NordenBladet — Soome väikesaarest igal aastajast pildi teinud Rovaniemi mees on kogumas kuulsust terves maailmas – drooniga tehtud pildid kujutavad hästi nelja aastaaega. Tegemist on keset Kemijoki jõge asuva Kotisaari saarega, mida Jani Ylinampa pildistas aastatel 2016-2017.
Pildid levivad nii Twitteris kui ka Bored Panda veebis, kus pilte on vaadatud ĂĽle 34 000 korra.
Esimese pildi saarest tegi Ylinampa 2015. aastal, avaldas selle Instagramis ja sellest sai hitt. Pärast seda tuli idee pildistada saart igal aastaajal.
Lapimaa looduses on Ylinampa väitel kõik aastaajad head. Virmalisi näeb Lapimaal augusti keskpaigast kuni aprilli lõpuni.
NordenBladet — Soome maapiirkonnad tühjenevad kiiresti, mistõttu pannakse kinni kauplused ja bussiliinid. Üks sellistest kohtadest on Kesk-Soomes asuv Pylkönmäki vald, mis ühendati 2009. aastal Saarijärviga. Pärast valdade liitumist kadusid kohapealsed teenused. Vallas puudub raamatukogu, 1990ndatel aastatel ehitatud tervisekeskus seisab tühjana, vahendab Helsingin Sanomat.
Veel 1990ndate algul oli Pylkönmäkil kolm pangakontorit, kaks kauplust ja veel palju asutusi. Nüüd valitseb valla keskuses tühjus, ainult tuul keerutab lund.
Väikestest kohtadest kaovad ärid. Näiteks ei tooda igale poole enam nädalalõppudel värskeid ajalehti kohale, Valio ei osta enam igalt poolt piima kokku. Suletakse poode, pannakse kinni bussiliine ja kaovad viimasedki teenused.
Teadlaste väitel sai linnastumine Soomes suure hoo sisse pärast 2008. aasta finantskriisi. Linnad on konkurentsivõimelisemad ja sinna koondub elama rohkem inimesi. Ääremaade ja väiksemate keskuste olukord on kehvenenud.
Kuigi metsandus, kaevandused ja põllumajandus on Soomes jätkuvalt tähtsad harud, on suhtumine maaellu muutunud. Veel 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nägid otsustajad maapiirkondadesse investeerimises omamoodi rahvuslikku väärtust, mis toodab tagasi läbi majanduskasvu. Nüüd aga räägitakse maapiirkondade puhul üha enam kui kunstlikust hingamisest, millel puudub pikem perspektiiv.
Suurte keskuste kui innovatsioonimootorite eelistamine on levinud ka teistes arenenud riikides. Sellist arengut peetakse paratamatuseks.
Soome liigub teist rada võrreldes Rootsiga, kus püütakse maapiirkondi elus hoida ja kus IKEA asutaja Ingvar Kamprad eraldas just maapiirkondadele suure summa raha. Soomes aga soovitatakse inimestel maalt linna ära kolida.
Kesk-Soome rahvaarv kahanes möödunud aastal esimest korda ajaloos. 10-20 aasta pärast jõuab see trend Jyväskylä-suguste maakonnakeskusteni.
Üks põhjusi, miks inimesed ära kolivad on kinnisvara hinna langus. Alates 2008. aasta finantskriisist on kinnisvara Soome maapiirkondades samasugune tarbeese nagu auto, mille hind ajaga langeb. Samas Helsingis on kinnisvara tasuv investeering.
Pylkönmäki vallas oli kõige enam inimesi 1940ndatel aastatel – 2828 inimest. 2008. aasta lõpus oli inimesi 936, praeguseks on sellest jäänud järgi 770 elanikku. Sellest vähem elas seal inimesi 19. sajandi algul.
NordenBladet – Kellele ei maitseks isetehtud kodused söögid ja soojad värskelt ahjust tulnud pirukad ja koogid. Meie pere on nendega juba ära hellitatud, sest mu 11-aastane tĂĽtar Estella Elisheva on pisikest viisi hobikokk ning peaaegu igal koolist, muusikakoolist ning trennist vabal minutil kokkab midagi.
Kõige enam meeldib talle valmistada soolaseid ja magusaid küpsetisi (kooke, pirukaid, croissante), eksperimenteerida huvitavate magustoitudega (jogurtijäätis, jogurtimagustoit, kohupiimakreem jne.) ent vahel võtab ette ka igapäevased toidud.. Viimati tegi koduseid makarone munaga ning Iiri pada. Värskeid smoothie´sid ma enam isegi ei maini, sest neid hakkas ta kokku miksima juba lasteaialapsena.
NĂĽĂĽd natuke minu tegemistest.. PiparmĂĽnditee on meie pere ĂĽks suur lemmik, seetõttu otsustasin tänavu meie nn. piparmĂĽndikasvandust suurendada ning lisada 4 uut sorti, mida paljundama hakkan (minu taimede korjamisest ja kuivatusest saab lugeda SIIT). Hetkel on maa veel kĂĽlmunud, ent niipea kui öökĂĽlmad möödas, hakkan uusi istikuid maha panema. Hetkel on meil taimed toas kastides. Samuti teen lastele uuesti pisikese maasikapeenra. Mõne aasta eest olid meil suured maasikapeenrad, aga ma hävitasin need, sest ei jõudnud kõigega tegeleda – tegemised kasvasid ĂĽle pea. Mul on poole hektariline aed, suur majapidamine, väikesed lapsed, töö Skandinaavia ĂĽhes kiiremini kasvavas meediakontsernis NordenBladet (loe Skandinaavia meediakontsernidest SIIT), mille alla kuuluvad nĂĽĂĽd ka kõik OHMYGOSSIP-lehed ning erinevad brändiarendused. Viimasid teen kõiki vabatahtlikuna ning lisaks kallile ajale, mida tundide, päevade, kuude ning aastate kaupa oma töösse kulutan, investeerin märkimisväärselt ka oma isiklikku raha, et Põjamaade kultuuripärandit säilitada ja tutvustada nii Skandinaavias kui maailmas terviklikult. Hindan kultuuri ning kvaliteetset meediat, ning tahan väga, et meedia oleks inimestele kui tõe-peegel ning õppevorm. Midagi, mis tekitaks positiivse tunde, hariks ning motiveeriks olema parem inimene ning nägema suuremat pilti.
Mu vanem tĂĽtar Estella Elisheva hoiab regulaarselt minu postitustel silma peal ja ĂĽtleb mulle tihti: “Emme, ära pane nii palju reklaamteksti, inimsed lihtsalt skip´ivad seda.” Aga minu jaoks pole see reklaam. Minu jaoks on see kui tõe kuulutamine – tahan, et inimesed näeksid maailma avaramalt, tahan, et Põhjamaad säilitaksid oma mĂĽstika ning tahan, et inimesed ei teeks enesetappe. Tahan, et inimestes väheneks depressioon ning kasvaks armastus looduse vastu, armastus loomade vastu ja mis kõige raskem – armastus oma lähedaste/sugulaste vastu. Võib-olla kõlab läägelt – aga ma tõesti tahan seda. Tahan seda kohe väga, rohkem kui raha, rikkust, kuulsust või muid ĂĽhiskonnas laialt levinud hĂĽvesid. NordenBladeti missioon on hoida ja tugevdada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda traditsioone ja väärtusi, luua koostöövõrke, kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele, jagada teavet ning pakkuda kvaliteetset infot. Võib-olla seetõttu olemegi nii edukad, et meil on sĂĽda asja sees – me ei aja taga statistikat vaid rahulolu. Meile huvi pakkuvad valdkonnad on heaoluĂĽhiskonna väärtuste arendamine, keskkond, poliitika, kultuur, turism, haridus, teadus, regionaalne koostöö, tervis, lapsed ning pereväärtused. Meie alalehed (OHMYGOSSIP) koondavad enda alla aga kokku moe ja ilu, suhete ning meelelahutusteemad. Samuti haldame blogikeskkondi Bloglist24 ja NordicBloggers, mille alla on koondunud ligi 300 000 blogijat.
Vahel kasvab see kõik ĂĽle pea. Ent nĂĽĂĽd tunnen aina enam, et mulle meeldib aias aega veeta. Mitte, et ma ajaks taga filigraanset umbrohuvaba aeda. Vastupidi, mulle meeldib loominguline segadus ja metsikus aias – aga ma tahan aina rohkem loodust. Loodus on suurepärane vaheldus intensiivsele tööle. Loodus annab nii palju, ma räägin loodusega, suhtlen loodusega, loodus on mu sõber! Ma armastan loodust, enam ei tahaks kunagi linnakorteris elada. Kusjuures vahel mõtlen, et ei tea kas oleks väga hilja minna aiandust või bioloogiat õppima. Mulle meeldivad keskkonnateemad. Tahan nii ennast kui lugejaid loodusega rohkem kokku viia, loodust rohkem armastama panna – see on mu teine väike missioon, mida läbi NordenBladet´i teoks teha plaanin!
Märksõnad: pagar, pagarid, pagaritöökoda, pagaritöökoda leivakas, pagaritöökoda tallinn, pagaritöökoda sakus, pagarikoda müük, pagaritöökoda pagar, saku pagaritöökoda, pagaritöökoja sisustus, pagaritöökoja seadmed, kodu, kodune, kodune pagaritöökoda, pagaritöökoda kodus. pagarikoda, pagaritooted, pagariäri, pagar kondiiter, pagar sauel, pagar nõmmel, pagaritooted tallinnas, värsked pagaritooted, külmtatud pagaritooted, eesti pagaritooted, kodus valmistatud pagaritooted, gluteenivabad pagaritooted, pagaritooted diabeetikutele, diabeetik, tervislikud pagaritooted. kodune pagaritoode, parimad pagaritooted, pagaritoodete tootmine, pagaritoodete tellimine, pagaritoodete tehnoloogia, pagaritoodete valmistamine, värsked pagaritooted, otse ahjust, soojad saiad, sai, saiakesed, pirukas, pirukad, soojad pirukad, värskelt valmistatud pirukad, pagaritooted sünnipäevaks, sünnipäev, laste laud, lastele sünnipäevaks, kust tellida laste sünnipäevalaud, laps, lapsed, toit, toidud sünnipäevaks, kodutunne, maitsvad pagaritooted, kook, koogid, küpsetus. küpsetamine, küpsetuspaber, ahi, ahjus, pliit, elektripliit, puuküttega pliit, nõiaköök, kodune nõiaköök, tervis, kuidas hoida tervist, hea energiaga köök, hea energiaga toit, südamega tehtud toit, taigen, pärmitaigen, ise valmistatud taigen, kodune napoleoni kook, kodune kook, lihtne kodune kook, kodune pealinna kook, kuidas valmistada. pere, pereblogi, lapsega kodus, lastega kodus, mida teha lastega kodus, kuidas lapsi arendada, laste hobid, millega lapsed võiksid tegeleda, lapsega kodus töö, laste sünnipäev kodus, laste sünnipäevad kodus, köögitehnika, köögidisain, skandinaavia köök, köögisisustus, sisustus, toidunõud, kauss, kausid, seadmed, magustoit, magustoidud, ise valmistatud magustoit, kuidas valmistada magustoitu, magustoidud peoks. menüü, telli, tellimine, kvaliteetne, kvaliteet, hea aura, plaadikook, põnevad laste koogid, printsessi tort, tordid, sünnipäevatort, piltidega tort, piltidega tordid, piltidega koogid, kaunistused, ilusate kaunistustega magustoit, blogi, pildid, toidublogi, aed, taimed, peenar, peenrad, mida istutada aeda. haljastus, aia planeerimine, istik, istikud, taimede istutamine, mida istutada märtsis, mida istutada aprillis, mida istutada mais, taimede ette kasvatamine, taimed potis, taimed amplis, peenarde kujundus, kuidas teha peenart, ravimtaimed, taimetee, piparmünt. erinevad sordid, maasikad, saksa maasikad, poola maasikad, eesti maasikad, maasikapeenar, kevad, kevadised tööd, aiatööd kevadel, kodune ema, naiste tööd kodus, elu maal, kodu ja aed, tööd aias, kasvuhoone, ilm, maa, muld, loodus, looduslik, põllumaa, põlluharimine
NordenBladet — Helsingis hakatakse saaste vähendamiseks järsult autosõitu piirama, selleks tõstetakse parkimistasusid ja kehtestatakse teemaksud. Karmid meetmed saaste vähendamiseks tulevad välja Helsingi arengukavast, mille järgi tahetakse tagada linnale puhtamat tulevikku. Helsingi eesmärk on saavutada CO2-neutraalsus 2035. aastaks.
CO2-neutraalsus tähendab seda, et linnas toodetakse vähem süsihappegaasi kui seda seotakse. See tähendab, et võrreldes 1990. aastaga väheneb süsihappegaasi hulk 2035. aastaks 80 protsenti.
Kõige efektiivsem moodus autosõitu linnas vähendada on teemaksud. Üks võimalus on veel kahekordistada linnas parkimistasusid ja lihtsustada jalgrattaga sõitmist.
Helsingi saastest ligi pool tuleb hoonete kĂĽtmisest, neljandik liiklusest ja 15 protsenti kasutatud elektrist.
Helsingi soodustab ka elektriautode kasutamist ja 2035. aastaks peaks kolmandik autodest olema elektriautod. Linnas ehitatakse hoogsalt elektriautode laadimiskohti.
Teemaksud tähendavad autoga tööl käivate inimeste jaoks keskmiselt 340 euro suurust väljaminekut aastas. Näiteks Stockholmis on vastavad maksud juba kümmekond aastat olnud kasutusel ja need on end õigustanud. Autosõitude arv on oluliselt vähenenud.
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati võimalusi, kuidas saaksid kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga.
Komisjon toetas selle soodustuse rakendamist, tõsta meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, stimuleerida nende arengut ja meelitada Eestisse täiendavaid investeeringuid.
Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul annab see märkimisväärse panuse rea tööstusalade ja infoalase tegevuse sektori ettevõtete arengule.  „Aktsiisimäära langetamine on kavandatud ELis lubatud minimaalse määrani, mis on  0,5 eurot megavatt-tunni kohta. See on ligi 9 korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta,“ selgitas Stalnuhhin. Ta viitas soodustuse laiale mõjule, mis potentsiaalselt võib puudutada ligi 240 ettevõtjat. Stalnuhhin lisas, et see ei tähenda veel suurt hinnalangust, kuid vaja oli astuda esimene samm.
Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi juhtis tähelepanu, et soodsama aktsiisimäära kehtestamisega saadame välja vastupidise signaali. „Eelistame küll energiasäästlikku majandust, kuid aktsiisi langetamisega meelitame siia hoopis energiakulukat majandust. Peaksime eelistama energiasäästlikkust,“ ütles Ligi. Ta lisas, et majandust ei saa rajada eranditele. „ Me läheme vastuollu oma aktsiisipoliitika eesmärgiga,“ märkis Ligi. Tema hinnangul tuleks konkurentsieelist luua suuremate hinnakomponentide kaudu, näiteks võrgutasu seostamisel tarbimismahuga.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodusaktsiisimääraga.
Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus peab olema vähemalt 20 protsenti. Lihtsustatult näitab elektrointensiivsus elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda Maksu- ja Tolliameti kaudu ning loa kehtivus on tähtajatu eeldusel, et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.
Komisjoni istungi tõdeti, et Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, sest energiamahukaks tootmisele ei ole Eestis erisusi rakendatud. See pärsib juba tegutsevate ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse. Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada energiakulusid ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Komisjoni istungil toodi esile võrdlusandmed, mille kohaselt on leevendused energiamahukale tootmisele Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.
Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Lisaks tehakse eelnõus muid muudatusi parema õigusselguse tagamise eesmärgil või praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks. Nii näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mis suitsetamistubakale.
Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Toomas Tõniste.
Rahanduskomisjon otsustas saata eelnõu (595 SE) Riigikogu täiskogu istungile 4. aprillil ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.
