomes korterite ostmisest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes sünnib rekordiliselt vähe lapsi, ka sünnitusmajade arv on vähenenud

NordenBladet — Soomes sündis 2017. aastal 50 858 last, mida on 5 protsenti vähem kui aasta varem ja see arv on väikseim viimase 150 aasta jooksul. Koos sünnitustega väheneb ka sünnitusmajade arv. Keskmist toimub ühes Soome sünnitusmajas aastas 2006 sünnitust. Viimase 25 aastaga on sünnitushaiglate arv kahanenud poole väiksemaks: kui 1991. aastal oli sünnitushaiglaid 49, siis nüüd vaid 25.

Sündide arv väheneb kõigis Põhjamaades, aga Soomes on see protsess olnud eriti kiire. Sünnituste arv kõigub Soome haiglates väga palju: kui Helsingi haiglas sünnib aastas ligi 6000 last, siis Ahvenamaal ja Kajaanis jäi sünnituste arv alla 600.

Samaaegselt sündide arvu vähenemisega tõuseb sünnitajate vanus. 2017. aastal oli sünnitaja keskmine vanus 31 aastat, kui 2010. aastal oli see veel 30 aastat.

 

Tulemas on geifestival Helsinki Pride – postkastid värvitakse vikeraarevärvi

NordenBladet — Soome riiklik postifirma Posti on geifestivali Helsinki Pride puhuks värvinud linna postkastid vikeraarevärvi. Posti andis teada, et vikerkaarevärvilised postkastid on Helsingi kesklinnas, kus sel nädalavahetusel toimub suur geifestival.

Idee postkastid üle värvida tuli ettevõtte soovist geiüritust toetada. Firma jaoks on oluline rõhutada võrdseid õigusi. Samuti on ettevõtte jaoks väärtuslikud kõik inimesed, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist.

Helsinki Pride’i nädal toimub 25. juunist kuni 1. juulini. Pride’i rongkäik toimub laupäeval, 30. juunil