NordenBladet — Täna, 10. mail võetakseTallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Tartu kolledžismõttetalgutelkokku koostöö Puhja kiriku ja pastoraadi3Dmudelite loomisel ja rakendamisel.
Nüüdisaegsete digiehitustehnoloogiate rakendamine TTÜ Tartu kolledži tudengite poolt võimaldab Lõuna-Eesti kultuuriväärtuste omanikel viia uuele tasemele mälestiste esitluse, restaureerimise, säilitamise ja nendega seotud info kogumise.
Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar võtab koostöö kokku nii: „3D mudel loob silla keskaja ja kaasaja vahele.“
Mudelitest tekitatud pildid ja videod on sobivad eelnevate põlvede poolt loodu tutvustamiseks ka internetis.
TTÜ Tartu kolledži õppejõud Ants Soon hindab kõrgelt ühist ettevõtmist Muinsuskaitseametiga: “Meile tundus, et mälestiste säilitamine ja restaureerimine väga paljude väikeprojektide rahasüstide toel on kui lapiteki valmistamine, kus igat lappi mitu korda mõõdetakse ja seadistatakse – parem oleks kasutada ühtset kolmemõõtmelist majamudelit.”
10. mail kell 14 kohtuvad TTÜ Tartu kolledži aulas (Puiestee 78, Tartu) mälestiste omanikud, Muinsuskaitseameti spetsialistid ning digiehituse ja restaureerimise üliõpilased. Kohtumise eesmärgiks on mälestiste säilitamise ja renoveerimise tõhustamine.
Ürituse kulminatsioonina antakse Puhja kiriku kogudusele üle tudengite loodud pildid ja video kiriku ja pastoraadimaja mudelitest ning video teekonnast nende kahe kultuuriväärtuse vahel.
Varasemalt on tehnikaülikooli Tartu kolledži tudengid teinud 3D mudeli näiteks kolledži enda hoonest, loodut on kasutatud õpitubade läbiviimiseks gümnasistidele. Videona saab näha üliõpilaste tööd Sipsiku lasteaiast, Tartu Tiigi tänav 8 hoone mudelit on aga kasutatud rahvusvahelises SmartEn City projektis, kus mudeldamine andis energiatõhususrehkendustele uue dimensiooni.
NordenBladet – Olen viimased päevad peaaegu kõik õues veetnud. Ilm on erakordselt ilus (kuni 27 kraadi sooja) ning nauditav on vaadata, kuidas esimesed kevadlilled juba õitsevad ning puudel ja põõstastel puhkevad pungad. Talvel lume alt välja tulnud viimased lehed ja oksterisu on riisutud ning esimene niitmine on ka aias tehtud. Aed tundub kohe nii värske ja puhas – rõõm nii vaadata kui aeda nautida. Hea meel on ka selle üle, et eelmisel aastal Hansaplant´ist (vt. veebilehte SIIT) ostetud ja aeda istutatud 100 harilikku elupuud “Brabant” (100cm pikkused taimed 100tk maksid koos koju toomisega 600.- EUR) on kõik jõudsalt kavama läinud ning viskavad juba ka pikkust.
Tegin laste jaoks ära ka pisikese maasikapeenra – tegin korraliku, kus kangas all ja puha – aga tulemus mulle üldse ei meeldi. Ei sobi meie looduslikku keskkonda. Plaanin selle ümber teha nii, et kivide asemele saaks puidust äärised ning peenra vahekohtadesse/ äärde multsi. Hetkel on seal vaid üks peenar aga tahan sinna teha peenraid juurde, et oleks koht ka tippsibulatel, petersellil, murulaugul jne. Istutasin kasvuhoonde ära ka tomatid (sellel aastal sordid Vilja ning Terma – hind 1.40 EUR per taim), tilli ning salatilehed.
Aianduskeskused (nagu ka raamatupoed) on mul kaks nõrkust, kust ma kunagi ei suuda tühjade kätega tagasi tulla. Aed on ka nii suur, et kümme korda tuleb shopata enne kui midagi kuskilt välja hakkab paistma. Tegin oma selle aasta esimesed shoppingud aianduskeskuses Hortes, kust ostsin 15 tomatitaime, kolm uut valgesõstra põõsast (Bajana hinnaga 8.90 EUR tk ja 2x Witte Hollander hinnaga 10.90 EUR tk), okaspuuväetist (15kg pakk 22.90), tippsibulat White Globe (0,25kg pakk 1.35), veel kaks piparmünti (4.50 tk), 20 Peiulille ( 0.80tk), 4 pakki salatiseemneid Grand Rapids (0,85 tk), 4 pakki tilliseemneid Mammoth (0,85 tk), 2 pakki murulauku Prager (1.65 EUR tk) ning 2 pakki murulauku Jowisz (0,85 EUR tk), 2 pakki Rukkilille seemneid (0,95 tk) ja 5 pakki Sidrunmonarda seemneid (1,15 EUR tk). Teepeale jäi veel teinegi aianduskeskus Nurmiko, kust ostsin 6 heleroosat Roosbegooniat (3.50 tk) ning ühe suvelille ampli (13.80). PS! Samasugune ampel oli Horteses 21.- EUR-i, nii et ma tundsin ennast kohe mõnusalt võidus. 🙂
NordenBladet — Riigikogu infotunnis (09.mai) vastas siseminister Andres Anvelt Henn Põlluaasa küsimusele ebaseadusliku tööjõu kasutamise kohta. Põlluaasa sõnul on ebaseadusliku tööjõu kasutamine kolmekordistunud ja ebaseaduslikke töötajaid võib Eestis olla üle 10 000.
Siseminister selgitas, et ebaseadusliku tööjõu kasutamine on järsult kasvanud viimase pooleteise – kahe aasta jooksul seoses palgatõusuga Eestis. Ta märkis, et see on toimunud hoolimata sellest, et Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon on tunduvalt suurendanud ühisreidide hulka.
Anvelt juhtis tähelepanu, et ebaseadusliku tööjõu kasutamise kasvu tõttu valmistab ministeerium ette seaduseelnõu, mis karmistaks ebaseaduslikku töötamist puudutavaid sätteid. Näiteks on ministri sõnul kavas suurendada trahvi maksimummäära, mis praegu on ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest 3200 eurot.
Teise plaanitava muudatusega tekib Anvelti sõnul kohustus renditööjõud registreerida. „Selleks, et aru saada, kas need inimesed on siia näiteks renditud ebaseaduslikult, tulebki nad registreerida. Seda nõuet varem meie seadusandluses – nii nagu ka Euroopa vastavas direktiivis – polnud,“ ütles siseminister.
Anvelt vastas veel Jüri Adamsi küsimusele välismaal elavate eestlaste valimisõiguse tagamise kohta ja Uno Kaskpeidi küsimusele radarvaatluse koondamise kohta Häirekeskusesse Tallinnas.
Peaminister Jüri Ratas vastas Enn Meri küsimusele tselluloositehase number 2, Jürgen Ligi küsimusele riigi eelarvestrateegia, Jaak Madisoni küsimusele Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tingimuste, Toomas Kivimägi küsimusele kohalike omavalitsuste otsustuspädevuse ja Arno Silla küsimusele Tallinna-Helsingi tunneli ehituse kohta.
Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas Külliki Kübarsepa küsimusele metsade säästliku majandamise kohta.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 7. mail algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE).
Eelnõuga muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Muudatuse eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine.
Eelnõu järgi kasutatakse hasartmängumaksu tulu Eesti Kultuurkapitali ning eri projektide toetuseks: teaduse, hariduse, laste- ja noorteprojektide toetuseks haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu, olümpiaettevalmistus-, spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetuseks sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu ja regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks rahandusministeeriumi eelarve kaudu. Kuna hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei toimu toetuste jagamist enam hasartmängumaksu nõukogu kaudu ja see kaotatakse.
Seletuskirjas märgitakse, et suureneb Eesti Kultuurikapitalile eraldatav hasartmängumaksu laekumise osakaal, et luua kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele nende loometegevust toetav stipendium. Uue toetusena lisandub spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamine. Puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võitlusspordi projektide toetamine suunatakse sotsiaalministeeriumilt kultuuriministeeriumile.
Eelnõu järgi ei ole enam seaduses kirjas Eesti Punase Risti rahastamist. Eesti Punase Risti rahastamine jätkub edaspidi sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Kehtiva seaduse kohaselt jaguneb hasartmängumaks Eesti Kultuurkapitali, hasartmängumaksu nõukogu, rahandusministeeriumi regionaalsete investeeringute toetuse ja Eesti Punase Risti vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikohtu esimehe 4. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Lea Kivi kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (630 OE).
Eelnõu näeb ette vabastada Riigikohtu liige Lea Kivi kohtunikuametist alates 1. novembrist 2018 tema enda soovil.
Seletuskirjas märgitakse, et 30. aprillil 2018 esitas riigikohtunik Lea Kivi Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. novembrist 2018 omal soovil seoses kohtuniku vanaduspensionile jäämisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri 7. mail algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust, et luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiline mõju on politseitöö ühtlustamine politseiametnike ja abipolitseinike vahel, mis tõstab eelkõige politsei poolt tehtava töö kvaliteeti ja tugevdab sisejulgeolekut. Kuna abipolitseinike osakaal politseitöös on järjepidevalt suurenenud, siis näiteks tulirelva kasutamise laiendamisega samadele alustele politseiametnikega välditakse võimalike olukordade teket, kus politseipatrull ei saa reageerida väljakutsetele adekvaatselt ja ohtusid maksimaalselt minimaliseerides. Samuti loob see aluse suuremaks väljaõppeks ja koolitusteks koos politseiametnikega. Elektrisokirelva kasutamise võimaldamisega ühtlustatakse erivahendite kasutamise võimalust politseiametnikega, mis välistab olukorra, kus abipolitseiniku osalusel patrulltoimkond ei ole kehvema reageerimisvõimega. Kuna aastatega on abipolitseinikud aina enam kaasatud politseitöösse, siis paraku on seadusandlusse jäänud suuri lünki, mis vajavad parandamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Keskkonnakomisjoni 8. mail algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtivajahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
NordenBladet — Riigikogu arutas tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi eelarvestrateegiat aastateks 2019–2022.
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles oma ettekandes, et tasakaalus riigi eelarvestrateegia panustab majanduse, rahvaarvu, julgeoleku, sidususe ja heaolu kasvu nii, et riigi võlakoormus väheneb ja riigi rahaasjad on ka järgmisel neljal aastal heas korras. Rahandusministri sõnul on valitsus leppinud kokku maksurahus ja uusi makse ei tule. „Järgmise aasta algusesse kavandatud alkoholiaktsiisi tõus jääb ära. Samamoodi jätsime juba varem ära eelmise valitsuse tänavu aasta algusesse kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu. Jäävad ära ka magustatud jookide maks ja pakendiaktsiisi muudatused,“ sõnas Tõniste.
Ettekandega esinenud riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Aivar Sõerd ütles, et Eesti sõltuvus välisvahenditest on väga suur. Tema sõnul tuleks riigi eelarvestrateegias käsitleda Euroopa Liidu toetuste võimalikku vähenemist järgmisel eelarveperioodil. Sõerd nentis, et praegu pole veel Euroopa Komisjoni täpne seisukoht Eesti asjus teada, kuid toetuste vähenemist käsitlev peatükk peaks eelarvestrateegias juba kirjas olema. „Ja kui hiljem tuleb uut informatsiooni, siis iga aasta saab seda peatükki ju täiendada,“ leidis Sõerd.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tõi oma ettekandes välja, et Riigikogu liikmed soovivad eelarve küsimustes suuremat sõnaõigust. Stalnuhhin tegi ettepaneku, et järgmisel aastal võiks arutada riigi eelarvestrateegiat jooksva aasta eelarve vastuvõtmise protsessi ajal. „See tähendab, et kui ministrid käivad läbi oma valdkonna komisjonid ja rahanduskomisjoni, juba sellel hetkel võiks rääkida sellest, kuidas nad näevad mitte ainult järgmise aasta, vaid ka järgmise kolme või isegi nelja aasta põhipunkte – millised on nende soovid seoses riigieelarvega,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees.
Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber ütles oma ettekandes, et nõukogu hinnangul on riigi eelarvestrateegia eesmärgid vastavuses seadusega, kuid seal kavandatud meetmed ei pruugi tuua oodatud mahus lisatulusid. „Eelkõige see, et täiendavad maksutulud, mida oodatakse tööjõumaksudest, või täiendavad dividenditulud ei pruugi sellises mahus realiseeruda,“ sõnas Alber. Ta lisas, et oma hinnangus on eelarvenõukogu soovitanud valitsusel 2019. aasta eelarve koostada nii, et eelarve oleks struktuurses ülejäägis, mitte lihtsalt tasakaalus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Enn Meri Vabaerakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:
Riigikogu otsustas nimetada Eesti esindajana Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini. Otsuse (619 OE) poolt oli 28 ja vastu 8 saadikut, erapooletuks jäi 5 saadikut. Stalnuhhin asub Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Riigikogust lahkunud saadiku Remo Holsmeri asemel ja tema ametiaeg kestab 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:
Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) tahetakse seaduses ära märkida Pika Hermanni torni lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist ning Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt mõningaid sätteid. Muudatustega lisatakse näiteks nõue, millega Euroopa Liidus liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol. Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.
Sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTTLS) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas õiguses ei ole viidet juriidilise isiku vastutusele. Vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks.
