Neljapäev, oktoober 30, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Vabade ametikohtade arv ületas I kvartalis 11 200 piiri

NordenBladet — Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta I kvartalis suhteliselt samal tasemel eelmise aasta III kvartali rekordiga, kus vabade ametikohtade arv oli seitsme aasta jooksul esimest korda üle 11 000. I kvartalis ületas vabade ametikohtade arv eelmist rekordit siiski 140 ametikoha võrra. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus üle 8200, suurenes vabade ametikohtade arv 35%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (19%), kaubanduse (16%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta I kvartalis 2,0%, mis oli 0,3 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,5 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta I kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr esines I kvartalis haldus- ja abitegevuses (4,0%) ning majutuses ja toitlustuses (3,2%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr esines veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (0,9%), mäetööstuses (1,0%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,0%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (70%), sh Tallinnas (57%), millele järgneb Tartu (8%) ja Ida-Viru maakond (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (2,4%) ning kõige madalam Hiiu (0,5%), Saare (0,9%) ja Valga (1,1%) maakonnas.

Kolmveerand vabadest ametikohtadest ehk 75% asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,5%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 81 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 10% väiksem ning 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 21% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam hariduses (58%), kunstis, meelelahutuses ja vabaaja tegevustes (45%) ning majutuses ja toitlustuses (33%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli IV kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita

NordenBladet — Alates 22. maist 2017 saavad Tallinna Keskraamatukogu lugejad lisaks eestikeelsetele e-raamatutele laenata ka inglis- ja venekeelseid audio- ning e-raamatuid. OverDrive’i e-raamatukogu pakub võimalust lugeda ja kuulata laenatud e-teavikuid ka internetiühenduseta.

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest.

Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laaditud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laaditud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive’s teoseid Tan Twan Eng’ilt, Jonas Khemiri’lt ja Maria Turtschaninoff’ilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive’st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

 

 

Soome suursaadik Kirsti Narinen: naine saab karjääri teha, kui kodutöid tehakse võrdselt

NordenBladet — „Karjääris saab edeneda siis, kui mees koristab ja teeb süüa naisega võrdselt. Kui mees paneb ise pesu masinasse – mehed oskavad seda küll! – ja triigib ise oma särgid,” loetles Kirsti Narinen intervjuus ja tunnistas, et tema pole oma mehe särke triikinud, kuigi vajaduse korral oskab seda teha.

Suursaadiku sõnul kipuvad naised oma tööalastelt võimalustelt nii Eestis kui ka Soomes liiga tagasihoidlikud olema. Ta on veendunud sookvootide pooldaja, eriti nn üleminekuperioodil. Kvoote on vaja selleks, et naised harjuksid: vastutusrikas ametikoht on täiesti normaalne ja naised saavad tööga hakkama täpselt sama hästi kui mehed. Tuleb harjuda, et oledki alguses n-ö kvoodinaine, või ka kvoodimees. On palju ametkondi, näiteks Soome välisministeerium, kus on tööl kvoodimehed, tõi Narinen esile.

 

Allikas: Delfi

 

Soome politsei uurib topeltkodakondsusega (Soome ja Venemaa ) inimeste tõrjumist kaitseväes

NordenBladet — Tegemist on jätkuga käesoleva aasta kevadel alguse saanud uudistele, mille kohaselt on Soome kaitsevägi rakendanud mitteametlikke meetmeid, et korraga Soome ja Venemaa kodakondsust omavate inimeste ajateenistust ja töötamist kaitseväes teataval määral piirata, vahendas Yle.

Kuigi meedias on räägitud mitmetest väidetavatest juhtumitest, on politsei alustanud menetlust kahel juhul, mis mõlemad puudutavad Soome-Vene topeltkodakondsusega inimese kandideerimist kaitseväega seotud töökohale. Ühel juhul oli topeltkodakondsusega inimene kandideerinud tööle Vekaranjärvi garnisoni sööklat haldavasse alltöövõtufirmasse, teine juhtum on aga seotud töösuhtega, kus topeltkodakondsusega inimesel oleks tekkinud juurdepääs ühte kaitseväe teabesüsteemi. Mõlemal juhul olevat töösuhe ära jäänud pärast seda, kui tuli välja see, et inimesel on ka Vene kodakondsus. Uurimist juhtiv Jari Nieminen keskkriminaalpolitseist ei soovinud juurdlusi veel detailsemalt kommenteerida, sest eeluurimine on alles pooleli. Niemineni sõnul loodab keskkriminaalpolitsei eeluurimisega valmis saada suve jooksul.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Ajakiri Science Advances: Kliimamuutus võib tuua Soome jääaja

NordenBladet — Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake, vahendab Eestinen.

Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.

Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.

Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.

Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.

Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.

Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.

Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.

Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT