NordenBladet —Soome terviseametilt Valvira tegevuskeelu saanud hambaarst Dmitri Filippenko ravib soomlasi nüüd Tallinnas, kus ta avas uue kliiniku. Valvira uuringu kohaselt oli arst eemaldanud terveid hambaid, et nende asemele implantaadid panna, vahendab Iltalehti.
Äri läheb Eestis hästi pärast seda, et kui mehel keelati 2015. aastal Soomes tegutsemine. Eestis on tegutsemiseks õigus olemas, kuigi Soomes on see ära keelatud.
Filippenko tegutses Soomes alates 2012. aastast. Arsti väitel oli tal Soomes kümneid tuhandeid patsiente.
Filippenko kasutab Eestis kahte kaubamärki: Danmed ja Implanttihoito. Üks neist on suunatud kohalikele ja teine soomlastest klientidele.
Implantaadi ja krooni hind kokku on Danmedis 899 eurot ja Implanttihoitos 1299 eurot.
NordenBladet —Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt käsitletakse 12 teemat.
Esmaspäeva istungil ei ole kavas valitsuse liikmete arupärimistele vastamist.
Teisipäeva istungil on nelja eelnõu esimene lugemine: perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu (628 SE); kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (629 SE); põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE); jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE).
Kolmapäeva istungil on kolmandal lugemisel kaks eelnõu: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE); maaparandusseaduse eelnõu (524 SE). Teisel lugemisel on kolm eelnõu: pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE); töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE); Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE). Esimesel lugemisel on kaks eelnõu: kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE); atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE).
Neljapäeva istungil on olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal“ arutelu. Ettekande teevad õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid; sertifikaadiomanike esindaja, vandeadvokaat Indrek Leppik; SA VEB likvideerija Rein Järvelill ja Eesti Panga esindaja, audiitor Henn Oit.
Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et rahvastikupoliitika põhialustes on sõnastatud eesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades aastani 2035.
„Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on lähtuvalt põhiseadusest tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning kindlustada rahvastiku kestvus ja areng,“ märkis Kotka-Repinski. Esimees tõi esile, et rahvastikupoliitika olulisemad põhimõtted on inimeste väärtustamine ning kõigile lastele turvalise ja nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna loomine.
„Põhialused ei paku valmis tegevuskava rahvastikukriisi lahendamiseks, vaid põhimõtteid, millest lähtuvalt seda valdkondlike arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide kaudu koostada,“ märkis Kotka-Repinski. „Kui peamistes tegevussuundades on kokku lepitud, saavad riigiasutused ja omavalitsused hakata välja töötama üksikasjalikke tegevusi.“
Avasõnad ütleb probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski, dokumenti tutvustavad rahvastikupoliitika töörühma gruppide juhid Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur professor Allan Puur, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.
Põhialused koostas Riigikogu rahvastikupoliitika töörühm, kuhu kuulusid probleemkomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed ning teadlased ja huvigruppide ning riigiametite esindajad.
Tutvustus toimub kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Sellest toimub ka veebiülekanne.
NordenBladet — Esmaspäeval, 14. mail peab Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling inauguratsiooniloengu teemal „Kriitiline lugemine poliitiliste afektide ajastul“.
Ajal, mil viha, hirm ja nördimus on poliitiliste kampaaniate võtmevahendid, vajavad inimesed teravdatud kriitilist teadlikkust. Professor Raili Marlingu loeng on ajendatud feministlikest afektiteooriatest, ent ta küsib, kuidas saavad kriitikajärgse ajastu kirjandus- ja kultuuriuurijad rääkida kaasa ühiskondlikes aruteludes.
Praegust aega võib nimetada afektide ajastuks. Ühismeedias pulbitsevad tugevad emotsioonid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikes ajakirjades on olnud afekt üks viimase kümne aasta moesõnu. Ingliskeelses kirjandusteaduses käivates vaidlustes lugemise olemuse ja funktsiooni üle on afektidele keskendumine tähendanud selja keeramist nn krrriitikale (ingl crrritique), nagu seda irooniliselt nimetab Rita Felski (2015). On kuulda üleskutseid asendada kirjanduse uurimises kriitilisel teoorial põhinev lähenemine empaatilise lugemisega. Samas seisame silmitsi kliimamuutuse, üleilmastumise, populismilaine ja teiste kriisi ilmingutega.
Raili Marling on omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse alal doktorikraadi 2006. aastal. Ta on Tartu Ülikoolis töötanud assistendi, lektori ja dotsendina, olnud külalislektor Canterbury Ülikoolis Uus-Meremaal ning saanud Fulbrighti stipendiumi teadustööks USA-s.
Ta huvitub eelkõige soo ja võimu kujutamisest avalikus diskursuses, kirjanduses ja populaarkultuuris. Praegu on ta oma uurimistöös keskendunud mehelikkuse poliitikale, sooproblemaatikale postsotsialistlikus kontekstis, sooküsimuste ja neoliberalismi ristumisele ning afektide poliitilisele küljele. Ta on neil teemadel avaldanud artikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes.
Professor Marling on üks kogumiku „Gender Equality in a Global Perspective“ (Routledge, 2017) toimetajatest ja esimese eestikeelse soouuringute õpiku toimetaja. Lisaks on ta rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja „Aspasia: International Yearbook of Central, Eastern and Southeastern European Women’s and Gender History“ vastutav toimetaja.
Professor Raili Marlingu inauguratsiooniloeng toimub 14. mail kell 16.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas. Loengut on oodatud kuulama kõik huvilised, lisaks saab seda jälgida UTTV vahendusel.
NordenBladet — Laupäeval kell 22 Soome aja järgi toimuvasse Eurovisiooni lauluvõistluse finaali pääses eelvoorudest kokku neli Põhjamaad: lisaks Soomele veel Rootsi, Norra, Taani, Eesti ja Leedu.
Neljapäeval valiti finaali 10 maad: Serbia, Moldova, Ungari, Ukraina, Rootsi, Austraalia, Norra, Taani, Sloveenia ja Holland. Teisipäeval pääsesid edasi Eesti, Küpros, Leedu, Iisrael, Tšehhi, Bulgaaria, Albaania, Soome ja Iirimaa.
Lisaks neile pääsevad automaatselt finaali nn Big Five: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia ning neile lisaks võõrustajamaa Portugal.
Finaal algab laupäeval, 12. mail kell 22, kus Soomet esindab Saara Aalto palaga Monsters.
Laupäevast otseülekannet saab Soomes vaadata Yle 2 ja Yle Areena kanalitelt, vahendab Yle. Soomekeelset ülekannet vahendab Mikko Silvennoinen, rootsikeelset Eva Frantz ja Johan Lindroos. Raadios on ülekanne kuulatav kanalitel Yle Radio Suomi ja rootsikeelne Yle X3M.
