OHMYGOSSIP — Soomlased soosivad Tallinna-Helsingi 85 km pikkust raudteeühendust, mis läheks maksma 9-13 miljardit eurot, selgub Soomes läbi viidud küsitlusest. Helsingi, Espoo ja Vantaa elanike seas läbi viidud küsitlusest selgus, et peaaegu pooled ehk 48% pooldas raudteeühenduse rajamist. Kolmandik oli vastu ja viiendikul polnud selles osas arvamust. Rongisõit kahe linna vahel kestaks pool tundi ja ühendus võiks valmida 2030. aastaks.
Kui Tallinna pääseks rongiga, siis saaks Tallinnas käia rohkem, ütles 17-aastane Helsingi Pasila linnaosa elanik Lenita Boullenger intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat. Igapäevast muutust raudtee tema ellu ei tooks, aga sõpradega on lihtsam teha ühist väljasõitu. Tallinnas võiks käia siis tihedamalt, kasvõi šoppamas.
Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on olnud Helsingi linna jaoks oluline teema juba aastaid. 2015. aastal tehti esimene uuring ja siis pooldasid tunneli ehitust nii linnapea Jussi Pajunen kui abilinnapea Pekka Sauri. Siis selgitati raudtee rajamist kui võimalust saada ühendus Euroopaga.
Helsingi-Tallinna tunneli osas kirjutasid Eesti ja Soome möödunud aastal alla ühiste kavatuste protokollile ja möödunud nädalal kirjutasid Balti riikide juhid alla kiirraudtee rajamise otsusele Tallinnast kuni Poola piirini. Raudteed Balti riikides on peetud eelduseks Tallinna-Helsingi tunnelile.
Mingit kindlust tunneli osas aga veel ei ole. Kõigepealt peavad Eesti ja Soome pooled ELi toetuse abil välja selgitama, kas see end üldse ära tasub. Lisaks tuleb välja selgitada, kas see on tehniliselt teostatav ja kuidas see mõjutab keskkonda. Samuti tuleb võrrelda tunneli otstarbekust võrreldes praeguse laevaliiklusega. Uuringute tulemused peavad olema valmis 2018. aastaks.
OHMYGOSSIP — Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.
Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha
Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.
Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.
IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu. Klaus ise seda ei soovita, aga nii võib teha.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.
Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.
Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.
Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.
OHMYGOSSIP — Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks me saame, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad meil säilitada hallide ajurakkude hinnalisi võimeid. Õnneks on loodus varustanud meid superheade tööriistadega, mis hoiavad meele värske ja keha toonuses. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võid kindel olla, et oled oma mälule teene teinud.
1. Söö rohkem marju! Hiljutises Annals of Neurology väljaandes ilmunud teadustöös anti teada, et naistel, kes söövad igapäevaselt rohkem marju, on vähem vanusega seotud mäluprobleeme. Marjades on hulgaliselt maagilisi ühendeid antotsüaniine ja flavonoide, mida  seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. Ja selle efekti saavutamiseks polegi vaja ära süüa tervet veoautokastitäit marju, positiivseid tulemusi täheldati juba nende naiste puhul, kes tarbisid ainult pool tassi mustikaid või ühe tassi maasikaid nädalas. Ja mida rohkem marju söödi, seda efektiivsemalt see mälule mõjus.
2. Kreeka pähklid on aju toit ja mitte ainult selle pärast, et nad näevad aju moodi välja, vaid ka selle pärast, et nad on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks olulise DHA (dokosaheksaeenhappe) tegemiseks. Ka lina- ja chiaseemned on alfa-linoleenhappe väärtuslikud allikad. Kreeka pähklid sisaldavad ka ellaaghappe nimelist antioksüdanti, mis aitab aju vabade radikaalide rünnaku eest kaitsta. Lisa peotäis pähkleid ja seemneid oma hommikusöögismuuti  hulka või tarbi vahepalana  vajaliku Omega 3 saamiseks!
3. Hiinlased on kaua aega uskunud, et rohelise tee joomine on mälule hea. Nüüd on teadlased ka selle uskumuse põhjusele jälile saanud. Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega epigallokatehhiin-3 gallaat (EGCG), mis on võimas antioksüdant. Vastavalt teadusajakirjas Molecular Nutrition & Food Research avaldatud uurimusele, on EGCG suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ergutamiseks.
4. Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke keskmise ahelapikkusega rasvhappeid. Osta hea kvaliteediga külmpressitud kookosõli ja võta umbes 20 ml päevas. Sa võid seda lisada smuutide hulka või segada jogurtiga, kookosõli annab neile sametise maitse ja siidja tekstuuri. Kookospähkliõli on suurepärane ka küpsetamiseks, kuna talub kõrgeid temperatuure,  ilma et selles moodustuks kahjulikke ühendeid.
5. Muna on fenomenaalne tervisetoit nii heade rasvhapete kui koliini poolest. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine atsetüülkoliini tootmiseks. Koliini leidub ka aju närvirakke ümbritsevas müeliintupes, mis toimib isolatsioonikihina, aidates aju elektrilistel impulssidel kiiremini levida. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu, samuti näitasid MRI testid, et inimestel, kes sõid koliinirikkaid toite, oli vähem aju valgeolluse ülitundlikkust, mis on Alzheimeri tõve ja polüskleroosi kõrgenenud riski indikaatoriteks. Arvestatavas koguses koliini  leidub ka maksas, jogurtis, linaseemnetes ning india ja pistaatsia pähklites.  Kes muna suurepärasesse olemusse sügavamalt süüvida tahab, saab seda teha selle artikli abil. Vali kindlasti vabade ja õnnelike kanade munad – need on hoopis rikkalikuma toitainelise profiiliga kui ängistuses kasvanud kanade poolt munetud munad.
6. Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni kortisooli taset ja vähendab seega ärevust. Lisa rosmariini eeterlikku õli massaažiõlile ja kreemidele või kasuta seda suurepärast taime värskel kujul toitude maitsestamiseks.
7. Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad on rikkad DHA (dokosaheksaeenhappe) allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel mälusõnumitel kiiremini levida. Kui sööte kala kolm korda nädalas või võtate hea kvaliteediga kalaõlilisandit, võite kindel olla, et olete oma ajule teene teinud. Uuringud on näidanud, et optimaalne DHA tase kaitseb edukalt ka ärevushäire ja depressiooni eest. Nii näiteks oli eskimote hulgas depressioon täiesti tundmatu nähtus, millele polnud isegi keelelist vastet  seni, kuni nad oma traditsioonilisele, mereandide kesksele menüüle kindlaks jäid. Lugu muutus aga kardinaalselt, kui tavapärane menüü lääneliku toiduvalikuga asendus.
Parima kingituse teed oma ajule siis, kui oma soolestiku mikrofloora korras hoiad. Juba ammu on teada, et sooletrakti seisund mõjutab kõikide muude organite kõrval ka otseselt ajufunktsioone. Tutvu hapendatud toitudega ja võta  mõni neist igapäevasesse kasutusse. Lisaks hapukapsale-kurgile sobib selleks hästi ka teeseen, Tiibeti piimaseen ja India  mereriis. Vali omale meelepärane ja ole tarvitamisel järjepidev.
