OHMYGOSSIP —“Oleme ehitanud päris majad ja sel on kaks põhjust – üks on see, et elame heitlikes tingimustes ja teine on see, et filmime Mõnistes nii sees kui ka väljas. Kui interjööri filmida, ei saa petta ja kõik peab olema korralikult ehitatud,” räägib filmi “Tõde ja õigus” produtsent Ivo Felt.
Eile algasid romaani “Tõde ja õigus” põhjal vändatava filmi võtted ja tegu on Eesti ajaloos mitmes mõttes üsna erakordse projektiga. Produtsent Ivo Felt ütleb, et tõenäoliselt on “Tõe ja õiguse” ekraniseeringust mõelnud nii mõnigi filmitegija. “Tanel Toom (režissöör – K. T.) tuli kunagi mu juurde selle jutuga, nagu see oleks kauge unistus. Eesti Vabariik 100 filmikonkurss aga andis meile võimaluse kirjutada stsenaarium ja seda arendama hakata,” sõnab Felt. Selles, et just “Tõde ja õigus” on üks kuuest filmist, mis toetust saab, Felt kindel ei olnud, “Seal oli vist 160 ideed. Olime juba seepärast hõredal pinnal, et teos on nii mahukas ja nõudlik.” Numbrid filmitegemise juures ongi muljetavaldavad: nimega näitlejaid on kokku 90. “Nende hulgas on peaosalised ja ka need, kes tulevad paariks päevaks.”
NordenBladet — Kuni 16. aprillini on kõigil võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehe kaudu esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid.
Kandidaate on võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.
Minister Mailis Repsi sõnul on Eestis väga palju suurepäraseid haridustöötajaid, kes väärivad tänu ja tunnustust: „Kui teil on soov mõnda õpetajat, koolijuhti, õppejõudu tunnustada ja tema tööd esile tõsta, siis nüüd on õige aeg soov teoks teha. Väga oodatud on ettepanekuid ka näiteks haridusteo ja suunaja kategoorias, kus kindlasti on häid tegijaid rohkem kui tänaseks esitatud.“
„Meie õpetajad ja teised haridustöötajad on professionaalid, keda iseloomustab soov saada oma ametis veelgi paremaks. Eriti suureks eeskujuks ongi aasta õpetaja tiitliga pärjatud pedagoogid, kes on oma ala tipud ja kelle töö nõuab nii kõrget intellektuaalset võimekust, positiivseid isikuomadusi kui ka suurepärast suhtlemisoskust ja tööle pühendumist. Me kõik teame oma kooliajast õpetajaid, kes on jäänud säravate inimestena meelde kogu eluks,“ lisas minister.
Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.
Tunnustame piirkondlikult ja üleriigiliselt viimase kolme aasta tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstame Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.
Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.
NordenBladet — Tulevase Viimsi riigigümnaasiumi direktoriks valiti Viimsi Keskkooli juht Karmen Paul.
„Karmen Pauli visioon uuest riigigümnaasiumist on terviklik ja realistlik, see põhineb tema senisel kogemusel ja väga heal kogukonnatunnetusel. Meie ootus on see, et Viimsi riigigümnaasiumist saab esimene valik Viimsi põhikoolide lõpetajatele,“ kommenteeris otsust konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.
Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.
Koolijuhi Karmen Pauli sõnul tagab kooli eduka töölehakkamise ja edasise arengu hästi korraldatud kommunikatsioon, pidev võrgustikutöö ning partnerlus erinevate huvigruppidega. Uude riigigümnaasiumisse lubab ta kaasa võtta tänased Viimsi Keskkooli tugevused ja traditsioonid, ühildades need uuenduslike võimalustega.
Karmen Paul alustab tööd Viimsi riigigümnaasiumi direktorina 1. maist, septembrini töötab ta osalise tööajaga ja uuest kooliaastast alates täistööajaga. Viimsi riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.
Karmen Paul on töötanud Viimsi Keskkoolis 12 aastat, millest 7 aastat arendusdirektorina ja viimased 5 aastat koolijuhina. Enne seda töötas ta Püünsi Koolis õppealajuhatajana ja inglise keele õpetajana.
NordenBladet — Rapla riigigümnaasiumi juhina alustab tööd Juuru Eduard Vilde Kooli direktor Sirje Kautsaar.
Sirje Kautsaare sõnul on gümnaasium kui kompleksne avatud suhtluskeskkonnaga elusorganism, mille keskmeks on inimesed oma vajaduste, huvide ja soovidega. „Inimestel läheb hästi, kui suhted ümbritsevaga on korras,“ ütles Kautsaar ja lubas koolijuhina lisaks heade suhetele väärtustada ka aega, pidades silmas eriti õpilaste ajakasutust.
„Sirje Kautsaar eristus teistest kandidaatidest väga selge ja isikupärase visiooniga koolielust, tema ideedega on võimalik üles ehitada tuleviku kool. Lisaväärtust annab Sirje andragoogiline ettevalmistus, sest Rapla riigigümnaasiumis hakkavad õppima ka täiskasvanud,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.
Kautsaar alustab tööd Rapla riigigümnaasiumi direktorina 1. maist. Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.
Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde Kooli, varem on töötanud Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina ja Harmi Põhikooli direktorina.
Rapla riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.
OHMYGOSSIP — Saana (23) on alati teadnud, et ei soovi lapsi saada. Kahjuks ei ole talle aga steriliseerimist võimaldatud ning lapsesaamise hirmuga on kaasnenud elus palju raskuseid, vahendab Iltalehti.
Saana (nimi muudetud) otsustas kolm aastat tagasi, et soovib steriliseerimist. Steriliseerimist ei võimaldata alla kolmekümnestele ja lastetutele naistele. “Üritasin steriliseerimisel tugineda punktile, et seda teostatakse, kui rasedus on naise psüühikale või tervisele ohtlik. Minu peres on olnud palju raskeid vaimseid probleeme nii raseduse ajal, kui järgselt. Mul on alati olnud hirm, et haigestun isegi, kui jään rasedaks,” ütleb Saana.
Saana on kõiki võimalikke rasestumisvastaseid vahendeid proovinud, aga miski ei ole talle sobinud. Rasestumise hirm on nii suur, et ta ei suuda intiimset suhet arendada. Hirm muutis sekselu võimatuks. “Seksiga kaasneb alati hirm ning ma ei suuda ei seksi, ega seksuaalsust nautida.”
Saana on steriliseerimise tingimustega hoolikalt tuvunud. Ta kirjutas neli A4 paberitäit põhjuseid, miks sellist otsust soovib. Üldarst keeldus steriliseerima ilma, et oleks neiu kirjutatud põhjuseid vaadanudki. “Arst oli pahane ja rääkis vaid, et pean saama kolmekümneseks, et steriliseeritud saada. Seejärel muutus ta juba pahaseks, ega vaadanud mulle järelejäänud vastuvõtuaja jooksul otsagi.”
Arsti suhtumine šokeeris Saanat, aga see ei pannud teda alistuma. Selle asemel broneeris ta aja eragünekoloogi vastuvõtule, et probleemi suhtutaks tõsisemal. “Günekoloog luges põhjused läbi, aga viitas jälle vanusele. Ma ei suutnud oma pettumust varjata ja hakkasin nutma. Reaktsioon tekitas selle, et arst hakkas minu vaimse tervise pärast muret tundma.” Arst uuris Saana lapsepõlve ja püüdis välja selgitada, millest trauma on tekkinud. Arst oli veendunud, et Saana elus on toimunud midagi kohutavat, sest kuidas muidu sellises eas neiu nõuab steriliseerimist. “Lõpuks hakkas ta küsitlema minu suitsiidimõtete kohta. Sain arsti juurest minema alles siis, kui lubasin enda “probleemile” abi otsida.” Saana sai hiljem teada, et arst oli teda sundravile määranud. Neiu ei saanud aru, kuidas selline asi üldse võimalik on. “Kas see on tõesti haigus, et inimene ei soovi lapsi? Sellist kohtlemist ma igatahes tundsin,” ütleb Saana.
Saana jätkas üritamist ja läks psühhiaatri vastuvõtule, kus soovis ametlikku kinnitust sellele, et steriliseerimise põhjuseks ei ole vaimuhaigus. Saana rääkis oma murest psühhiaatrile, kes omakorda kinnitas noorele naisele, et ta võib oma otsust tulevikus kahetseda. Viimasel psühhiaatriavisiidil oli tunda arsti kerget pettumust, et neidu ei ole ikka veel võimalik veenda. Psühhiaater selgitas Saana steriliseerimise keeldu põhjusega, et neiu kannatab vaimse terviseprobleemi käes. “Ta oli arvamusel, et rasedus oleks mu tervisele ohtlik. Sellegipoolest kirjutas ta saatekirja neljanda arsti juurde, riikliku günekoloogi vastuvõtule.” Antud günekoloog viitas taas vaimse tervise probleemile ning steriliseerimist ei olnud võimalik seetõttu teha. “Ma ei teadnud, kas nutta või naerda. Psühhiaater oli just öelnud, et steriliseerimist pole põhjust teha, kuna ma pole mingitmoodi haige. Nüüd see günekoloog seab uuesti minu vaimse tervise küsimärgi alla. Steriliseerimise asemel püüdis ta mulle hormoonspiraali maha kaubelda.”
Saana proovis veelkord abi saada ning võttis steriliseerimise jaoks õppelaenu, et eraarsti juurde minna. Arst muidugi keeldus, kuna neiu vanus ei vastanud seadusele. Meeleheitel Saana otsustas Soome asemel nüüd Eesti riiki pöörduda.
Umbes samal ajal kohtus ta mehega, kes oli samuti seda meelt, et ei soovi lapsi. Esimest korda elus juges Saana vastassugupoolega suhelda. “Siinkohal tuleb välja sooline ebavõrdsus, kuna meessõber pääses väga kiiresti vasektoomiasse. Arst, kelle poole mees pöördus, ei küsinud ühtegi lisaküsimust ja pani lihtsalt järjekorda kirja. Kuu aja pärast oli juba operatsioon sooritatud.”
Viimasest arstikülastusest on nüüdseks kulunud kaks aastat. Saana soovib jätkuvalt steriliseerimist, hoolimata, et meessõbra operatsioon lahendas probleemi. “Saaksin operatsioonist sellise tunde, et mu keha kuulub minule,” kirjeldab Saana. “Seksiga seotud ahistustunne vaevab mind teinekord jätkuvalt, kuigi partner on läbinud vasektoomia. Usun, et ahistustunne kaoks, kui saaksin steriliseeritud.”
Kodanike algatusel soovitakse lasta muuta steriliseerimisseadustikku. Steriliseerimisega seotud vanusepiirangut soovitakse alandada 25 eluaasta peale ning laste arv võiks olla kaks. Saana soovib oma looga luua muutust. “Ma arvan, et praegune seadusandlus piirab isiku vabadust oma keha üle.”
