Teisipäev, juuli 1, 2025

Monthly Archives: aprill 2017

UURING: Loe, mille järgi valivad naised enda kõrvale mehi

NordenBladet — USA´s viidi läbi uuring, kus osales 81 15-29 aastast naist. Sooviti välja selgitada, mille alusel naised valivad enda kõrvale partneri. Uuringu kohaselt valivad naised mehi eelkõige väljanägemise põhjal ja isikuomadused tulevad alles hilisemas järjekorras, kirjutab ScienceDaily veebileht.

Naised eelistasid pigem kauni välimusega mehi ning polnud väga oluline, kui lugupidav, sõbralik, ambitsioonikas või tark antud meesterahvas on. Emad valiksid tütardele mehed, kes on keskmiselt nägusad, ent iseloomuomaduste suhtes ideaalsed.

Uuringus näidati naistele kolme erinevat mehe fotot, kelle väljanägemine varieerus. Tegemist oli portreefotodega, mille juurde kuulusid ka isikuomadused. Ebameeldiva väljanägemisega portree juurde kuulusid omadused nagu terviklikkus, usaldusväärsus ja ausus. Keskmise väljanägemisega portree juurde kuulusid omadused nagu sõbralikkus, usaldusväärsus ja küpsus. Nägusa väljanägemisega portree juurde kuulusid omadused nagu meeldiv, ambitsioonikas ja intelligentne.

Naised hindasid fotosid ja omadusi ning reastasid need enda jaoks. Lisaks analüüsiti, kas selliste meesterahvastega soovitakse suhelda. Meeste füüsilised võlud mõjutasid tugevalt seda, mida naised meesterahvastest mõtlevad. Kõige enim oldi vaimustuses võluva välimusega meestest. Kõige meeldivama väljanägemisega fotod valiti esiritta. Isegi, kui ebameeldiva väljanägemisega mehel olid olemas kõik ideaalsed isikuomadused, ei valitud teda välimuse tõttu.

Uuringut läbiviinud Madeleine Fugère sõnul olla vastajad öelnud, et austus ja sõbralikkus on välimusest kõige olulisemad omadused. Uuringu käigus oli suhtumine aga hoopis teistsugune. “Nad ütlesid, et omadused on olulisemad, aga samas peab potentsiaalne kaaslane olema atraktiivne. Kui saaks välimuse erinevaid astmeid valida, võidaks füüsiline atraktiivsus ja võluv väljanägemine kõik muud omadused.”

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Naine paljastab abielulahutusele järgneva: Hakkasin meest jälitama

OHMYGOSSIP — “Hakkasin eksmeest ja tema armukest jälitama. Teadsin lõpuks isegi nende telefoniarve suurust,” kirjutab Women´s Health´i veebilehe veerg naisest, kes ei suutnud leppida, miks armuke oli parem, kui tema.

Lucy (29) kirjutab:
“Ma ei arvanud kunagi, et meil on selline ohtlikku tüüpi suhe, aga kui mees teatas päevapealt, et soovib abielulahutust, tahtsin kohemaid teada, milles asi. Ühel päeval sõime koos õhtusööki ja rääkisime sellest, kuidas käisime vennal külas ning juba järgmisel päeval oli mees korterist asjadega läinud ja abielulahutuspaberid olid köögilaual. See ei mahtunud mulle pähe!
Hakkasin ta töö juures parklas luurama, kas ta ikka on neil kellaaegadel tööl, kui pidi. Kui mees tuli õue suitsupausile, nägin teda töökaaslasega suudlemas. See oleks mulle pidanud olema piisav vastus, aga tahtsin ikkagi teada, kes on see naine ja miks oli ta minust parem. Jälitasin neid töö juurest koduni. Sain teada, kus nad elasid, mida nad ostsid söögipoest, millised filmid neile meeldisid ja kui suured olid nende telefoniarved. Tahtsin ükskord nende autorehvi puruks torgata, aga see oli raskem, kui arvasin.
Ma ei ole oma käitumise üle uhke. Oleksin tahtnud neile vahele jääda, et saaksin paljastada, kuidas kõike tean. Lõpuks andsin alla, kui sain aru, et nad on tõsiselt igavad inimesed. Viimasena läksin naise töökohta, ta töötas restoranis. Passisin teda sellise pilguga, millest ta sai aru, et tean temast kõike. Siis lahkusin ja ei tulnud enam iial tagasi. Ta ei olnudki minust parem.”

Tracy (46) kirjutab:
“Läksime peale 22 abieluaastat lahku. Lahkuminekust on nüüd möödas 1 aasta ja see oli elu kõige raskem otsus. Abiellusime noorelt ja kuigi armastasin meest, tundsin end halvasti, sest ei julgenud abielust keelduda. Olin kindel, et mitte keegi teine ei armastaks mind iial. Kui praegu seda otsust meenutan, siis süda lõhkeb. Ta armastas mind nii väga! Kuidas sain sedasi üldse mõelda?
Kannatasin ebaõnnestunud abielu üle 20 aasta, kuniks õppisin ennast nii palju armastama, et lahutada. Olin esimest korda täiskasvanueas omapäi. Pidin otsima töökoha, rentima korteri ja kasvatama üksi lapsi. Algul arvasin, et ei saa sellega hakkama, aga viimase 12 kuu jooksul olen oma tugevust mõistnud. Ma ei kahetse midagi, mul on kaks toredat last.”

Ellen (35) kirjutab:
“Teadsin, et meie abielus oli raskuseid – olin juba abielulahutuspaberid valmis pannud. Ei saanud olukorra tõsidusest enne aru, kui sain sõnumi naiselt, kes kohtub minu mehega ning vajab nõu. Alguses olin vihane, aga siis otsustasin talle helistada. Mees oli öelnud talle, et on lahutatud ja nad olid mitu kuud kohtunud. Naine vajas nõu, kuna nende voodielus oli suuri probleeme. Mees ei pidavat enam voodis õnnestuma, ilmselt seetõttu, kuna oli valetamise pärast nii stressis. Naine tahtis meeleheitlikult enda ja mehe suhet päästa. Kui sain esialgsest šokist üle, ütlesin naisele, et oleme jätkuvalt abielus. Ütlesin talle ka põhjused, miks lahutamas oleme. Ta oli sama üllatunud, kui mina ja rääkisime lõpuks telefoni otsas kolm tundi. naine jättis juba järgmisel päeval mu eksmehe maha. Tegemist oli toreda naisega ja oleme siiani sõbrad, kuigi mina ja eksmees oleme ammu lahutatud. Kogu loo lõpus sain mina maja, lapsed, rahad ja lõpuks ka tema tüdruksõbra.”

Avafoto: OHMYGOSSIP

 

Anneli Auer nõuab Soome riigilt 2,5 miljonit eurot hüvitist

OHMYGOSSIP — Oma mehe tapmises kahtlustatud ja ilma süüta pikalt vangis istunud Anneli Auer nõuab Soome riigilt kohtu kaudu täiendavalt 2,5 miljonit eurot hüvitist. Auer põhjendab suurt nõuet asjaoluga, et vangis istumine lõhkus tema pere ja karjääri, vahendab Helsingin Sanomat. Riik maksis naisele septembris hüvitist 545 000 eurot, mis on Soomes läbi aja suurim hüvitise summa. Täiendava hüvitise asi tuleb kohtus arutusele augustis.

Suurim osa hüvitisest maksti välja tekitatud kannatuste eest, aga ligi kümnendik oli seotud tulude vähenemisega. Tavaline hüvitis on alusetu vangis istumise eest ligi 100 eurot päevas. Auerile makstud summa oli 800 eurot ühe ööpäeva eest. Auerit süüdistati oma mehe mõrvas, ent süüdistustest loobuti tõendite puudumise tõttu ligi poolteist aastat tagasi. Mõrva ja lapsi puudutavate seksuaalkuritegude eest mõisteti Auer kokku 7,5 aastaks vangi. Aueri abikaasa Jukka S. Lahti mõrvati mitmekümne noahoobiga Ulvila linnas 1. detsembril 2006. aastal. Auer rääkis, et mõrvar oli üks tundmatu maskiga meesterahvas. Pärast 10 aastat kestnud uurimist pole suudetud mõrtsukat tuvastada.

Soome õpetaja solvas tunnis eestlasi, kool maksab 2000 eurot hüvitist

OHMYGOSSIP — Espoo piirkonna haridusasutus Omnia maksab eestlasest õpilasele hüvitist õpetaja sündsusetu käitumise pärast. Õpetaja sõimas tunni ajal kõiki eestlasi, arvustas nende olukorda ja isikuomadusi. Omnia reageeris koheselt õpetaja käitumisele ja määras talle karistuse. Õpilane aga kaebas asja edasi võrdõigusvolinikule (yhdenvertaisuusvaltuutettu), vahendab Helsingin Sanomat.

Võrdõigusvoliniku vahendusel lepiti kokku, et kool vabandab õpilase ees ja Omnia maksab õpilasele 2000 eurot hüvitist. Võrdõigusvoliniku Kirsi Pimiä väitel oli tegemist õigusrikkumisega. Pimiä ütles, et on kooli tegevusega rahul. Ta rõhutab, et kooli ülesanne on tagada, et õpilasi ei häiritaks ega solvataks. Sellisesse tegevusse peab sekkuma. Pimiä väitel on eriti taunitav, kui õpetaja häirib õpilasi. Antud juhul kasutas õpetaja solvavaid väljendeid teiste õpilaste kuuldes, mis on alandav. Kiusamine ei puuduta ainult ohvrit. Kui selline asi juhtub, peab õppeasutus tegema kõigile õpilastele selgeks, et õpetaja käitumine oli vale.

Omnia juht Sampo Suihku ütles, et Omnia võtab asja tõsiselt. Suihku sõnul on teemat arutatud nii kooli töötajate kui õpilastega ja sellest võetakse õppust.

Supo juht Antti Pelttari: Soomes on terrorioht suurem kui kunagi varem

OHMYGOSSIP — Soomes on praegu kaitsepolitsei Supo hinnangul terrorioht suurem kui kunagi varem. Sellest rääkis Soome televisioonis Supo juht Antti Pelttari. Pelttari ütles, et Soome jälgitakse hoolega Stockholmis toimuvat. Praeguseks pole ilmnenud seotust Soomega. Samas on terrorirünnakud Londonis, Peterburis ja Stockholmis suurendanud hirmu.

Pelttari ütles, et terves Euroopas on praegu terrorioht suurem kui kunagi varem. Euroopas on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud 20 terrorirünnakut. Lisaks on suudetud rünnakuid ära hoida.

Soomes praegu kehtivat turvalisuse taset on kavas hoida. Samas hoiatab Pelttari, et Soome pole mingi saar ja terrorismi oht on viimasel ajal suurenenud.