OHMYGOSSIP — Helsingis kirjutati alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kohal olid ka Euroopa Liidu välisasjade ja NATO esindajad, edastas riigikantselei.
Keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavuse osas. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.
Keskus asub Helsingis ja kujutab endast osalevate maade spetsialistide võrgustikku. Keskust juhib liikmesmaade esindajatest moodustatud nõukogu. Esimene koosolek toimub Helsingis 12. aprillil ning seal valitakse keskuse juht.
Kompetentsikeskuse eelarve on esialgu 1,5 miljonit eurot aastas. Sellest pool on kavas katta liikmemaksudest ja teise poole katab asukohamaa Soome. Soome vastutab ka kompetentsikeskuse ruumide ja infovahetuse ning osaliselt tööjõukulude eest.
OHMYGOSSIP —VI Eesti Baarmenite Meistrivõistlused alkoholivabade kokteilide valmistamises võitis Liina Rätsep Kalevi Jahtklubi Restost. Liina esindab Eestit ka alkoholivabade kokteilide maailmameistrivõistlustel juunikuus Prahas.
Teise koha saavutas ja parimaks noorbaarmeniks tunnistati Merlyn Blumfeldt restoranist PM20 ja kolmas koht kuulus Marko Hadele restoranist Korsten, Armastus & Hea Toit.“Kasutasin lihtsaid juurvilju: tilli, sellerit, lisasin laimi mahla ja kurgisiirupit, et maitsed oleks tasakaalus, ja muidugi vett. Kokteili peale tegin mullimasinaga värskest peedimahlast punased vahutavad mullid, mis sümboliseeribki selle mulli lõhkumist, et pole vaja karta juurvilju – neist saab teha imelisi jooke ja sööke. Tulemuseks on mõnus kerge jook, mis on tervislik ja vähese kalorsusega,“ rääkis võidukokteili autor Liina.Kokku võistles 22 parimat kokteilimeistrit üle Eesti ja eriliseks väljakutseks pidasid nad kokteili madalat kalorsust. Joogis ei tohtinud olla üle 65 kcal 100 ml kohta.
OHMYGOSSIP — Veoautodega sooritatud terrorirünnakute vastu soovitatakse paigaldada tänavate äärde betoonplokke, aga nagu näitab Saksamaal läbi viidud test, siis betoonplokid veoauto vastu ei aita. Selleks on vaja betoonist seina.
Saksa telekompanii MDR tegi katsed 2,4-tonniste betoonplokkidega. Nagu videost näha, siis veoautot sellised takistused kinni ei pea. Veoauto lükkas need kõrvale olenemata sellest, kas auto liikus nende peale otse või külje pealt. Auto kiirus küll vähenes, ent auto suutis liikuda endiselt kiiresti edasi.
Testis sõitis auto kiirusega 50 km/h. Auto kiirus vähenes ainult mõnevõrra pärast betoonplokkide vastu sõitmist. Betoonplokid mõjutasid peamiselt auto juhitavust.
Terroristid on viimase aja rünnakutes kasutanud nii sõidu- kui veoautosid ja suuremaid rekkasid. Terrorirünnakute ärahoidmiseks on teede äärde hakatud panema betoonplokke.
OHMYGOSSIP — Soome elama tulnud migrant Ali peseb nõusid ja teeb süüa paari euro eest tunnis. Soome on tekkimas varimajandus, mis toimib tänu migrantidele. Igale mustale töökohale kandideerib Soomes ligi sada vastuvõtukeskuse elanikku. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et Soome on tekkimas püsiv must tööturg, vahendab Helsingin Sanomat.
Iraagi päritolu migrant Ali on teinud ühes Helsingi restoranis mustalt tööd juba pool aastat. Tunnipalk on 2,5 eurot. Tööpäevade pikkus 12 tundi. Tööd teeb mees 6-7 päeva nädalas. Ali on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse ja on selle edasi kaevanud. Nüüd ootab ta halduskohtu otsust. Töökoha leidis tuttavate kaudu. Ta ei taha oma elust põhjalikumalt rääkida, kuna kardab kaotada töökoha. Ali-sugused on Soomes sõltuvad oma tööandjast. Osa neist elab oma töökohas ja probleemide korral võivad jääda ilma oma elukohast. Kuivõrd nad on maal illegaalselt, siis ei julge nad oma elust kellelegi rääkida.
Soome saabus 2015. aastal kokku üle 30 000 varjupaiga taotleja. Neist tuhandetele on varjupaigast ära öeldud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas töötab mustalt sadu illegaale. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et nõnda võib Soome tekkida püsiv must tööturg, mis põhineb illegaalide olukorra ärakasutamisel. Soome muutub sellega Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide sarnaseks, kus migrantide ärakasutamine on tavaline.
Illegaalid töötavad Soome põhiliselt autoteenindustes, koristajana, juuksurites ja restoranides. Üha sagedasemad on pettused, kus illegaalidele jäetakse töö eest maksmata.
Välistööjõu kasutamine pole Soomes uus asi. Näiteks 2000ndatel aastatel kasutati palju Hiinast pärit müüriladujaid, kellele maksti väga väikest palka. Pärast seda on musta tööjõudu kasutatud koristamise ja restorani alal. Sellele vaatamata pole Soome tekkinud suurt musta tööturgu nagu see on tavaline Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Eeldused musta tööturu tekkimiseks on Soomes olemas. Nüüd lisandus veel suur hulk illegaalselt maale saabunud inimesi. Illegaalide ärakasutamist lihtsustavad üldised muutused tööturul nagu nn nulltunnilepingud ja renditööjõu kasutamine. Võrreldes näiteks eestlastega on mujalt tulnud migrandid rohkem sõltuvad oma tööandjast, kuna neil pole kuhugi minna. Enamus migrantidest ei tahagi Soomest kuhugi minna, mistõttu võib Soome jääda elama tuhandeid illegaale.
Väike palk on migrantide meelest parem kui mitte midagi. Näiteks on inimesed nõus töötama 25 euro eest päevas. Migrandid räägivad, et paari viimase aastaga on neile töökohti juurde tekkinud, mis näitab varimajanduse kasvu.
Osa migrante on nõus tegema väikse palga eest pikki tööpäevi, et seeläbi taotleda Soomes elukohta. Varjupaiga taotlejad saavad teha ametlikult tööd, kui nad on olnud Soomes 3-6 kuud. Nad saavad taotleda Soomes elamisluba, kui neil on kehtiv tööleping. Elamisluba pole aga lihtne saada, kuna selleks peab olema hea sissetulek.
Probleemid illegaalidele palga maksmisega jõuavad harva ametnikeni, kuna neist asjadest ei juleta rääkida. Migrandid kardavad, et kui nad kaebama lähevad, saadetakse nad maalt välja.
OHMYGOSSIP — Soomes läheb gümnaasiumi pea iga teine õpilane, aga selle populaarsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel aastatuhande vahetusel lõpetas ülikooli 52% noortest, siis 2015. aastaks oli see osakaal langenud 47%-ni.
Noortest naistest saab Soomes kõrghariduse veidi enam kui pool ja noortest meestest vaid kolmandik, vahendab Helsingin Sanomat statistikaameti andmeid. Naiste osakaal on vähenenud kiiremini kui meestel.
Pööre toimus 1980ndate algul sündinute ehk praeguste kolmekümnendates eluaastates inimestega, räägib Jyväskylä Ülikooli majanduskõrgkooli teadlane Hannu Karhunen. Ülikooli õppima läinud noorte arv kasvas kuni aastatuhande vahetuseni ja hakkas siis vaikselt langema. Kui võtta arvesse need, kes pole Soomes sündinud, on langus veelgi suurem.
Teadlase sõnul mõjutab areng Soome üldist haridustaset. Kuivõrd gümnaasium on vahelüli põhi- ja ülikooli vahel, siis näitab trend seda, et kõrgharidusega inimeste arv Soomes enam ei tõuse. Soome on kaotamas oma positsiooni OECD riikide hulgas.
Nüüd üritatakse muuta kutsehariduse süsteemi nii, et sealt jõuaks rohkem õpilasi edasi ülikooli õppima.
Karhuneni väitel mõjutab gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine inimeste toimetulekut hilisemas elus. Uuringute järgi teenivad kõrgharidusega inimesed ligi pool miljonit eurot oma karjääri jooksul rohkem kui madalama haridusega inimesed. Samuti suudavad kõrgelt haritud inimesed paremini toime tulla ja kohaneda muutuvate olude, näiteks töötusega.
Gümnaasiumi populaarsuse vähenemine Soomes erineb rahvusvahelisest trendist, märgib Jyväskylä Ülikooli hariduse uurimiskeskuse professor Jouni Välijärvi. Tema väitel läksid põhikoolis hästi õppinud õpilased varem kohe edasi gümnaasiumi, aga nüüd eelistavad nad minna kutsekooli.
Noored tahavad kiiresti teenima hakata, räägib Välijärvi, nad teavad ka, et kutseharidus pole mingi ummiktee, mis sulgeks edasised õppimisvõimalused.
Asjatundjate arvates on gümnaasiumihariduse populaarsuse vähenemise taga kutsehariduse kiire areng, mis sai hoo sisse just 2000ndatel aastatel. Samal ajal on gümnaasiumiharidus ajale jalgu jäänud.
Kutsehariduse populaarsust on hakanud viimasel ajal vähendama selles vallas toimunud kärped, räägib haridusala ametiühingu spetsialist Olavi Arra. See sunnib omakordi noori mõtlema rohkem gümnaasiumi ja sellele järgneva kõrghariduse peale. Gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel ajal hakanud taas kasvama.
Kõrgkooli lõpetanute arv Soomes 1975-2015 (arvestatud vaid Soomes sündinuid). Allikas: Helsingin Sanomat, Statistikaamet
