NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli uuringud valmivad lähinädalatel. Peatselt kuulutatakse välja Soome lahe aluse raudteetunneli tehnoloogiakonkurss.
Tunnel võimaldab inimestel igapäevaselt ühest linnast teise tööle käia. Konkursil osalejad saavad omale kõik uuringu lähteandmed, vahendab Yle.
Inimesed hakkavad tunnelis liikuma kiirrongiga. Autod, rekkad ja bussid aga liiguvad autorongide ehk nn shuttle-rongidega, mis on samalaadsed nagu kanalitunnelis Inglis- ja Prantsusmaa vahel. Siis on veel tavalisi kaubaronge, mis võiksid kulgeda kaugemale Euroopasse.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil käsitleti välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning pagulase välja- või tagasisaatmise võimalusi, kui pagulane kujutab ohtu riigi julgeolekule või Eesti ühiskonnale.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul on teema kerkinud päevakorda seoses Eestisse paigutatud pagulaste toimepandud õigusrikkumistega. „Probleemid on tõsised, mille lahendamiseks on vaja tegutseda otsustavalt. Samas peame arvestama, et seadusemuudatused ei läheks vastuollu Genfi konventsiooniga, mis näeb ette, et pagulast ei või välja ega tagasi saata riiki, kus tema elu või tervis on ohus, välja arvatud erandlikel juhtudel“ ütles Pomerants.
Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või kui välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon reageerida olukordadele, kus välismaalase poolt toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt siiski eriti raske.
Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) näeb ette Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulasseisundi saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.
Põhiseaduskomisjon otsustas saata eelnõu (472 SE) Riigikogu täiskogu istungile 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Avafoto: Marko Pomerants (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis oma uueks presidendiks küproslase Stella Kyriakidese. Assamblee senine president Pedro Agramunt esitas vahetult enne sügisistungjärgu algust ise lahkumisavalduse.
„Tunnen Stella Kyriakidest kui põhimõttekindlat ja sirge seljaga naist. Tema seisukohta austavad ka tema suurimad ideoloogilised vastased,“ lausus ENPA Eesti delegatsiooni juht ja assamblee asepresident Marianne Mikko.
Kyriakides kogus kolmandas hääletusvoorus leedukast vastaskandidaadi Emanuelis Zingerise üle suure enamuse. Kyriakidesest saab ENPA 30. president ja ta on kolmas naine, kes selle positsiooni võtab. Ametisse jääb ta kuni järgmise, 2018. aasta jaanuaris toimuva istungjärgu alguseni.
Kyriakides märkis, et ta valiti ENPA presidendiks ajal, mil assamblee usaldusväärsus ja ausus on kahtluse alla seatud. Ajal, mil assamblee töö on sageli saanud valet sorti tähelepanu, mis on pannud kahtluse alla Euroopa Nõukogu institutsioonide läbipaistvuse ja terviklikkuse. „Need on katsumused ja vastutused meile kõigile. Kuid ennekõike mulle kui selle assamblee äsjavalitud presidendile,“ kõneles Kyriakides.
„Lähikuudel on minu prioriteet tuua rahu, konsensus, usaldusväärsus ja ühtsus,“ lausus Kyriakides. Ta lisas, et kavatseb töötada väsimatult ja avatult korruptsiooni vastu. Samuti tõsta taset, et kõik assamblee liikmed võiksid samu põhimõtteid ja eetikakoodeksit järgida. Kyriakides märkis, et selleks on tal vaja kõigi poliitiliste jõudude, peasekretäri ja Euroopa Nõukogu töötajate toetust.
ENPA 2017. aasta IV osaistung toimub Strasbourgis Prantsusmaal 8. – 13. oktoobrini. ENPA Eesti delegatsiooni kuuluvad peale Marianne Mikko ka Andres Herkel ja Eerik-Niiles Kross.
NordenBladet — Soome mahetaludes on väga raske olukord, kuna ikalduv saak viib loomadelt toidu. Olukord on lausa kriitiline. Külma suve ja vihmase sügise tõttu saab Soomes tänavu suur osa saagist põldudele, vahendab Yle.
Soome mahefarmid kasvatavad loomadele toitu ise, kuna loomadele tohib anda ainult mahetoitu. Raske olukorra tõttu palutakse nüüd toidu- ja veterinaarametilt Eviralt luba anda loomadele ajutiselt muud toitu.
Lisaks sellele, et tänavune saak on väike, on see ka kehva kvaliteediga. Kehva kvaliteediga vilja söötmise tagajärjel võivad loomad haigestuda. Mürgine hallitus võib näiteks mõjutada loomade viljakust ja isu ning põhjustada tiinuste katkemist. Toidu suhtes on eriti tundlikud sead, hobused ja linnud. Lüpsilehmad on omakorda tundlikumad kui lihaloomad.
Kui mahetalud eriluba ei saa, siis võivad paljud talud sattuda suurde hätta ja lausa tegevuse lõpetada. Eriti väikseks on tänavu Soomes jäämas rukki- ja kaerasaak.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tormis merepõhja läinud parvlaeva Estonia päästerõngas kerkis Soomes Raasepori lähedal pinnale nüüd, 23 aastat hiljem. Päästerõngas, mis oli arvatavalt aastakümneid vee all olnud, kerkis nüüd pinnale ja uhuti Juussaare randa.
Rõnga leidsid läinud nädalavahetusel Soome Metsähallituse töötajad, kes olid saarel kibuvitsapõõsaid harvendamas. Rõnga küljelt võis selgesti lugeda: Estonia. See rõngas on pärit 1994. aasta 29. septembril uppunud parvlaevalt Estonia, mis viis kaasa 852 inimest.
Rõngas on saanud enne randa uhumist kõvasti kannatada. Arvatavalt on seda teinud meri. Rõngas on praegu hoiul Tvärminne zooloogiakeskuses, aga sellest on teavitatud muuseumiametit.
Arvatavalt on rõngas olnud 23 aastat 80 meetri sügavuses ja nüüd pinnale tulnud. Tegemist on kõhedust tekitava ilmutusega minevikust.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
