Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: märts 2018

Soome suurimad põllumajandustoetuste saajad on kohalikud tomati- ja kurgikasvatajad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes selgusid möödunud aasta suurimad põllumajandustoetuste saajad. Kõige suurem põllumajandustoetuse saaja on ettevõtjate hulgas ligi 2 miljoni euroga kohalik tomati- ja kurgikasvataja Närpiön Vihannes, rootsipäraselt Andelslaget Närpes Grönsaker.

Ühistu Närpiön Vihannes sai toetust kokku 1,9 miljonit eurot. Sellest suurem toetus oli vaid riigi loodusvarakeskusel – 2,2 miljonit eurot ja Soome metsakeskusel – 1,9 miljonit eurot, vahendab Iltalehti.

Närpiön Vihannes on 43 taimekasvatajat ühendav ühistu, mis on ühtlasi Soome juhtiv kodumaise tomati-, kurgi-, paprika- ja tšillipipra kasvataja.

Absoluutarvult neljas toetuse saaja oli Närpiö tomatikasvataja Sven Sigg AB 1,8 miljoni euroga ning viies Valio Oy samuti ligi 1,8 miljoni euroga. Euroopa Liit maksab Valiole koolipiimatoetust. Kuuendal kohal oli Närpiö tomatikasvataja Jan-Erik Sigg AB 1,7 miljoni euroga.

Kokku maksti Soomes möödunud aastal põllumajandustoetusi 1,9 miljardit eurot, millest taimekasvatuse toetused moodustasid 1,76 miljardit. Lisaks maksti eri liiki ettevõtlustoetusi. Euroopa Liidult saadi toetusteks 863 miljonit eurot ja Soome riik maksis ise 1,1 miljardit eurot.

Kokku oli põllumajandustoetuse saajaid 2017. aastal Soomes 60 481, neist talusid oli 54 118.

Riigikogu liikmed moodustasid Tartu piirkondliku arengu toetusrĂĽhma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus moodustati Tartu piirkondliku arengu toetusrühm, mille esimeheks valiti Aadu Must ning aseesimeesteks Terje Trei ja Heljo Pikhof.

„Saadikuühenduse eesmärk on toetada Tartu piirkonna tasakaalustatud arengut,“ ütles toetusrühma esimees Aadu Must. Tema sõnul on Tartu valmis panustama Eesti arengusse senisest oluliselt enam, kuid seda tehes tuleb jälgida, et kasutataks just neid eeliseid, mis ses piirkonnas pika aja jooksul välja on kujunenud.

„Tuleb silmas pidada ka seda, et ükski suur uuendus ei kahjustaks tartlaste tervist, looduskeskkonda ega piirkonna jätkusuutlikku arengut. Kui selle tagamiseks on vaja seadusemuudatusi algatada, oleme valmis seda tegema,“ lausus Must.

Toetusrühma kuuluvad veel Ants Laaneots, Toomas Paur, Margus Tsahkna, Peeter Ernits, Erki Savisaar, Toomas Jürgenstein, Laine Randjärv ja Krista Aru.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirĂĽhma ja 77 ĂĽhendust.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Euroopa maapiirkondades sureb välja ka loodus – putukamürk hävitab linnud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põõsalindude, põldtsiitsitajate ja põldlõokeste arvukus on Prantsusmaal juba vähenenud kolmandiku võrra. Sookiurudest on kadunud 70 protsenti, näitavad värsked uuringud. Linnud hukkuvad, sest neil pole piisavalt toitu.

Linnud kaovad kiiresti kogu Euroopast ning ka Soome pole erand. Möödunud aastal tuli teateid lindude massilisest hukkumisest Saksamaal, Prantsusmaalt on kadumas mitmed Soomeski tuntud linnuliigid. Maapiirkondadest ei kao ainult inimesed, vaid sureb välja kogu ülejäänud loodus, vahendab Helsingin Sanomat.

Olukord on lausa katastroofiline, räägib Prantsuse loodusmuuseumi bioloog Benoit Fontaine, kes on uurinud lindude arvukust. Maapiirkonnad surevad täielikult välja.

Briti väljaanne Guardian kirjutas komapäeval värskest uuringust, mille kohaselt on Prantsusmaal lindude arvukus järsult vähenenud. Lindude kadumise peapõhjus on põllumajanduses kasutatavad putukamürgid. Nad ei tapa linde, vaid hävitavad lindude toitu – putukaid.

Soomes on samuti täheldatud lindude arvukuse vähenemist, aga pole uuritud putukate arvukust. Soome keskkonnakeskuse Syke teadlane Markku Mikkola-Roos ütles, et kui putukate arv väheneb, siis väheneb ka lindude arv. See tähendab revolutsioonilist muutust.

Syke teatas kolm aastat tagasi, et võrreldes 1970ndate aastatega on Soome põllulindudest kadunud enam kui kolmandik.

Euroopas peetakse purukate kadumise põhjustajaks neonikotinoide sisaldavaid putukamürke. Euroopa Liit keelas 2013. aastal nende kasutamise mesilaste korjealadel rüpsi- ja rapsipõldudel. Soomel on eriluba kasutada neonikotinoide õlitaimede seemnete töötlemiseks.

Soomes on viimastel aastatel täheldatud, et vähenenud on kaugele lendavate rändlindude hulk, kuna nemad kasutavad oma toiduks põhiliselt just putukaid.

Varem on tuvastatud, et neonikotinoide sisaldavad mürgid tapavad muu hulgas mesilasi. Selle kõrval hukkuvad ka ülejäänud putukad.

Soomes kasutatakse neonikotinoide rapsiseemnete mürgitamiseks. Seda peetakse ainsaks võimaluseks rapsitaimede lehti söövate kirpude hävitamiseks.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku keelata neonikotinoidide kasutamine igal pool mujal kui kasvuhoonetes. Soome rapsikasvatusele on see suur löök, aga on ka muid võimalusi kirpude tõrjumiseks.

Riigikogu juhatuses on Eiki Nestor, Enn Eesmaa ja Kalle Laanet

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu esimehena jätkab Eiki Nestor, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kalle Laanet. Riigikogu esimehe salajasel hääletamisel valiti Riigikogu esimeheks uuesti Eiki Nestor, kelle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, Henn Põlluaasa poolt hääletas 35 Riigikogu liiget.

Esimehe valimisest võttis osa 97 Riigikogu liiget. 8 hääletussedelit tunnistati kehtetuks.

Eiki Nestori kandidatuuri seadis üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Kalvi Kõva.

Henn Põlluaasa kandidatuuri esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme.

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu aseesimehe kandidaadiks Enn Eesmaa. Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees JĂĽrgen Ligi esitas Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kalle Laaneti.

Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 96 Riigikogu liiget.  Enn Eesmaa poolt hääletas 56 Riigikogu liiget ja Kalle Laaneti poolt hääletas 30 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 10. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Enn Eesmaa ja teiseks aseesimeheks Kalle Laanet.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Talvivaara kaevanduse asutaja Pekka Perä mõisteti keskkonnanõuete eiramise tõttu tingimisi vangi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome suure Talvivaara kaevanduse asutaja Pekka Perä mõisteti keskkonnanõuete ulatusliku rikkumise tõttu pooleks aastaks tingimisi vangi. Tegemist oli Soome oludes erakordse otsusega, mille täna tegi Rovaniemi ringkonnakohus.

Ettevõtte endine juht Harri Natunen ja tootmisjuht Lassi Lammassaari mõisteti samuti süüdi, aga neilt mõisteti välja rahatrahv.

Prokurörid nõudsid kõigile raskete kuritegude eest tingimisi vangistust.

Kohtuprotsess Talvivaara endiste juhtide üle algas 2015. aastal. Kuriteod pandi toime aastatel 2007-2013, mil jäeti täitmata keskkonnanõuded, sealhulgas kaevanduse planeerimisel, keskkonna- ja vee-erilubade hankimisel, kipsibasseinide rajamisel ja basseinide lekete puhul.

Kaevandusest on voolanud välja soola- ja metallisisaldusega vett, mis on reostanud Sotkamos ümberkaudsed järved. Keskne teema on kohtuprotsessil olnud tahtlus: kas keskkonnanõudeid eirati tahtlikult või mitte.

Talvivaara metallikaevandus, mis praegu on osa riigi kaevandusfirmast Terrafame alustas Sotkamos 2008. aastal. Kaevandusel on olnud algusest peale probleeme kipsibasseinidega, kuhu koguti ohtlikke jäätmeid, aga mis hakkasid lekkima. Suuremad lekked olid aastatel 2008, 2010, 2012 ja 2013. lekete tulemusel on voolanud ümberkaudsetesse järvedesse nii palju metalle sisaldavat vedelikku, et nende isepuhastusvõime on ületatud. Helsingi ülikoolis tehtud uuringu järgi on ümberkaudsed järved muutunud keemiat täis surnud soolajärvedeks.

Talvivaara läks pärast reostuse avastamist pankrotti. Firmale esitati 300 000 euro suurune trahvinõue ja 3,5 miljoni euro suurune riigile tekitatud kahju nõue. Hiljem on trahvinõue kerkinud 850 000 euroni ja kahjunõue 13,5 miljoni euroni.

1...8910...29Page 9 of 29