Kolmapäev, detsember 24, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2018

Soome lastevalvurite juurde pikad järjekorrad – teinekord ei näe laps teist vanemat mitu kuud

NordenBladet — Soome omavalitsuste juures tegutsevad ja laste õiguste eest seisvad lastenvalvojat ehk lastevalvurid on viimasel ajal nii hõivatud, et nende jutule on raske pääseda, mistõttu ei näe mõni lahutanud lapsevanem oma last mitu kuud. Seaduses pole paika pandud, kui kiiresti peaks lahutuse puhul lastevalvuri juurde pääsema. Asi peaks muutuma seoses Soomes käimasoleva sotsiaalteenuste ehk sote reformiga, vahendab Yle.

Kuivõrd lastega tegelevad ametnikud on üle koormatud, pöörduvad paljud vanemad hooldusasjadega seoses kohtusse ja nõnda koormatakse asjatult üle kohtud.

Kui varem pääsesid lahutanud vanemad lastevalvuri juurde kuu ajaga, siis näiteks Espoos on praegu esimene vaba aeg 4-5 kuu pärast. Kõige kurvematel juhtudel jäävad lapsed ilma toetustest, sest Kela toetusi ei maksta välja ilma lastevalvuri juures sõlmitud elatisekokkuleppeta. Nii on paljud vanemad pöördunud kokkulepete täitmise kindlustamiseks kohtusse.

Lastevalvuri vastuvõtu ootuses on paljud pered tülli pööranud. Probleeme on raskem lahendada, kui laste olukord muutub raskemaks.

Lastevalvuri teenuseid kasutab 10-15 protsenti lahutanud paaridest. Paljud saavad omavahel kokkuleppele ilma välise sekkumiseta.

Espoos on siiski tunneli lõpus näha valgust, sest üks lastevalvuri koht tuli juurde ja järjekorrad peaks lühenema. Helsingis ja Vantaal on aga järjekorrad endiselt küllalt pikad – ligi kolm kuud.

Helsingis soovitatakse vanematel ooteajal kasutada muid teenuseid, näiteks lepitusteenust. Vantaal pääseb samuti lepitaja juurde lihtsamini.

Helsingis võeti möödunud aastal lastevalvurite puhul kasutusele elektrooniline järjekorrasüsteem, mis pidi tooma leevendust, aga paljud vanemad jätavad tulemata ja ei teata ette. Seetõttu on kõik ajad küll kinni, aga suur osa neist lähevad tühja.

Soome pakub lahutanud vanematele tuge üksikvanemate liit. Liiduga on võtnud ühendust paljud need vanemad, kes ootavad järjekorras vastevalvuri juurde ning vajavad nõu. Lahutuse korral soovivad paljud vanemad pääseda kohe lastevalvuri jutule, et leppida kokku elatise ja laste elukoha küsimustes.

Üksikvanemate liidu seisukohalt on nelja kuu pikkune ooteaeg lastevalvuri juurde liiga pikk, sest selle aja jooksul laps suure tõenäosusega teist vanemat ei näe. Neli kuud on aga lapse elus juba väga pikk aeg.

Üksikvanemate liidu seisukoht on, et lahutanud vanemad peaks pääsema lastevalvuri juurde võimalikult ruttu, kuna paljudel inimestel on kujunenud vale ettekujutus näiteks hooldusõigusest ja olukorrad muutuvad väga pingeliseks. Samuti on tulnud ette, et lastevalvurid ei paku lahutanud peredele piisavalt tuge.

Osa lastevalvuritest näiteks ei soovi anda nõu, vaid soovivad, et vanemad tuleks kohale valmis ettepanekutega, mille lastevalvur ainult kinnitab.

Lastevalvuri ülesanne on anda nõu lapsi puudutavates kokkulepetes ja abistada vanemaid nende lapse jaoks parima võimaliku kokkuleppe saavutamisel. Lastevalvurid ei tohi tülide puhul asju vanemate eest ära otsustada.

Lahutanud vanemate jaoks rajatakse Uusimaale nn lahutuse esmaabipunktid. Nende eesmärk on koondada kokku eri teenused. Lahutanud vanemad saavad nende punktide poole pöörduda ka üksi.

Idee on, et lahutuse korral saaksid vanemad võimalikult ruttu vajalikku abi. Esmaabipunktides pakutakse vanematele juriidilist nõustamist, psühhosotsiaalset abi ning seal juures tegutsevad erinevad tugiorganisatsioonid.

Esmaabipunkte praegu veel planeeritakse ja need peaks tegevust alustama õige pea käesoleval aastal. Esmaabipunktid ei lühenda lastevalvurite järjekordi, aga need lihtsustaks kindlasti lastevalvurite tööd. Vanemad saavad punktidest vajaminevat abi ja nõustamist ning nad juhatatakse õigete teenuste juurde.

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi hinnangul võiks lastevalvuri järjekorra pikkuse seadusesse sisse kirjutada seoses käimasoleva sotsiaalteenuste reformiga.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ajakirjanikud küsitlesid Rootsi politseinikke: neil on vägivallast kõrini + VIDEO!

NordenBladet  — Politseiniku kodumaja tulistati Västeråsis, politseiauto lasti õhku Malmös ja politseinike pihta tulistati aastavahetusel rakette mitmel pool Rootsis – need on vaid mõned näited Rootsi politseinike argipäevast.

Politseinike-vastane vägivald on Rootsis kestnud juba pikemat aega. Rootsis levis kulutulena video möödunud aastavahetusest, kus politseinike pihta tulistati Malmö kesklinnas rakette, mistõttu politseinikud olid sunnitud lahkuma. Käesoleval aastal oli olukord täpselt samasugune.

Rootsis on septembris valimised ja juba praegu on selge, et turvalisus kujuneb seal peateemaks. Rootslased on väsinud vägivallast – ainuüksi viimase mõne nädala jooksul on Malmös olnud neli suurt grupivägistamise juhtumit, vahendab Helsingin Sanomat.

Samal ajal on tõusnud Rootsis aruteluteemaks politseivastane vägivald. Västeråsis tulistati politseiniku kodumaja automaatrelvast. Malmös lasti enne uut aastat õhku politseimaja ette pargitud politseiauto. Rootsi politseinikel on saanud juba vägivallast villand. Politseinikud on järjest enam otsustajates pettunud.

Politseinike jaoks on eriline murekoht äärelinna noored. Nimelt kogunevad immigrandi taustaga noored kampadesse ja teevad mida heaks arvavad.

Samal ajal migrantidega on Rootsis järjest enam levinud tulirelvad. Veel kümmekond aastat tagasi oli olukord hoopis teistsugune. Nüüd korjatakse pidevalt ära nii tulirelvi kui granaate. Politseinikud räägivad, et olid valmis selleks, et nende pihta tulistatakse granaate, aga polnud valmis selleks, et nende autosid õhku lastakse.

Järjest on suurenenud ähvardused politseinikele. Näiteks on politseinikel tavaline kuulda, et nad peavad edasipidi olema koduteel ettevaatlikud.

Osa politseijaoskondi on vägivalla ja ähvarduste tõttu üldse kinni pandud. Näiteks Rinkeby ja Husby lähedal asuv Kista kaubanduskeskuse politseijaoskond on suletud. Otsus sulgemise kohta tehti suvel. Avalikkusele põhjendati sulgemist töötajate puuduse ja vananenud ruumidega. Politseijuhid lubasid, et turvalisus tagatakse piirkonnas muul moel, aga kohalikke elanikke see ei rahuldanud.

Kohalikud elanikud on alustanud ise vägivalla-vastast võitlust. Näiteks Husbys on kohalikud kaupmehed meelt avaldanud turvatunde ja politseinike puudumise pärast. Paljud aastakümneid selles piirkonnas tegutsenud ärid on vägivalla tõttu kinni pandud. Ärid pannakse kinni, sest kliendid enam ohtlikke piirkondi ei külasta. Lisaks on suurenenud sissemurdmised ja vargused. Kohapeal politseinikke pole ja eemalt tulemise peale kulub mitu tundi. Toime pandud kuriteod jäetakse lihtsalt uurimata. Paljud kurjategijad on alaealised ja politseil pole õigust neid kinni pidada.

Teisalt on jälle palju selliseid immigrandi taustaga noori, keda vägivald ei huvita, kes käivad koolis ja tahavad Rootsi ühiskonda panustada.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Toimetulekupiir kerkis Soomes 491 euroni kuus, Eestis 140 eurot

NordenBladet — Alates 2018. aasta algusest kerkis Soomes inimese toimetulekupiir varasema 485,50 euro pealt 491,21 euro peale ühes kuus. Võrdluseks, Eestis on summa, mille eest inimene peab oma toidu ja riided ostetud saama 2018. aasta algusest 140 eurot kuus. Vahe Soomega on 3,5-kordne.

Kas aga Eestis on toidu ja rõivaste hinnad Soomest 3,5 korda odavamad, jääb igaühe enda otsustada. Mitmete uuringute põhjal on paljud hinnad Eestis isegi kõrgemad kui Soomes, kuna Eestis ei tehta suuri allahindlusi.

Toimetulekutoetusi maksab Soomes alates möödunud, 2017. aasta algusest omavalitsuste asemel välja sotsiaalkindlustusamet Kela.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu esimees Eiki Nestor on koos Põhja- ja Baltimaade kolleegidega visiidil Hiinas

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib kuni neljapäevani koos Põhja- ja Baltimaade kolleegidega visiidil Hiina Rahvavabariigis, kus nad kohtuvad Hiina presidendi ja teiste kõrgete riigiamentikega ja arutavad koostöövõimalusi.

Põhja-Balti parlamentide juhtide ühisvisiit on kinnituseks piirkonna riikide tihedale ja kaugeleulatuvale koostööle. Varasemad samas formaadis visiidid on toimunud Washingtoni, Kiievisse ja Thbilisisse.

Visiidi käigus kohtuvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Islandi parlamentide esimehed Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Veel on parlamentide esimeestel kavas arutelu Hiina noorte ettevõtjatega, kellega räägitakse innovatiivsest majandusest.

Nestori sõnul on Hiina ja Eesti majandussuhted olnud tagasihoidlikud, kuid potentsiaali on nii kaubandussuhetes, transiidialases koostöös kui ka välisinvesteeringute vallas. Nestori sõnul on väljakutseks turismi arendamine. „Koos Põhjala ja Balti riikidega saaksime kaugelt saabunud hiina turistide huvi äratada ka tänavu sajandat sünnipäeva tähistava Eesti vastu,“ ütles Nestor.

Kultuuriväärsustest külastavad parlamentide esimehed Keelatud Linna Pekingi Taevase Rahu väljakul, kus oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal 15. sajandi algusest kuni 1912. aastani Hiina keisririigi keskus. Täna on seal paleemuuseum. Samuti väisavad nad Suurt Hiina müüri, mis ulatub mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.

Tagasi Eestisse jõuab Riigikogu esimees neljapäeval, 11. jaanuaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Lapimaa lumehotell Snow Village´i skulptuure imetletakse üle kogu maailma. Teemaks Game of Thrones! FOTOD ja VIDEO!

NordenBladet  — Lapimaa hotell Snow Village üllatab külastajaid igal aastal oma uhkete jääskulptuuridega. Ka sel aastal meisterdati skulptuurid valmis, aga märksa suurejoonelisemalt, kui varem –  temaatikaks valiti Game of Thrones.

Seekordne atraktsioon on ligi meelitanud erakodselt palju meediat ning skulptuure on kajastanud lausa ka CN Traveler, The Economic Times, BuzzFeed ja Hindustan Times. Põhjus on muidugi väga lihtne – tänavuseks skulptuuride teemaks on ulmekirjaniku George R. R. Martin´i loomingul põhinev Game of Thrones. Skulptuuride meisterdajad tulid kokku Venemaalt, Ukrainast, Poolast ja Lätist. Jäämäe ehitamine algas novembris ning selleks kasutati 15 miljonit kilogrammi lund ja umbes 400 000 kilogrammi looduslikku jääd. Jäähotellis on 24 tuba, millest 10 on sviidid. Snow Village´ist leidub draakoneid, hunte, raudmehi ja palju teisi fantaasial põhinevaid tegelasi. Soovituste kohaselt on mõistlik hotellis veeta ainult üks öö ja teised soojades ruumides. Jäähotell on avatud aprilli alguseni. Jäähotelli juurde kuulub ka jääkabel, kus iga aasta läheb paari kümneid armunuid.

https://www.instagram.com/p/BduJfrbnXH6/?taken-by=snowvillagefinland

https://www.instagram.com/p/BdijKI4nttN/?taken-by=snowvillagefinland

https://www.instagram.com/p/BdFyz7tHFwX/?taken-by=snowvillagefinland

https://www.instagram.com/p/BcXBpLXnYCC/?taken-by=snowvillagefinland

https://www.instagram.com/p/BdXXCs8HJB1/?taken-by=snowvillagefinland

https://www.facebook.com/snowvillage.fi/photos/a.316038635167247.63442.157607417677037/1331227363648364/?type=3&theater

Avafoto: Snow Village (Instagram @ ilockham)