Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: märts 2017

3 põhjust, miks inimene ohkab sügavalt

By
Marju Rõmmel
-

OHMYGOSSIP — Ohkamine ei ole omane ainult inimestele, vaid ka loomad ohkavad. Prevention.com veebileht kogus kokku kolm asja, mis on ohkamise kohta uuringutes selgunud.

Neurobioloog Jack Feldman on ohkamise nähtust lähemalt uurinud. Tema värskeim uuring viitab sellele, et ohkamine on üks osa kopsufunktsioonidest. Uuringus on ohkamine seostatud ka stressi, frustratsiooni, igatsuse ja muude analoogsete emotsioonidega. Ohkamine algab justkui tavaline hingamine, aga lõpus on ekstra õhu sissetõmme. Kogu päeva jooksul toimub keskmiselt 12 korda ohkamist. Inimene ohkab, kuna kopsudes on sadu miljoneid alveoole, mis lähevad igakord sisse hingates täis nagu õhupallid. Aeg-ajalt need väikesed õhupallid vajuvad kokku.

Jack Feldman´i uuring viitab sellele, et ohkamise käigus läheb kopsudesse rohkem õhku, mis aitabki uuesti alveoolidel õhuga täituda. Ilma selleta vere hapnikusisaldus väheneks ja kaasneks surm. Feldman´i sõnul ohkab inimene tihemini, kui ta on stressis. “Kui katseloomadele süstiti stressikemikaale, nende ohkamise tihedus tõusis kümnekordseks,” ütleb mees.

Ilmselgelt aitab ohkamine toime tulla negatiivsete stressi omadustega. Sügavad hingamised aitavad leevendada ärevustunnet ja see viitabki sellele, et ohkamine on viis muutmaks keha rahulikuks. Vanasti peeti ohkavaid inimesi õnnelikeks ja armunuteks, aga nüüd seostatakse selle nähtusega kurbust, pettumust või ärritust.

Oslo ülikooli psühholoogia professor Karl Halvor Teigen´i uuringu kohaselt on ohkamine märk sellest, et inimene loobub millestki. Näiteks ees on võimatu olukord või ülesanne, mida ei suuda kontrollida, siis ohkamine on otsuse tulemus, et nüüd aitab ja on aeg liikuda edasi muude asjade juurde. Tegemist võib olla ka lootusest, ideest, soovist või hirmust loobumisega. Ohkamine võib olla viis, et nullida oma tunded.

Avafoto (PantherMedia/Lev Dolgachov /Scanpix)

 

Soome tuleb uuenduslik kiirtoidukett EGG

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome on tulemas täiesti uuelaadne kiirtoidukett, millist pole varem nähtud. Tegemist on munarestoraniga, kus saab kvaliteetset munarooga kiiresti ja läbipaistvalt, vahendab Iltalehti. Uue toiduketi EGG loojad on Satokausikalenteri kokaraamatute autor Samuli Karjula ja tippkokk Jouni Toivanen. Idee sündis ühel õhtul kiirtoidukohas, kui Karjula vaatas enda ees olevat portsu ja mõtles, mis sama raha eest paremini saaks teha. Märtsikuus avab uksed esimene toidukoht Helsingi kesklinnas Katajanokal Kanavaranta 7. Teine peaks tulema suvel Jyväskülla.

EGGi menüü koosneb nimest tulenevalt munaroogadest ja peamiselt omletist. Toiduketi kontseptsioon on fast casual (kiire ja lihtne) ja toit lubatakse lauale tuua 5 minutiga. Omletis kasutatakse palju rohelist. Toidukorra juurde kuulub alati leib ja idusalat. Portsu hind on 10 euro ringis.

Nagu selgub toiduketi lehelt Facebookis, siis pole söögikoha töötajad jagatud köögi- ja saalipersonaliks, vaid kõik teevad kõike – umbes nii nagu McDonalds’is.

Omleti menüü koosneb neljast põhivalikust: liha, kala, roheline ja vegan. Veganitele on välja töötatud samaväärne munavaba variant koostööpartneri Jalotofu toodetest. Tofu koostis ja maitse meenutavad kanamuna.

Menüü vaheldub iga kahe kuu tagant lähtuvalt hooaja saadustest. Lisaks sellele pakutakse klassikalisi roogi nagu hispaania omlett (tortilla española), shakshuka (Lähis-Ida munaroog) ja toast. Magustoiduks pakutakse Soome jäätist või munakooki.

Lisaks maitsele on söögiketi puhul tähtis tooraine päritolu. Näiteks kanamunad on pärit Vaahteramäe Friida ökotalu vabapidamisel kanadelt.

 

Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on elatise maksmisel tulupiir 1097,14 eurot kuus. Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku tulu on sellest väiksem, võib taotleda elatise maksmise vabastust, vahendab Kela. Tulupiiri suurendatakse veel 274,29 euro võrra iga elatise maksmiseks kohustatud isiku hoole all oleva lapse kohta, välja arvatud need lapsed, kellele elatist makstakse. Ehk siis, kui vanemal on uues suhtes veel kaks last, siis on tulupiir kokku 1645,72 eurot.

Turude hulka arvestatakse palga- ja dividenditulud, lisaks toetused nagu töötu- ja lapsetoetused.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema tuludest ei piisa elatise maksmiseks, siis maksab elatisabi Kela. Elatisabi suurus on 155,50 eurot ühes kuus. See vastab makstava elatise keskmisele summale lapse kohta.

Elatise suuruse saab välja arvutada kalkulaatori abil: http://www.sosiaalikollega.fi/virtu.fi/laskurit/elatusapulaskuri

 

Tõsielustaar Maisa Torppa oli üks Axl Smithi ohvritest

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome tõsielustaar Maisa Torppa oli üks Axl Smithi salajase filmimise ohvritest ja ütleb, et see oli täiesti haige. Torppa oli üks neist, kes pidi läbi käima kurnava kohtuprotsessi, vahendab Iltalehti. Torppa käis kohtus tunnistajana ja rääkis sirmi tagant, kuna ei tahtnud Smithile otsa vaadata.

Kuivõrd istung oli kinnine, siis ei saa Torppa öelda, kas kohtusaalis näidati temast tehtud videot.

Maisa Torppa sai salajasest filmimisest teada möödunud talvel, kui politsei temaga ühendust võttis.

Torppa arvates on Smithile suurim karistus maine kaotus. Torppa loodab, et sellel inimesel enam Soome asja ei ole. Smithi kohta lisas Torppa, et see, mis mees tegi, oli täiesti haige. „Loodan, et ta otsib abi,” märkis Torppa.

Torppat on toetanud tema lähedased, eriti tema elukaaslane, ralliäss Jari-Matti Latvala. Asi tuli välja enne, kui ta Jari-Mattiga hakkas sõbrustama, mistõttu oli see esimene asi, millest nad rääkisid. Torppaga juhtunust on möödas mitu aastat, mistõttu polnud see enam asi, millest Jari-Matti poleks üle saanud.

 

Mobiilne internet Soomes poole aeglasem kui maailma tippriikides

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kui maailma tippriikides ulatub mobiilse interneti kiirus üle 30 megabiti sekundis, siis Soomes on kiirus vaid 18,7 megabitti sekundis, selgub OpenSignal rahvusvahelisest ülevaatest. Soome on selle tulemusega maailmas 18. kohal.

Maailma tipus on Lõuna-Korea kiirusega 37,5 Mb/s, järgnevad Norra (34,8 Mb/s) ja Ungari (31,0 Mb/s).

Rootsi mobiilse interneti kiirus on 22,2 Mb/s (9. koht), Leedus 22,8 Mb/s (7. koht), Lätis 18,3 Mb/s (20. koht) ja Eestis 18,2 Mb/s (21. koht).

Võrdluses on kasutatud kiirusi nii 4G kui 3G võrkudes. Maailma keskmine kiirus 4G võrgus on 17,4 Mb/s ja 3G võrgus 3,3 Mb/s.

OpenSignal ülevaade paljastab veel ühe trendi: vaatamata mobiilse interneti kiiruste kasvule kasutatakse mobiilsetes seadmetes internetti üha enam wifi-võrkude kaudu. See näitab, et mobiilne internet täiendab, mitte ei asenda wifi-võrkusid.

Andmed on kogutud möödunud aasta novembri ja tänavuse aasta jaanuari vahelisel ajal.

1...8910...21Page 9 of 21