NordenBladet — Soome politsei vahetab lähiajal 4,4 miljoni euro eest välja kiiruskaamerad – uutes on arenenud radaritehnika, mis võimaldab lisaks kiirusele jälgida kaugust, suunda ja sõidurida kogu selle aja, mis objekt on radari vaateväljas.
Tegemist on uue tracking radar tehnoloogiaga. Praegused kiiruskaamerad on kasutusel kuni nende eluea lõpuni.
Uue tehnoloogia pilootlõigud on maantee nr 6 Koskenkylä-Kouvola ja maantee nr 4 Lusi-Vajaakoski.
NordenBladet — Soomes on justkui paisu tagant valla pääsenud teadmine, et vähese sündimuse põhjused on meestes. Nimelt on nüüd välja selgitatud, et üheksa noort meest kümnest jääb ilma lasteta.
Soome valitsust on tabanud selle uue teadmisega peaaegu et paanika. Pole ime, sest seni on vähese sündimusega seostatud peamiselt naisi ning meelitatud naisi sünnitama. Nüüd on selgunud, et soomlased on mitukümmend aastat haukunud vale puu all: vähese sündimuse põhjus on hoopis noortes meestes.
Uuringutest on selgunud, et 87 protsenti 20-29-aastastest meestest on lastetud. Lastetuse number on suur ka vanemate meeste puhul.
Põhjus, miks mehed lapsi ei saa on omakorda selles, et nende haridustee on jäänud lühikeseks, mistõttu sissetulekud on madalad.
Veel mõned aastad tagasi prognoositi Soomes, et sündimuse langus pidurdub, aga nii ei ole juhtunud ja asi läheb iga aastaga üha hullemaks. 2016. aastal sündis Soomes 1000 inimest vähem kui suri. Möödunud aastal oli see number juba 3000. Nii hull olukord on Soomes viimase saja aasta jooksul olnud vaid sõja-aastatel 1918. aastal ja 1940. aastal.
Seni on Soomes räägitud laste saamisega seoses ainult naistest ja mehed on jäänud täiesti tahaplaanile. On unustatud ära tõsiasi, et lapsi saavad ka mehed. Nüüd on kavas pöörata valitsuse tasemel rohkem tähelepanu noortele meestele.
Meeste puhul on Soomes toimunud tugev polariseerumine: mõned mehed saavad palju lapsi ja paljud mehed ei saa ühtegi.
Praegu on noortel ettekujutus, et lapsi saadakse siis, kui koolid on lõpetatud ja olemas korralik töökoht. Paljud aga ei jõua kunagi sinnani.
Nüüd tahetakse muuta asju nii, et lapsi oleks võimalik saada juba varem. Eriti oodatakse tööandjatelt, et lastega töötajate suhtes oldaks mõistvamad, sest see on Soome tuleviku ja kestmise küsimus.
NordenBladet — Statistikaamet on saanud valmis koerte loendusega ja sellest nähtub, et Soomes on ligi 700 000 koera.
Nelja aasta jooksul on neljajalgsete sõprade arv kasvanud 11 protsenti.
NordenBladet — Helsingis piiratakse laialdaselt sõidukiirust 40-lt 30 kilomeetrini tunnis ja prognooside kohaselt mõjutab see vähe sõiduaega. Tegemist on piirangutega asulasisestel teedel, mis moodustavad valdava osa Helsingi ligi 4000 tänavast.
Osa piirangutest jõustuvad koheselt, osa aga hiljem seoses tänavate remonditöödega.
Piirangute eesmärk on suurendada liiklusturvalisust ja õhu puhtust ning vähendada müra. Linnavalitsuse prognooside kohaselt pikendab see vähesel määral sõiduaega, seda peaasjalikult õhtuti ja öösel.
NordenBladet — Helsingis Mellunmäel asuva Laakavuori lasteaia vanemad on mures laste hulgas esineva vägivalla pärast, mille suhtes õpetajad pigistavad silma kinni.
Vanemad on avaldanud kriitilise blogiteksti, kus kirjeldavad oma tähelepanekuid selle kohta, mis lasteaias toimub. Vanemate väitel on seni ajakirjanduse avaldatud ainult murdosa infot selle kohta, mis lasteaedades tegelikult toimub.
Probleemid Laakavuori lasteaias ilmnesid möödunud aasta sügisel, mil laste hulgas esines üksteise sõimamist, löömist, togimist ja kiusamist. Laste hulgas tõusid esile ühed ja samad nimed. Kõik lapsed mainisid 3-4 kiusaja nimesid.
Vanemad kirjeldavad, kuidas osa lapsi on lasteaias väga agressiivsed, teiste suhtes vägivaldsed ja ropendavad avalikult. Näiteks on välja toodud 6-aastaste laste väljendid „vitun ämmä” (tõlkes: kuradi eit).
Tegemist pole üksikjuhtumitega, vaid käitumisega, mis kordub nädalast nädalasse.
Vanemad toovad mitmeid näiteid, kuidas last löödi lasteaias kõhtu, nii et laps röökis valust, aga lasteaia töötajad ei teinud kuulmagi. Kui üks lapsevanem vahele läks, alles siis tuli lasteaia töötaja vaatama, mis toimub.
Vanemad on mures, sest lapsed peksavad teineteist lasteaias ja ropendavad, nii et terve Mellunmäki kajab. Lapsed sõimavad oma vanemaid teiste kuuldes nagu voorimehed ning näitavad keskmist sõrme. Õpetajad vaatavad kõrvalt kõike pealt ja ei tee teist nägugi.
Üks juhtum oli hiljuti, kus kaks lasteaia tegijamat last leidsid lasteaia hoovist noa ja ähvardasid sellega õpetaja ära tappa. Millegipärast ei teavitatud sellest juhtumist politseid. Juhtumit nägi pealt mitu last, kes olid šokeeritud.
Probleeme on olnud ka laste toitlustamisel, kus lasteaia töötajad on ähvardanud lapsi ilma toiduta jätmisega. Nõnda on lapsed koju jõudes küsinud vanematelt, miks ühed lapsed said süüa, aga teised ei saanud. Lasteaia töötajad on lastele öelnud, et hilinejad jäetakse ilma söögita.
Lapsed on kodus kurtnud, et kardavad saada lasteaias peksa ja jääda ilma söögita.
Lasteaia töötajad pole lapsevanemaid sellistest asjadest teavitanud ja püüavad kõike maha salata.
Vanemate kuuldes on lasteaia töötajad öelnud järgmisi asju: „õnneks veel 8 nädalat jäänud, siis saab puhkusele”, „ma ei jaksa enam teha seda tööd”, „loen minuteid, mis jäänud päeva lõpuni”, „õnneks pääseb varsti koju”.
Vanemad on mures ka seepärast, et väljas olles on lapsed tihti ilma mingi järelvalveta. Nad pannakse lihtsalt pingi peale istuma ja midagi muud ei toimu, keegi neid ei valva ja nendega ei tegele. Lasteaia töötajad istuvad majas sees ja lapsed on väljas.
Neist asjadest on lasteaia juhtkonnale räägitud, aga midagi pole muutunud.
Helsingin Sanomat küsis asja kohta Helsingi linnavalitsuse lasteaedade järelvalve ametnikult Irma Sihvonenilt, kes ütles, et probleemid on teada ja nendega tegeletakse. Kavas on korraldada kohtumine lapsevanematega.
Sihvonen kinnitas, et Helsingi lasteaedades valitseb nulltolerants kiusamise, vägivalla ja rassismi suhtes.
Laakavuori lasteaias on 6-aastaseid koolieelikuid kokku 32, kes on jagatud kahte 16 lapsega rühma. Nüüd on kavas rühmade suurust veelgi vähendada. Esmaspäeval tuli lasteaeda üks töötaja lisaks.
