Kolmapäev, november 5, 2025

Monthly Archives: aprill 2017

Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.

Taustainfo

  • Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
  • Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
  • Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554.
  • Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

R-Kiosk katsetab 24h lahtiolekut Helsingi kesklinnas

OHMYGOSSIP — Soome kioskikett R-Kiosk katsetab kahe kioskiga Helsingi kesklinnas ööpäevaringset lahtiolekut, et teenindada kliente öisel ajal. R-Kioskid on muidu avatud varahommikust hilisõhtuni, aga nüüd katsetatakse Kamppi Narinkkatori ja raudteejaama kioskitega teenindust 24/7.

Raudteejaama kioski müüja Kari Heikkinen ütles, et esimeste päevade kogemus on suurepärane. Kliendid on väga hästi võtnud vastu võimaluse öösel süüa saada. Kuivõrd kiosk on lahti kogu aeg, siis võib ka postipaki (Ärrä-paketti) panna teele öösel.

R-Kioski piirkonnajuht Anu Lindholm ütles, et R-Kiosk peab olema avatud siis, kui inimesed ringi liiguvad. Paljud inimesed on liikvel öösel, mistõttu tarbitakse ka öösel nii jooke kui toitu. Helsingi kesklinna kioskid on käidavate kohtade peal, mistõttu on neisse kerge sisse põigata.

Öine müük tasub end ära, kuna inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Anu Lindholmi sõnul peab kiosk olema avatud siis, kui kliendil on vajadus söögi ja joogi, bussisõidupiletite, ajalehtede ja sigarettide järele.

24/7 prooviperiood kestab kioskites kuni sügiseni. Siis otsustatakse, kas jätkatakse ka edaspidi. Linholm lubas, et kui asi õnnestub, siis avatakse kioskid ööpäevaringselt ka teistes suuremates linnades.

R-Kiosk on ühtlasi suurendanud valikut kioskites. Nüüd peaks pikem lahtiolekuaeg meelitama juurde kliente.

R-Kiosk kuulub gruppi Reitan Convenience, mis on Norra üks suuremaid ettevõtteid. Firmale kuuluvad lisaks Soomele R-Kioskid Eestis, Narvesen Norras ja Lätis, Pressbyrån Rootsis, 7-Eleven Norras, Rootsis ja Taanis ning Lietuvos Spauda Leedus.

Feminismi okkaline algus: Eesti esimest naisteajakirja loeti salaja aidanurgas

OHMYGOSSIP — Esimest feministi Lilli Suburgi materdasid mehed nii kuis jaksasid. “Mõelge ise, preili Lilli Suburg! Kas võib küll üks naisterahvas omas korralises elus kohuseid oma peale võtta, mis teda igatahes avalikult rahva sekka minema sunnivad!” Nii seisis naisteajakirja Linda vastases avalikus pöördumises ajakirjas Tallinna Sõber 12. detsembril 1887.

Praegu saavad kõik naised, aga miks mitte ka mehed, südamerahuga õhtuti tugitoolis naisteajakirju lugeda. Kui aga Eesti esimene naisõiguslane Lilli Suburg tahtis 130 aastat tagasi välja anda esimese naisteajakirja, tallati see mõte mutta. Feministliku kultuurifestivali “Ladyfest 2017” raames toimunud loengus rääkis Lilli Suburgi ajakirjast Linda naisajaloolane Evelin Tamm.


TEERAJAJA: Lilli Suburgi võib pidada Eesti esimeseks naisõiguslaseks. (Eesti kirjandusmuuseum)

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

AITA KAASA: Mart Sander kogub serjaalile “Litsid” Hooandja kaudu lisaraha

OHMYGOSSIP — Mart Sander kogub Hooandja ühisrahastusportaali kaudu oma seriaalile “Litsid” raha. Mees soovib saada kokku 5000 eurot, mis on siiski vaid kübeke “Litside” eelarvest – seriaaliminuti hind on sedavõrd kallis. “Ajaliselt võib see summa katta vaid mõne minuti. Rohkem oleme mõelnud nii-öelda juhuslike kulutuste peale – võtete käigus selgub ikka, et kui oleks üks või teine asi, küll siis saaks parema tulemuse,” seletab ta.

Mart ütleb, et selliseid nii-öelda väikseid asju, mida võiks veel vaja olla, on nüüdseks kogunenud päris suure raha eest. “Kui neid veel koguneb, siis on meie eelarve lõhki.” Seetõttu tuligi produtsent Tuuli Roosmal idee, et võiks Hooandja kaudu pisut raha koguda. “Nii saab sellest kodumaa juubelit tähistav tõeline rahva seriaal, kus igaüks võib tunda, et ta on mingil määral kaasa löönud.”

Hooandjad, kes toetavad sarja vähemalt 500 euroga, võivad saada rolli ka telesarjas. Kingituseks võib saada sarja muusikaga CD, 1939. aasta ajalehe, kus sees hooandja nimi ja pilt, ajastu kostüümides fotosessiooni ning Mart Sanderi maalitud portree.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

“Rahvabändi” saatejuht Sünne Valtri: Patune Pool poleks sündinud kui ma poleks ohjasid enda kätte haaranud

OHMYGOSSIP — Kahe Kuldse Plaadiga pärjatud laulja Sünne Valtri töötas enne pubimuusikukarjääri riigiametnikuna. Pubimuusikaduo Patune Pool, kes pälvis tänavu Eesti popmuusika aastaauhindade galal aasta uustulnuka ja aasta ansambli tiitli, oleks sündimata jäänud, kui lauljanna Sünne Valtri poleks ohjasid enda kätte haaranud ja pulmadiskor Edvinile otsustavat telefonikõnet teinud.

“Meie esmane kohtumine toimus 2013. aasta suvel tuttavate pulmas, kus pruutpaar palus mul mõne laulu laulda,” meenutab ansambli Patune Pool laulja Sünne Valtri. “Läksingi mina siis tol õhtul diskori rolli täitnud Edvin Petrovi juurde ja küsisin, kas ta saaks mingi hetk minu CD mängima panna. Palusin ka heli ilusaks teha ja lisada kaja. Ta oli lahkesti nõus, kuigi oli endamisi mõelnud, et kes see tüdruk on, et tuleb ja kukub nõudmisi esitama.”

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT