NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis kunstikeskuses Arktikum on avatud kuni järgmise aasta kevadeni näitusKuumaa kyytiä(Kuum sõit). Näitus on pühendatud muidu külma polaarpiirkonna kuumematele hetkedele ehk armastusele ja lihalistele mängudele.
Inimene püsib külmas kliimas elusana lähtudes tavapärastest ellujäämise põhimõtetest: end kaitstes, süües ja seksides. Osale meeldivad kohtumised looduse rüpes, teistele higine nauding saunalaval.
Näitus on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vaheline lõik on üks neist, kuhu kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust. Hyperloop One avalikustas Amsterdamis esitlusel Vision for Europe oma plaanid ja nende hulgas on Helsingi ja Tallinna vaheline 90-kilomeetrine lõik, vahendabIltalehti.
Hyperloop, mis kujutab endast vaakumis üle 1000 km/h liikuvat kapslit kataks selle vahemaa mõne minutiga. Ettevõtte teatel on kavas Euroopas rajada hyperloop ühendusi kokku 5000 km. Omavahel ühendatakse 75 miljonit inimest ning 44 linna. Hyperloop One üks asutajatest ja juht Shervin Pishevar ütles, et visioon on ühendada tulevikus hyperloopiga terve Euroopa.
Praegu on hyperloop veel teststaadiumis. Maailma esimene testlõik valmis Nevadas märtsikuus. Lisaks Tallinnale kavandatakse Helsingist hyperloop-ühendust ka Stockholmi ning esimeses järjekorras valmib testlõik Salos.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maaeluministeeriumi prioriteedid eelseisva eesistumise ajal on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, põllumajandusturgudega seonduvad teemad ja põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas, mikroobide antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine.
Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni tulemused ning Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd. „Ühine põllumajanduspoliitika mõjutab otseselt Eesti põllumehi. ÜPP tulevikuaruteludes keskendutakse sellele, kuidas ÜPP aitab parandada põllumehe valmisolekut turu ja tootmisega kaasnevateks riskideks. Septembris toimub Tallinnas põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse riskijuhtimismeetmete tulevikku põllumajandussektoris,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Järgmise eesistujana on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. „Kriisiabi on küll aidanud tagantjärele sektori olukorda leevendada, kuid me vajame tööriistu, mis aitavad kriise ennetada ja kiiremalt reageerida. Sellest saab kindlasti ÜPP tulevikuaruteludes üks võtmeküsimusi,“ rõhutas Tamm.
Mikroobide antibiootikumiresistentsus on ohtlik nii loomadele kui inimestele. „Meie jaoks on oluline saavutada edu seadusandluse osas, mis aitab vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud riske. See eeldab jõulist edasiminekut nii veterinaarravimeid kui ravimsöötasid puudutavate uute regulatsioonide menetlemisel,“ sõnas Tarmo Tamm.
Oktoobri alguses toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“, mille eesmärk on pöörata enam tähelepanu muldade jätkusuutlikkusele ning kaitsele eelkõige põllumajanduse vaatenurgast. Konverentsil keskendutakse samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad paremini muldasid kaitsta ning mullainfot koguda. „Muldade kaitsega tuleb tegeleda rohkem, sest muldade jätkusuutlikus on võtmetähtsusega, et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandustegevuse kestvus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
12. juunil osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus ta saab tänada Maltat eesistujana tehtud töö eest. Samuti toimuvad kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Tšehhi põllumajandusministri Marian Jure?kaga arutamaks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Eesti EL Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.?18. juulil.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome endine europarlamendi saadik ja kunagine rallisõitja Ari Vatanen tunnistas intervjuus Arterile, et talle ei mahu pähe ja tal on südamest häbi, et Soome ei kuulu NATO-sse.
“Üritades olla neutraalsed, mängime tegelikult ju venelaste mängu: NATOsse mitte kuuludes julgustame praeguseid Venemaa juhte maailma ümber jagama,” rääkis ta ajalehele.
Kui tuua võrdlus, siis see on nagu oma maja kindlustamine, aga sellise uutmoodi poliisiga, mis lisaks põlengu järel maja üles ehitamisele hoiab ära tulekahju tekke. Ja Soome on keeldunud sellisest võimalusest. /…/ On uskumatu, et kaks riiki, millel on suuresti sama taust ja mida lahutab vaid 80 kilomeetrit, teevad nii erinevaid valikuid,” lisas ta.
NordenBladet — Avita ja TEA kirjastus esitlesid ühiselt kahte uut ja mahukat koguteost, mis kavandatud Eesti Vabariigi juubeliks – Avitalt “Eesti ajalugu” ja TEA-lt “Eesti Vabariik 100”, vahendab ERR.
TEA kirjastuse teatmeteosesse “Eesti Vabariik 100” on koondatud kõik oluline, mis iseloomustab Eesti Vabariiki – meie omariiklust, vabadusvõitlust ja rahvusriigi ajalugu, meie loodust, rahvast, majandust ja kultuuri, sealhulgas rahvakultuuri traditsioone. Kirjastuse Avita koguteos “Eesti ajalugu” käsitleb siinset ajalugu vanima asustuse tekkimisest kuni tänapäevani. Ajaloo kujutamisel lähtutakse maiskondlikust traditsioonist, kuid analüüsitakse ka eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemist.
