NordenBladet — Riigikogu kuulas oma istungil ära Finantsinspektsiooni 2017. aasta aastaaruande, mille kohaselt läheb meie majandusel hästi ja seetõttu ka finantssektoril.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul oleme kriisi läbinud ja saabunud on suhteliselt head ajad. „Käibetõe kohaselt laotakse järgmise kriisi vundament headel aegadel, kusjuures keegi sellel ajal ei tea, millal ja kuidas kriis tulevikus avaldub,“ ütles Kessler. Ta lisas, et minevikunäitajad ei pruugi anda vähimatki indikatsiooni tulevikuks. Kessler toonitas statistika petlikkust. „Üldised head näitajad ei tähenda, et eranditult kõigil läheb hästi,“ märkis ettekandja.

„Eesti pangad ja enamik muid reguleeritud finantsvahendajaid on hästi kapitaliseeritud, seisavad tugeval finantsilisel alusel. Finantsinspektsioon on neid suunanud varuma küllaldaselt puhvreid riskide realiseerumisest tulenevate kahjude katteks. Pankade laenuportfellid on kvaliteetsed, kahjukindlustusandjate kombineeritud suhe on väljapaistvalt hea, fondivalitsejate püsikulud neto teenustasu tuludesse vähenemas,“ ütles Finantsinspektsiooni juht. Ta märkis, et sektori omakapitali tootlikkust protsentides üldiselt saab kirjutada kahekohalise numbrina, mis on Euroopa kontekstis hea tulemus. Usaldatavusnormatiive täidetakse paraja varuga. „Puhtalt finantsnäitajate poolest saab Eesti reguleeritud finantssektorile kogumis panna hindeks selge viie,“ ütles Kessler.

Tema hinnangul tuleb hetkel suundumustena nimetada suhteliselt kiiret laenukasvu ja tehnoloogia osatähtsuse suurenemist. Kessleri sõnul loeb Eesti finantssektorile Eesti Pank praegu peamiseks riskiks Põhjamaade majandusest ja pangandusest lähtuvaid riske, milleks on sealsete majapidamiste võlakoormus, kinnisvara kõrge hinnatase, pankade finantseerimise allikad ja tähtaeg. „Meie Finantsinspektsioonis kaldume samuti selle hinnanguga nõustuma. See tähendab otsest riski meie suurpankadele, kus nende Põhjalast pärit emaettevõtjad soovivad oma tegevust toetada siinsete puhvrite ja kapitali arvel. Lisaks tähendab see kaudset riski, kus Põhjala majandusega tihedalt seotud Eesti majandus kannatab ning see moondub madalamaks krediidikvaliteediks meie pankade laenuportfellides, mida omakorda võimendab eelviidatud suhteliselt kiire laenukasv,“ märkis Kessler.

Tema sõnul väärib märkimist, et meie suurpangad Swedbank, SEB Pank ja Luminor kuuluvad kapitali valdkonnas Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla, nagu kuuluvad ka ülejäänud 116 euroala suurpanka. See tähendab, et faktilist kapitali järelevalvetööd kolme suurpanga suhtes teevad Finantsinspektsiooni inimesed, kuid järelevalvelisi kapitali valdkonnas – lisakapitali nõuded, ettekirjutused, kohustused kapitali organisatsiooni osas, finantstaasteplaanide kinnitamine –, neid teeb Euroopa Keskpank.

Kessler käsitles oma ettekandes ka Danske panga Eesti filiaali, Versobanga jt pankade tegevusega seotud probleemide lahendamise küsimusi.

„Finantsinspektsiooni keskseks ülesandeks on säilitada finantsstabiilsus, hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest,“ rõhutas Kessler.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Herkel (EVA).

Allikas: Eesti Riigikogu