NordenBladet — Eile kell 3 ajal öösel hukkusid Espoos autoga teelt suurel kiirusel välja sõites kaks noort, 20ndates eluaastates mees ja naine. Veebis liikuva info põhjal oli tegemist aktiivsete videoblogijatega, kes eile päeval jõid otse eetris aluspesu väel viina ehk harrastasid tegevust, mille kohta Soomes öeldakse – kalsarikännit. Noored olid silmnähtavalt purjus, nii et õieti ei seisnud püstigi, vahendab Eestinen.
Eile öösel kella 3.40 ajal on üles pandud video, kus on näha, et noored lähevad tuikudes auto juurde ja istuvad Audisse. Noored said mõne minuti sõita, kui otse-eetris on näha, et auto sõidab teelt välja ja pilt katkeb. Autost ei jäänud pärast teelt väljasõitu suurt midagi alles. Politsei info kohaselt oli kiirus olnud nii suur, et isegi turvavööd rebenesid katki.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Reedel, 14. juulil avatakse Eesti Kunstnike Liidu Muhu kunstitalus kahepäevane kunstifestival “Futu Muhu. Sada aastat. 2017”. Festivali avapäev on pühendatud performance’ile ja muusikale; festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele.
Festival tegeleb ajalooga, täpsemalt 20. ja 21. sajandiga, mis kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisesid.
Saab näha video ja performance’i formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taasesitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. ja 21. sajandil, millised visioonid jäid teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsivad.
Festivali kuraator on Tiiu Rebane.
Osalevad kunstnikud:
Muusika – Jimi Tenor (Soome); Juhan Vihterpal, Waldemar (Eesti).
Performance – Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Project Heroina (Eesti/Portugal).
Video – Azsacra Zarathustra, Alexander Morozov (Venemaa); Roope Ahola, Tuomo Kangasmaa (Soome); Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko, Tiiu Rebane (Eesti).
Festivali publikuinfo ja etteregistreerimine aadressil www.ai-res.org.
NordenBladet — Espoo ligidal Kirkkonummis asuva Evitskogi pagulaste vastuvõtukeskuse pidamine läks möödunud aastal võrreldes planeerituga pea kaks korda kallimaks. Migratsiooniameti poolt kinnitatud eelarve oli 4,8 miljonit, tegelikud kulud olid 8,4 miljonit eurot, vahendabHelsingin Sanomat.
Eelarve läks lõhki, sest vastuvõtukeskuses oli 130 klienti rohkem kui algselt planeeritud, rääkis vastuvõtukeskuse juhataja Pekka Sinisalo. Eelarvet tehes 2015. aasta sügisel ei osatud tegelikke kulusid ette näha. Evitskogi on tulnud üle palju inimesi teistest keskustest, mis on kinni pandud.
Migratsiooniameti vastuvõtuosakonna juhataja Pekka Nuutinen ütles, et eelarvet muudeti vastavalt vajadusele 2016. aasta jooksul.
Migrantide massilise tuleku ajal 2015. aastal loodi Soome mitusada vastuvõtukeskust. Kõige rohkem oli inimesi keskustes 2016. aasta veebruaris-märtsis. Kokku oli keskustes kohti 32 500. Sellest ajast peale on toimunud keskuste sulgemine, kaotatud on ligi 20 000 kohta. Kaks kolmandikku keskustest on suletud. Keskusi suletakse pea igapäevaselt. Suletud keskustesse jäänud inimesed on suunatud olemasolevatesse keskustesse.
Evitskogi keskuses on praegu ligi 400 klienti. Neist ligi sada elab juba mujal, näiteks tuttavate juures. Kõik oma teenused nagu tervishoiu saavad nad aga keskuse kaudu.
Teistest keskustest Evitskogi üle tulnud inimesed on enamasti väga halvas olukorras. Pikk ootamine mõjutab inimeste tervist, mis omakorda suurendab kulutusi.
Kulutusi on püütud vähendada igal võimalikul moel. Näiteks esimeses kvartalis õnnestus ligi 50 000 eurot kokku hoida ravikulude pealt, kuna leiti vabatahtlik arst, kes käib keskuses üks kord nädalas.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann kinnitas BNS-ile, et Eesti Meedia ja City24 omanikfirma 24 M2 OÜ allkirjastasid neljapäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille lõppeesmärk on portaalide ost. “Loomulikult sõltub tehinguni jõudmine hinnaläbirääkimiste edukusest. Eesti Meedia on teinud idikatiivse pakkumise ja loodame tempokalt liikudes veel enne suurt sügist tehinguni jõuda,” ütles Nuutmann, kuid ei soovinud tehingu võimalikku hinda avaldada.
Nuutmanni sõnul järgib Eesti Meedia, kellele juba kuulub Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.ee, ostutehingul kõiki seadustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas konkurentsiklausleid. “Ostutehingu õnnestumisel jäävad turule kõrvuti tegutsema nii KV.ee kui ka City24.ee, kellel on vägagi erinevad tehnilised platvormid,” lubas Nuutmann.
NordenBladet —Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.
Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.
Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.
Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.
Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“
Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.
