NordenBladet — Keskkonnasäästlikud autod pääsevad Helsingi ümbruse Länsiväylä bussiradadel sõitma. Säästlikkus tähendab seda, et süsinikoksiidi näitaja on alla 80 grammi kilomeetri kohta, vahendab MTV.
Bussiradadel läks lahedamaks pärast Länsimetro avamist. Ökoautod saavad bussiradadel sõita nii Helsingi kui Hanko suunal. Bussiradadel saavad nüüdsest lisaks bussidele sõita ökoautod, taksod, kaubikud ja veoautod ning kaubajaotusautod.
Alla 80-grammise näitaja alla lähevad elektriautod, väiksemad hübriidautod ja laetavad hübriidautod. Bussiraja puhul peab juht teadma oma auto näitajaid, neid saab kontrollida registriandmetest.
Politsei kontrollib, et bussiradadel ei sõidaks muid autosid.
Esialgu on tegemist katseprojektiga, mille käigus vaadatakse, kui palju autosid bussiradadele ilmub. Samuti pole teada, kui populaarseks ökoautod Soomes saavad.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti firma Sea Wolf Express kavatseb hakata pakkuma Helsingi ja Tallinna vahel kiiret vesilennukiühendust 30 minutiga. Tegemist on omalaadsete lennukit meenutavate vee kohal liikuvate sõiduriistadega, mis on valmistatud Venemaal ja kannavad nime ekranoplaan, vahendab MTV.
Firma juht Ville Högman räägib, et projekt on käimas ja tellitud on kokku 15 sellist lennukit.
Lennukite tootja on RDC Aqualines. Esimene prototüüp on juba valmis ja praegu käivad tööd teise, suurema aluse kallal. Kui teine valmis saab, tuuakse see Soome lahele ja sellega hakatakse välja koolitama Sea Wolf Expressi töötajaid.
Eesmärk on teenindada kiire alusega ligi 1000 reisijat ühes kuus. See tähendab ligi 30 inimest päevas. Tellitud alused võtavad korraga peale 12 reisijat. Ühe alusega on nõnda võimalik teenindada 144 inimest päevas.
Kuivõrd ekranoplaanid liiguvad laevadest kiiremini, on võimalik Helsingi ja Tallinna vaheline maa läbida poole tunniga. Potentsiaalsed kliendid on Helsingi ja Tallinna vahel liikuvad ärimehed, kes ei taha kulutada kallist aega praamidel loksumise peale.
Projekt on praeguse seisuga veidi veninud, sest algselt taheti kiire ühendusega alustada juba 2016. aasta suvel.
Varem ettevõtte juhtkonda kuulunud Tanel Jõeäär pidas viivituse põhjuseks asaolu, et alused on testidel olnud liiga aeglased. Nüüd räägib Högman, et testsõidud peaks algama juba käesoleval aastal. Reisiliiklus avatakse kõige varem järgmisel aastal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Taani fond Leo Foundation toetab Tartu ülikooli teadlasi 220 000 euroga, et laboriuuringute abil leida üha sagedamini esineva atopiilise dermatiidi tekkimise põhjuseid.
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mis on paljudel juhtudel allergilise iseloomuga, kuid mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Projektis osalevad teadlased soovivad uurida, kuidas spetsiifilised väikesed RNA-molekulid, mida tuntakse mikroRNA-de nime all, mõjutavad atoopilise dermatiidi tekkimise esmaseid molekulaarseid sündmusi.
MikroRNA-de ravimarendusliku potentsiaali kindlaks tegemiseks plaanivad teadlased kasutada kullerpeptiide, mis võimaldavad transportida rakkudesse erineva suurusega molekule.
„Nahk on väga efektiivne bioloogiline barjäär ning teadlaste püüdlused viia läbi naha ravimtoimelisi valke ja nukleiinhappeid on seni andnud väga kesiseid tulemusi,“ rääkis projekti juht, TÜ vanemteadlane Ana Rebane. „Kuna atoopilise dermatiidi puhul on nahabarjäär oluliselt kahjustatud, siis on alust oletada, et teatud kullerpeptiidide abil on ravimtoimeliste mikroRNAde transport haiguskoldesse võimalik,“ lisab ta.
Koostööpõhises projektis osalevad veel TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo, TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased professor Margus Pooga ja professor Ülo Langel ning välispartneritena Kieli ülikooli professor Stephan Weidinger ja Lõuna-Taani ülikooli professor Jesper Wengel.
Leo Foundation on fond, mis omab ja arendab üle saja-aastase ajalooga Taani farmaatsiaettevõtet Leo Pharma. Et tagada ettevõtte teaduspõhisus ja dermatoloogiaeriala areng, toetab fond nahahaigusteteemalisi uuringuid ülemaailmselt juba mitukümmend aastat. Käesolev Leo Foundation uurimistoetus on Eesti teadlastele esimene.
NordenBladet —Detsembris kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Milvi Martina Piir doktoritööd, mis on ajaloofilosoofia ja kasvatusteaduse piirimaile jäävate küsimustega tegelev teoreetiline uurimus. Töö käsitleb metodoloogilisi seoseid ajalootunnetuse (ajalooteadvuse) ja väärtuskasvatuse vahel.
„On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitas Piir ja lisas, et inimese elu on aegruumiline tervik, seda ei saa jagada valdkondadeks või õppeaineteks.
Doktoritöö küsib, kuidas toimub ajataju kujunemine ning mis võimaldab inimesel liikuda mõttelisel ajateljel minevikku ja tulevikku. „Sellele küsimusele vastates selgub subjektiivne enesekohane ajatunnetus, mis töötab mõtestatud ja tähenduslike seoste kaudu. See ilmneb eelkõige emotsionaalses ja väärtuste raamistikus, millesse õpitav materjal paigutatakse,“ sõnas töö autor. Teemasse süvenedes hakkab üha olulisemat rolli mängima väärtuste, tähendusloome ja tähenduslikkusega seotud problemaatika.
Ühe peamise järeldusena tõi autor välja, et kasvatuslikust vaatenurgast on ajaloo õpetamise peamine siht aidata õppijal tunnetada ennast kui ajaloolist isikut, mõista enese ajaloolisust. „Seejuures võimaldab filosoofilis-metodoloogiline mõtestamine leida ajalookasvatusel oma eesmärki, psühholoogilise ajataju uuringute kaasamine aga kasvatuse eeldusi. Arvestades ajalooga suhestumise rolli muuhulgas individuaalse enesepildi ja rahvusliku identiteedi kujunemisel, peaks ajalugu olema piisavalt oluline, et panustada selle raames toimuvasse väärtusrefleksiooni teadlikult ja süvitsi,“ selgitas Milvi Martina Piir.
Doktoritöö pealkiri on “Ajalookasvatus: subjektiivne ajataju, väärtused, metodoloogia” (“Methodology of a Value-oriented Approach to History Education According to Subjective Perception of Time”) ja selle avalik kaitsmine toimus 14. detsembril Tallinna Ülikoolis. Töö juhendajad on Maria Tilk (1948-2015) ja Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme, oponendid Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Sirkka Ahonen ja Tartu Ülikooli dotsent Olga Schihalejev.
NordenBladet — Käesoleval aastal jõustuvad Soomes uued pensionile jäämise vanusepiirid. Tulevikus on pensionile jäämise alampiir 65 eluaastat. Pensionireform jõustus Soomes möödunud aastal. Suuremad muutused ongi vanusepiiri kerkimine ja eri pensionivariandid, vahendab Iltalehti.
Vanusepiir tõuseb
Vanaduspensioni alampiiri hakatakse tõstma käesolevast aastast. Tõus toimub järk-järgult ja alampiiri tõstetakse igal aastal 3 kuu võrra. Esimene vanusegrupp, kelle alampiir tõuseb on 1955. aastal sündinud. Nemad saavad pensionile jääda vähemalt 63 aasta ja 3 kuu vanusena. Järgmise vanuserühma pensionile jäämise iga on 63 aastat ja 6 kuud.
Pensionile jäämise iga tõstetakse kuni 65 eluaasta ja 6 kuuni. Aastaks 2029 on 1962-64 sündinutel pensionile jäämise alampiir 65 eluaastat.
Järgmiste põlvede pensionile jäämise puhul arvestatakse üldist eluiga. Alates aastast 2030 kerkib pensionile jäämise vanusepiir igal aastal kahe kuu võrra.
Kuivõrd eluea prognoosid pole veel päris selged, siis ei osata veel hinnata 1965. aastal ja pärast seda sündinute pensionile jäämise iga. On tõenäoline, et vanusepiir tõuseb üle 65 eluaasta.
Karjääripension ja varajane vanaduspension
Teine suurem muudatus puudutab erinevaid pensionivariante. Käesoleval aastal on esimest korda võimalik saada karjääripensioni. See on mõeldud vähemalt 63-aastastele rasket tööd teinud inimestele. Sellele pensionile on õigus, kui võime tööd teha on vähenenud ja seljataga on pikk raske töö karjäär. Tööalase karjääri pikkus peab olema vähemalt 38 aastat.
Karjääripensioni saamiseks peab töö olema olnud füüsiliselt raske või koormava tööasendiga, vaimselt kurnav töö või ohtlik töö.
Esimesed karjääripensionid makstakse välja alates käesoleva aasta veeburarist. Pensioni võidakse määrata 1955. aastal ja hiljem sündinutele.
Reformiga seoses kaotati osaajaline pension ning selle asemele tuli varajane vanaduspension. Osaajaline pension lõpetati ära, kuna see ei pikendanud enam tööstaaži. Varajane pension seevastu annab võimaluse saada osalist pensioni enne ametlikku pensioniiga.
Vanaduspensioni võib hakatakse osaliselt saama alates 61. eluaastast. Osaline pension vähendab hiljem põhipensioni suurust.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
