NordenBladet — Soome äärealadel, kuhu on raske leida spetsialiste, küsivad arstid palka juba 12 500 eurot kuus. Nii on arstide keskmised palgad kõige kõrgemad Kainuu maakonnas, 6800-6900 eurot kuus.
Mujal Soomes hakkab arstide põud mööda saama, sest viimased paarkümmend aastat on Soome ülikoolides hoogsalt arste koolitatud. Mõnes piirkonnas on arste juba üle, vahendab Taloussanomat.
Arstide suure põua tõttu äärealadel veetakse neid sinna lennukiga. Kesk-Soomes Jämsäs on isegi sotsiaaltöötajate palgad tõstetud 3600 euro peale, kuna muidu on inimesi raske saada.
Kogu Soome arvestuses hakkab aga arstide põud mööda saama. Lõuna-Soomes Helsingi piirkonnas on arste juurde vaja, ent Tampere ümbruses Pikanmaal ja Pohjanmaal on arste juba piisavalt. Seal, kus arste rohkem, on ka nende palgad madalamad. Näiteks Pirkanmaal on arstide keskmine kuutasu 5600-5700 eurot ehk üle tuhande euro vähem kui Kainuus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Mobilitas Pluss tippteadlase toetuse 2017. aasta taotlusvoor tõi Eesti teadusasutustesse kuus rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast. Toetusega Eestisse saabunud nimekad tegijad käivitavad siin oma uurimisrühma, juhendavad noori teadlasi ning panustavad seeläbi siinse teadlaskonna pealekasvu. Kokku on Mobilitas Pluss tippteadlase toetusega Eesti teadusasutustes tööle asunud 13 teadlast. Tänavune taotlusvoor jäi tippteadlase toetuse jagamisel viimaseks.
Kahe aasta jooksul täienes toetuse abil teadlaskond Tartu Ülikoolis kuue, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudis kahe ning Tallinna Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Biokeskuses ühe oma valdkonna tipptegija võrra. Eestisse tulnud teadlaste uurimisprojektide kogueelarve on 11 011 716 eurot. Sellest 17 protsenti moodustab teadusasutuste omaosalus, ülejäänuga toetas Eesti Teadusagentuur Mobilitas Pluss programmi eelarvest.
„Kui vaadata toetatavate teadlaste päritolu, siis toovad nad Eestisse kogemusi enam kui kümnest riigist. Loodame, et loodavatest uutest teadusrühmadest kujunevad nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel tugevad tegijad,“ rääkis Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus Eesti Teadusagentuurist.
Tänavune taotlusvoor tõi Eestisse kuus rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast
2017. aasta konkurss oli tugev: kuus toetuse saajat valiti välja 27 taotleja seast. Kuue projekti eelarve on kokku 5 312 528 eurot, millest 17 protsenti moodustab teadusasutuste omafinantseering. Teadlaste uurimisprojektide kestus on viis aastat.
Pia Tikka on Soome filmirežissöör ja –uurija, kes on avaldanud uurimisgruppide NeuroCine ja Enactive Cinema juhina artikleid neurokinematograafiast ja kooskehastumisest. Tallinna Ülikoolis käsil olev uurimus on eelnevate edasiarendus. See loob platvormi audiovisuaalseks narratiiviks, mis seob omavahel filmi ja virtuaalreaalsuse, lubades vaatajal ekraanil nähtuga reaalajas suhelda ja suhestuda.
Tikka uurib, kuidas tekitada narratiivis selliseid punkte, mis vaatajat märkimisväärselt puudutavad nõnda, et vaataja reaktsioon saaks ekraanil toimuvat mõjutada. Eelduseks on, et uued tehnoloogiad ei muuda väljakujunenud lugude jutustamise viise. Tikkat huvitab, kuidas võimaldavad uued tehnoloogiad tajuda vaatajail tegelastega koos olemist ja kuidas saaks seda virtuaalreaalsuses lugude jutustamiseks ära kasutada.
BFM-i ja Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus (MEDIT) asub uurima virtuaalreaalsust ja liitreaalsust kui uusi platvorme audiovisuaalkultuuri arendamiseks. „Oleme selleks väljaarendanud uue labori ning käivitanud mitu seotud uurimis- ja eksperimentaalset loomeprojekti. Pia Tikka ja hiljem ka tema meeskonna lisandumine aitab meil valitud suunas kiirelt edasi liikuda. Ootame, et Tallinnas kujuneb välja üks olulisi keskusi virtuaal- ja liitreaalsuse audiovisuaalsete väljendusvormide uurimiseks ja arendamiseks,“ rääkis MEDITI juht Indrek Ibrus.
Abdelhak Djouadi uurib Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudis Higgsi bosoni omadusi ning otsib sellega seotud uut füüsikat.
Djouadi varasem teadlaskarjäär on pikalt seotud CERNiga. Nii annab ta panuse, et arendada tihedat rahvusvahelist koostööd CERNi, Prantsuse ja Eesti uurimisrühmade vahel ajal, mil on oodata uut läbimurret nii LHC füüsikas kui ka universumi tumeaine füüsikas.
Üks osakestefüüsika põhiülesandeid on uurida mehhanismi, mis tekitab osakestele massid ja ennustab uue osakese, Higgsi bosoni, olemasolu. Viimase avastamine 2012. aastal CERNis suure hadronite põrguti (LHC) ekperimentides oli läbimurdeline saavutus teaduse ajaloos. Järgmine sama oluline ülesanne on selgeks teha Higgsi omadused ja leida temaga seotud uus füüsika. Djouadi uurimisrühm tegeleb Higgsi tekke, lagunemise ja tuvastamise uurimisega nii LHCs kui teistes kiirendites maksimaalselt eksperimentidele sarnastes tingimustes. Samuti uuritakse kõige tõenäolisemaid uue füüsika mudeleid, näiteks supersümmeetriat ja selle avaldusi kosmoloogias ja tumeaine uuringutes jne.
Tiit Lukk uurib Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudis, kuidas aktinomütseetide hulka kuuluvad mullabakterid taimse biomassi lagundamisega biokeemiliselt toime tulevad.
Tiit Lukk on eesti soost teadlane, kes naasis kodumaale pärast üle kümnendi USA ülikoolides töötamist. Tema põhiliseks teadus- ja publitseeritud tööde valdkonnaks on makromolekulide struktuuribioloogia. See on ala, mis annab olulisi vastuseid ensüümide struktuur-funktsiooni vahekordade ning substraadi spetsiifikat puudutavate teemade kohta. Enne Eestisse tagasitulekut töötas ta Cornelli ülikooli elementaarosakeste füüsika laboris makromolekulaarse difraktsiooni (MacCHESS) tuumikgrupi teadurina.
„Looduses suudavad taimset biomassi lagundada laias laastus kolme liiki organismid – valge- ja pruunmädaniku seened ning aktinomütseetide hulka kuuluvad mullabakterid. Aktinomütseedid toodavad tervet rida biomassi lagundamises osalevaid oksüdatiivseid ensüüme, mis pakuvad oma temperatuuri- ja pH-stabiilsuse tõttu suurt huvi ka kolmele tööstuse harule. Need valdkonnad, mis antud projektist tulu võidavad on tselluloosse etanooliga, paberipulbri biopleegitamisega ning saastunud keskkonna mikroorganismidega puhastamisega seotud tehnoloogiad,“ selgitas Lukk.
Kevin E. Parnell uurib Tallinna Tehnikaülikoolis rannikuprotsesse ja rannikuvööndi haldamise võimalusi kliimamuutuste tingimustes.
Parnell on Austraalia teadlane, kel on unikaalne kogemus eri tüüpi randade toimimise, arenemise ja haldamisega kaasaja kiiresti muutuvates tingimustes. Viimastel aastatel on Kevin Parnell spetsialiseerunud väikese liivavaruga randade toimimisele ja rannikut mõjutava inimtegevuse problemaatikale. Tema töö eripära on kohalike kogukondade kaasamine eriti tundlike randade haldamisse, alates Uus-Meremaa ja Queenslandi kõrgelt arenenud tööstuspiirkondadest kuni Torrese väina põliselanikeni.
„Kevin Parnelli valikut asuda tööle Tallinna Tehnikaülikooli motiveeris kindlasti see, et Eesti ja Läänemere rannad on kui unikaalne katsepolügoon. Siin on võimalik eristada ning mõõta üksikute tormide mõju ja kontrollida, kuidas piiratud liivavaruga rannad pärast torme taastuvad. Paljud tormid saabuvad koos ülikõrge veetasemega ning pakuvad seetõttu haruldast võimalust mõista, mis juhtub rannaga mitmete halbade asjaolude kokkulangemisel.
Professor Parnelli tulek võimaldab ühendada tema laialdase kogemuse rannikuprotsesside ja rannikute haldamise alal Eestis olemasoleva kompetentsiga lainetuse dünaamika ja klimatoloogia vallas. Keskseks sihiks on klassikaliste rannikuprotsesside analüüsi ja modelleerimise võtete kombineerimine uute ja alles arenevate tehnoloogiatega rannikutel toimuvate muutuste mõõtmiseks ning leevendamiseks. Vaid sellise lähenemise kaudu saab võimalikuks mõista ja prognoosida, kuidas reageerib Läänemere rannavöönd muutuvatele kliimatingimustele ning leida mõistlikud võimalused kohanemiseks ja tagajärgede leevendamiseks,“ selgitas TTÜ professor ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Sherif Aly Ahmed Sakr asub Tartu Ülikoolis looma platvormi, mis hõlbustaks suurandmete terviklikku analüüsi.
Ühiskond muutub üha enam andmetele orienteerituks, mistõttu lähevad andmed üha enam hinda. Suurandmed on muutunud põhikontseptsiooniks erinevates tööstus- ja teadusharudes. Suurandmete analüütika esindab revolutsiooni, millest ei saa maha jääda.
Sherif Sakril on pikaajalised kogemused suurandmete analüütika vallas. Tema eesmärk Tartu Ülikoolis on luua uurimisrühm, mis asuks välja töötama suurte ja väga mitmekülgsete andmete analüüsiks vajalikku platvormi. Praegu on vaja erinevate massiivsete andmekogumite põhjal keerukatele küsimustele vastuste leidmiseks tervet andmeteadlaste meeskonda. Sherif Sakri rühma töö on samm lähemale selle, et keerukate suurandmete analüüs ja kasutamine muutuks jõukohaseks ka väikese ja keskmise suurusega asutustele, mis ei saaks endale suuri analüüsimeeskondi lubada.
Li Tian võtab Tartu Ülikoolis fookusesse aju ja immuunsuse seosed, et paremini mõista psüühikahäireid.
Doktor Li Tiani puhul on tegemist tippteadlasega, kelle teadustöö toimub neuroimmunoloogiliste uuringute eesliinil. Tema teadustöö uurib immuunsüsteemi aktivatsiooni rolli aju arengus, käitumise regulatsioonis neuropsühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste loommudelites ning vaimuhaiguste puhul. Muu kõrval uurib ta ajuvahendatud immuunsuse regulatsiooni, et mõista aju ja immuunsuse seoseid somaatiliste haiguste puhul.
Li Tiani teadustöö on olnud viimastel aastatel jagatud Soome ja Hiina vahel. Ta on 2011. aastast olnud uurimisgrupi juht Helsingi Neuroteaduse Keskuses ning alates 2014. aastast ka külalisprofessor Hiinas.
Aju ja immuunsuse seosed etendavad tähtsat rolli aju arengus ning meeleolu ja tunnetusprotsesside mõjutamisel. Tiani uurimisgrupp keskendub immuunmehhanismide selgitamisele, mis reguleerivad aju arengut ja käitumist psühhiaatrilistel patsientidel (skisofreenia, depressioon, Alzheimeri tõbi). Need mehhanismid on kesksel kohal nimetatud haiguste loommudelites, et paremini mõista aju ja immuunsuse seoseid stressist tingitud psühhopatoloogia kujunemisel.
Mobilitas Pluss programmi eesmärk on toetada Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ning järelkasvu. Tippteadlase toetust rahastasid Euroopa Regionaalarengu fond ja Eesti riik.
NordenBladet — Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ja delegatsiooni liige Hannes Hanso osalevad assamblee sügisistungil Bukarestis, et arutada aktuaalseid rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi, komiteede koostatud raporteid ja poliitilisi soovitusi järgnevaks aastaks.
Mihkelsoni sõnul peab NATO laiendama heidutuse mõistet, lisades konventsionaalsetele lahendustele ka võimekuse kaitsta avatud ühiskonda massiivse mõjutustegevuse eest. „Mida vastupanuvõimelisem on ühiskond, seda püsivam on ka alliansi koosmeel ning valmisolek liikmesriikide julgeolekut tagada,“ ütles Mihkelson.
Hanso sõnul tehti Varssavi tippkohtumisel üliolulisi otsuseid, mis puudutavad Läänemere piirkonna julgeolekut, sealhulgas ka Eesti julgeolekut. „Rumeenia ja Musta mere piirkond on teemad, mille tähtsust NATO jaoks ei tohi alahinnata,“ ütles Hanso. „Venemaa agressioon Krimmis ja mujal Ukrainas on siinse piirkonna sõjalist tasakaalu ning julgeolekuolukorda tõsiselt muutnud.”
Hanso märkis, et NATO liitlased on Rumeenias kohal, arutama peab seda, kas see kohalolek on piisav. Ta lisas, et Rumeenia on lubanud oma kaitsekulutused järgmise 10 aasta jooksul hoida kahel protsendil SKPst, mis väärib tõsist tunnustust.
NATO PA istungjärgu raames toimub ka Bukaresti formaadi delegatsioonijuhtide kohtumine, kus pööratakse eelkõige suurt tähelepanu julgeolekuolukorrale Kesk-ja Ida-Euroopas.
Laupäev ja pühapäev on pühendatud NATO parlamentaarse assamblee viie komitee poliitika-, kaitse- ja julgeoleku-, majandus-, julgeoleku tsiviilmõõtme komitee ning teadus- ja tehnoloogiakomitee istungitele. Komiteed arutavad Venemaa ja atlandiüleste suhete küsimust ja Musta mere piirikonna julgeoleku probleeme ja väljakutseid. Samuti on tähelepanu all arengud ja teadusuuringute mõju kaitsetööstuses.
Esmaspäeval toimuval täiskogu istungil osalevad ja esinevad sõnavõtuga NATO Parlamentaarse Assamblee president Paolo Alli, Rumeenia senati president C?lin Popescu-Tariceanu, Rumeenia saadikute koja esimees Nicolae-Liviu Dragnea, Rumeenia president Klaus Iohannis ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Rumeenia parlament korraldab NATO parlamentaarse assamblee 63. istungjärgu Bukarestis, kus osaleb ligi 300 delegaati NATO 29 liikmesriigist, samuti partnerriikide delegatsioonid ja vaatlejad.
Avafoto: Hannes Hanso (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Soome sukelduja leiutatud lainejõujaamad Waveroller jõuavad Wärtsilä tehnologiagigandi kaudu peagi laia maailma. Esimene lainejaam pannakse kevadel üles Portugali surfiparadiisis Peniches.
Maailmas unikaalsed lainejõujaamad on välja töötatud 20 töötajaga Vantaa ettevõttes AW-Energy. Idee autor on Soome sukelduja Rauno Koivusaari, kes jälgis rannal, kuidas lained üht luuki edasi-tagasi kangutasid. AW-Energy välja töötatud jaamad paneb üles Wärtsilä, kel on vastav aastatepikkunune kogemus, vahendab Yle.
AW-Energy on saanud toote arendamiseks 10 miljonit eurot toetust Euroopa investeerimispangast. Toodet arendab, valmistab ja müüb AW-Energy. Lainejaamad paneb asukohas üles Wärtsilä, mis on juba pannud üles ligi 4700 eri jõujaama 177 riigis.
Lainete energial on tohutu potentsiaal, mida pole maailmas veel kasutama hakatud. Soome lainejaama on juba testitud Portugali rannikul Peniches aastatel 2012-2014, mil jaam tootis elektrienergiat. Nüüdseks on jaam saanud kõik vajalikud sertifikaadid ja on tootmiseks valmis.
Jaamade tootmine algab Lõuna-Soomes Järvenpääl, endises Metso paberimasinatehases. Laineid püüdvad 10 meetri kõrgused ja 18 meetri laiused paneelid valmistatakse Hankos.
AW-Energy eesmärk on paigaldada Portugali Peniche rannikule 2020. aastaks 14-16 jõujaamaüksust, mille võimsus on 5,6 megavatti ja see toodab aastas 9-10 GWh elektrienergiat. Võrdluseks, kogu Lahti linna aastane elektritarbimine on 1000 GWh.
Lähiaastatel on kavas toota 35-40 lainejõujaama, mille kogumaksumus koos paigaldusega on ligi 100 miljonit eurot. Perspektiivsed kohad on Ameerika rannikul ja Kagu-Aasias. Nii näiteks tutvustatakse Waverolleri jaama lähipäevil Soome saabuvale Sri Lanka peaministrile.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome presidendipaar Sauli Niinistö ja Jenni Haukio saavad kauaoodatud lapse. President Saulio Niinistö ja tema abikaasa proua Jenni Haukio ühine laps peaks sündima 2018. aasta veebruaris. Presidendipaar annab teada, et last on oodatud ja loodetud juba palju aastaid.
Sauli Niinistö (69) ja Jenni Haukio (40) tutvusid 2006. aastal ja abiellusid 2009. aastal. Laps on Haukiole esimene ja Niinistöle kolmas. Perelisa presidendi töökohustusi ei mõjuta.
Niinistö on sellega läbi aja esimene Soome president, kes saab ametiaja jooksul lapse.
Niinistöl on kaks last esimesest abielust Marja-Leena Niinistöga. Nad abiellusid 1974. aastal. 1975. aastal sündis Nuutti ja 1980. aastal Matias. Marja-Leena Niinistö hukkus 1995. aastal liiklusõnnetuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
