Kolmapäev, november 5, 2025

Monthly Archives: aprill 2017

Jyväskylä roheliste häälemagnetiks kujunes 25-aastane Bella Forsgren

OHMYGOSSIP — Jyväskylä ülikooli üliõpilane, 25-aastane Bella Forsgren lootis valimistel saada 300 häält, aga sai 1271 häält. Sellega tõusis ta Jyväskülas üheks suuremaks häälemagnetiks. Rahvasaadiku Touko Aalto vedamisel on rohelised tõusnud kõige suuremaks erakonnaks Jyväskyläs, vahendab Helsingin Sanomat. Aalto oli Jyväskylä häälekuningas, aga suuruselt teise häältesaagi erakonnas kogus Bella Forsgren. See oli Jyväskyläs üldarvestuses neljas tulemus.

Forsgren õpib ülikooli ühiskonnapoliitikat ja elab mitme peale üüritud korteris. Üliõpilaste seas teatakse teada hästi: ta valiti 2015. aastal üliõpilaskonna edustusse. Ta pürgis ka noorte roheliste juhiks, aga ei osutunud valituks. Siis otsustas ta proovida kätt suures poliitikas.

Forsgren on sündinud Etioopias, aga ta adopteeriti 3-aastasena Soome. Lapsepõlve veetis ta maal Äänekoskil Hietama külas. Peres on kaheksa last, kellest kolm on adopteeritud Etioopiast, kaks Lõuna-Aafrikast ja kolm on vanemate oma lapsed.

Juba lapsena nägi Forsgren, kuidas paljudel peredel oli probleeme ja ka laste elu läks allamäge. Tema enda pere aga toetas igati tema unistusi. Ta on seisukohal, et pere taust ja rahaline olukord ei tohiks kedagi takistada unistusi ellu viia. Kõigil peaks olema võimalus tuua välja oma potentsiaal ühiskonnas. See on hea ka ühiskonnale endale.

Kampaanias rääkis ta ühiskondlikkusest. Ta peab tähtsaks koolitusvõimalusi ja sotsiaal- ning terviseteenuseid, kuna need on lahenduseks vaesuse ja kihistumise vastu.

Pere on Forsgreni toetanud, kuigi vaated pole päris samad. Forsgreni ema valiti Äänekoski volikokku kristlike demokraatide nimekirjas.

Tapmisähvardusi saanud Somaali päritolu 24-aastane Suldaan Said Ahmed pääses Helsingi volikokku

OHMYGOSSIP — Helsingi volikokku pääses kohalikel valimistel vasakpartei kandidaat Suldaan Said Ahmed, kes kogus üle 1000 hääle. Kandideerimise ajal oli ta saanud tapmisähvardusi.

Somaali päritolu 24-aastane Ahmed, kes ütleb enda kohta Must Lõvi oli populaarsuselt viies vasakparteilane, vahendab Helsingin Sanomat. Oma edu kohta ütleb ta, et see näitab, et on palju inimesi, kes soovivad, et Helsingi oleks jätkuvalt avatud ja multikultuurne linn. Neid ei ühenda mitte nahavärv, vaid soov muuta maailma. Soov tuua lootust vihast pakatavasse õhkkonda, kus tahetakse sulgeda piire ja omastada soomlust. See on selge sõnum, et üks teatud häälekas grupp ei saa soomlust omastada, vaid see kuulub meile kõigile, räägib Ahmed.

Oma nime Must Lõvi võttis Ahmed kasutusele seoses äärmusisamaaliste rühmituste lõvi-sümboolikaga, kus ta soovib muuta sellesama lõvi salliva Soome sümboliks.

Paljudele on see olnud liig. Kevade jooksul on Said Ahmed saanud kõnesid ja sõnumeid ähvardustega. Kõned ja sõnumid on sisaldanud näiteks järgmist: „oled tellinud oma surma, sinu kaela ümber peaks panema õlitatud köie” või „tuleme ja rebime sult selle lõvi”.

Said Ahmed pole ähvardusi varjanud, vaid vastupidi. Ta on teinud nende kohta kuriteoteate ja toonud need avalikkuse ette. Paljud on küsinud, kas ta rakendas rassismi oma valimisvankri ette. Ta tunnistab, et räägib neist asjadest, sest paljud ei julge. Samas soovib ta, et keegi neist asjadest räägiks.

„Tahan rääkida kõigile soomlastele, et suur hulk näeks, et meie hulgas on selliseid inimesi, kes on valmis kasutama poliitikute vastu vägivalda. Samas tahavad paljud avaldada selles osas solidaarsust ja vastata vihale armastusega. Helsingis algab nüüd rooside aeg.”

Said Ahmed räägib, et tema suur eesmärk on tuua Helsingi volikokku selliste inimeste häält, kelle hääl pole praegu kuuldav. Need on näiteks immigrandi taustaga, töötud ja Kontula-sugustes linnaosades elavad inimesed.

„Vaesus pole mulle võõras, vaid üsna tuttav. Tahan tuua volikokku oma kogemust. Ma pole võõrdunud tavalise inimese argielust, vaid tean täpselt, kus on probleemid.”

Samuti kavatseb ta aktiivselt võidelda rassismi vastu ja sallivuse poolt.

„Tahan teha Helsingist rassismi ja igasuguse diskrimineerimise vaba linna, kus kedagi ei diskrimineerita. Linna, mis on avatud ja multikultuurne, kus loobutakse üheskoos ebavõrdsusest. Linna, kus teatud linnaosad ei jää teistest maha ja linna, kus kantakse kõigi eest hoolt.”

Ellerheina peadirigent Ingrid Kõrvits: Tähtsaim on see, et hoiame kokku!

OHMYGOSSIP — 65. hooaega tähistava Ellerheina peadirigent Ingrid Kõrvits peab tunnustatud kooristuudio suureks trumbiks kokkukuuluvustunnet: “Ellerheinas alustatakse laulmist juba esimesest klassist ja lauldakse koos 12 aastat. Tekib harjumus koos musitseerida, koos midagi ette võtta.”

Tallinna huvikeskuse Kullo kooristuudio Ellerhein on aastaid hoidnud kõrget taset ja saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel häid tulemusi. Kuidas Ellerheina lipp nii kõrgel püsib? “Tähtis pole mitte ainult see, mida proovis tehakse ja kuidas harjutatakse, vaid ka omavaheline suhtlemine, kooskäimine ja koosolemine on väga olulised. See tekitab suure soovi püüda midagi korda saata, ning seda tehakse koos,” usub Kõrvits, et edu võti on üksteise hoidmine. “Arvan, et on oluline, et ollakse justkui üks kogukond,” lausub Kõrvits, kellest sai kooristuudio peadirigent viie aasta eest, kui Tiia-Ester Loitme ameti maha pani. Et kooride juures tegutseb ka viie- ja kuueaastaste muusika- ja rütmikaring Mummud, võib Ellerheina-põlv kesta enamgi kui tosin aastat.

Jaanuaris valis Eesti kooriühing Ingrid Kõrvitsa aasta dirigendiks 2016. Ta kinnitab, et kooril on selles väga suur roll: “Ega ilma koorita ju dirigenti pole.”

 

Avafoto: Ellerhein (OHMYGOSSIP)
Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Soome valimistel tõusid rohelised, langesid põlissoomlased

OHMYGOSSIP — Soomes toimunud kohalike omavalitsuste valimistel parandasid oma varasemat tulemuset oluliselt rohelised, toetust kaotasid kõige rohkem põlissoomlased. Nagu küsitlused näitasid, olid kolm suuremat erakonda Kokoomus (koonderakond), SDP (sotsid) ja Keskusta (keskerakond) küllalt tasavägised. Pealinnas Helsingis võitis ülekaalukalt Kokoomus koos linnapeakandidaadi Jan Vapaavuoriga. Helsingi hea tulemus aitas Kokoomuse võidule kogu Soome arvestuses.

Valimisaktiivsus oli Soomes 58.8%, mis on 0,5 protsendipunkti enam kui eelmistel kohalikel valimistel. Helsingis ja selle ümbruses kasvas valimisaktiivsus üle 60%.

Kuigi peaminister Juha Sipilä lootis, et tema erakonna Keskusta toetus tõuseb üle 20%, seda siiski ei juhtunud. Sipilä oli rahul ka kolmanda tulemusega, arvestades, et Keskusta kogus kõige rohkem volikogude kohti – 2823 ehk poole rohkem kui valimiste võitja Kokoomus.

Kõige suurem kaotaja neil valimistel oli põlissoomlaste erakond. Erakond kaotas oma suuruselt neljanda positsiooni. Eelvalimistel kukkus erakonna toetus kuuendaks, tahapoole rohelisi ja vasakpoolseid. Kuigi põlissoomlaste juht Timo Soini lootis, et valimispäeval toetus tõuseb, mingit imet siiski ei juhtunud. Erakond jäi samale pulgale vasakpoolsetega.

Põlissoomlaste langemist võib põhjendada asjaoluga, et Soome majandus on taas pöördumas kasvule ning põlissoomlaste loosung „Ärge lüpske meie lehma!” pole enam aktuaalne.

Kokkuvõttes aga kaotasid kõik suuremad erakonnad võrreldes eelmiste, 2012. aasta valimistega oma toetust. Samas kui tulemust parandasid rohelised, vasakpoolsed, rootslased ja kristlikud demokraadid. Rohelised esindavad Soomes liberaalset maailmavaadet, nende võit tähistab liberaalide toetuse kasvu. Jyväskyläs ja Espoos said rohelised kõige rohkem hääli.

Kokoomuse toetus oli Soome arvestuses 20,7% (-1,2% võrreldes eelmiste valimistega), SDP 19,4% (-0,2%), Keskusta 17,5% (-1,1%), rohelised 12,4% (+3,9%), põlissoomlased 8,8% (-3,5%), vasakpoolsed 8,8% (+0,8%), rootslased 4,9% (+0,2%), kristlikud demokraadid 4,1% (+0,4%) ja muud 2,1% (+0,4%).

Stockholmi terrorist tunnistas teo üles ja tal on hea meel

OHMYGOSSIP — Stockholmi terrorirünnaku korraldanud 39-aastane Rahmat Akilov tunnistas uurijatele oma teo üles ja ütles, et tal on tehtu üle hea meel.

Expresseni käsutuses oleva info kohaselt oli Akilov ülekuulamisel öelnud, et ta on rahul sellega, mis ta tegi ja et ta on saavutanud kõik, mis ta lootis saavutada. Akilov tunnistas üles, et see oli tema, kes sõitis veoautoga 7. aprillil Stockholmis mööda Drottninggatanit ja et see polnud mingi kokkusattumus, et ta just seal sel ajal tol päeval oli. See oli tema eesmärk ja ta saavutas oma eesmärgi.