OHMYGOSSIP —Eesti Kunstiakadeemia tudengid on jälginud, kuidas tallinlased kesklinnas liiguvad ning koostanud uuringutulemuste põhjal liikumissimulatsioonid. Töö eesmärk on muuta linnaruum inimsõbralikumaks, vahendab Menu.
Kui siiani on Tallinnas pööratud enam tähelepanu autode liikumisele, siis nĂĽĂĽd on järg jalakäijate käes. Uuringu käigus on jälgitud inimeste reaalset liikumist tänaval ning loodud arvuti abil liikumisteede mudeleid. EKA arhitektuuriteaduskonna vanemteadur Renee Puusepp selgitas “Aktuaalsele kaamerale”, et neid simulatsioone saab kasutada linnaplaneerimisel, määrata ära lähtekohad ja sihtkohad ning on võimalik isegi määrata, kus on kool, kontor ja kodud. “Seejärel saabki vaadata, kuidas need liikumised tahaksid hakata tekkima ja kus on vaja rohkem tähelepanu tänavatele ja tänavate disainile pöörata.”
OHMYGOSSIP — Tähtede Galal esinevad solistid, kellest tänaseks on sirgunud rahvusvaheliselt hinnatud ooperilauljad: Anna Samuil (sopran, Venemaa); Laimonas Pautienius (tenor, Leedu); Angelina Švatška (metsosopran, Ukraina); Ji Min Park (tenor, Lõuna-Korea); Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene); Oliver Kuusik (tenor, Eesti); Elina Šimkus (sopran, Läti), Anna Denisova (sopran, Venemaa) ja Jomante Šležaite (sopran, Leedu).
Tähtede Gala toimub 7. mail Pärnu kontserdimajas algusega kell 17.
Dirigeerib Erki Pehk. Osaleb Vanemuise sĂĽmfooniaorkester.
Tänavune Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 5.-12. mail.
OHMYGOSSIP — Soomes hakkavad isadega võrdsetel alustel isapalka ja muid peretoetusi saama naised, kes elavad lapse emaga paarisuhtes. Vastav seadusemuudatus jõustub 1. märtsil, vahendab Soome sotsiaalkindlustusamet Kela.
OHMYGOSSIP — Soomes ja Rootsis on sündimus olnud aastakümneid enam-vähem sarnane. Viimastel aastatel on aga Rootsis sündimus tõusnud, Soomes langenud ülimadalale, nii et üle pika aja sureb rohkem inimesi kui sünnib. Levinud arvamus on, et Rootsis tõstavad sündimuse kõrgele immigrandid, aga tegelikult on Soome madalal sündimusel üllatav põhjus: soomlased ei suuda luua püsivaid paarisuhteid.
Nagu on teadlased oma uurimustes välja selgitanud, ei avalda immigratsioon sündimusele (laste arv naise kohta) kuigivõrd mõju – immigrante on selleks liiga vähe. Tänapäeval mõjutab sündimust kõige enam, nii üllatav kui see ka pole – paarisuhte kvaliteet.
Tulemus on see, et Rootsis sündis 2015. aastal 1,85 last naise kohta, Soomes oli vastav näitaja langenud 1,65 peale. Möödunud aasta oli esimene pärast sõda, mil Soomes suri rohkem inimesi kui sündis, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome rahvastikuprofessor Anna Rotkirch räägib immigrantide sündimuse kohta, et  tulijad võtavad kiiresti omaks elukohariigi tavad. Ehk siis ka nende sündimus langeb Soome tulles. Rootsi kõrgema sündimuse põhjus on selles, et paljud Rootsi pered on otsustanud saada kaks last. Soomes on aga rohkem äärmusi: suuri peresid ja lapsetuid. Vahe Rootsiga kasvab, kuna Soome suurperesid ehk vähemalt kolme lapsega peresid jääb vähemaks ja lastetuid tuleb juurde.
Lastetust on Soomes uuritud pikka aega ja peamine põhjus on sobiva partneri puudumine. Vahe Rootsiga tuleb sellest, et Rootsis läheb paarisuhete sõlmimine libedamalt.
Stockholmi ülikooli rahvastikuprofessor Gunnar Andersson ütleb, et Soomes on levinud arhailisem, soorollidest sõltuv lähenemine paarisuhtele, mistõttu on raske leida kaaslast kõrgelt haritud naistel ja madala haridusega meestel. Rootsis on kaasaegsem lähenemine paarisuhtele, mistõttu on naise jaoks pere ja karjääri sidumine lihtsam ning mehele ei panda ülikõrgeid ootusi.
Rotkirch arvab lisaks, et Soome paarisuhteid ja sündimust mõjutab Rootsist suurem alkoholi tarbimine.
Soomes tehtud uurimuste põhjal väheneb sündimus eelkõige madalama haridusega inimeste ning töötute hulgas. Sündimust võib mõjutada kehv majanduslik olukord.
Uurimuste järgi vastavad pooled lastetud noored täiskasvanud, et majanduslik olukord ja tööturu ebakindlus lükkavad lapse saamist edasi. Viimase aja uudistes on olnud üks teemasid peretoetuste kärpimine.
Rootsis on majandus paremal järjel ning üldine suhtumine helgem. Peamiseks erinevuse põhjuseks peab Rotkirch aga erinevusi töökultuuris. Rootsis saadakse paremini aru pere ja töö kokkusobitamise vajadusest – see on suhtumise asi ja seda ei saa seadustega muuta. Soomes läbi viidud uuringus kurtsid vastajad just selle üle, et raske on omavahel sobitada pere- ja tööelu.
Nii Soomes kui Rootsis töötanud haiglaõde Karla Loppi räägib, et põhiline erinevus on selles, et Soomes ei saa teha osa-ajaga tööd. Oled kas kodus või sada protsenti töö juures. Rootsis on osa-ajaga töö väga tavaline. Samuti on Rootsi ettevõtetes väga lihtne rääkida oma muredest ja seda mõistetakse. Töökeskkond on mõistev ning isegi tehtud vigadest antakse sõbralikult teada.
Rootsis on sugupoolte võrdsus suurem, näiteks peale lapse aastaseks saamist jäävad paljud isad lapsega koju. 1-2-aastased käivad muusikakoolis koos isaga, see on vastupidine olukorraga Soomes, kus lapsega kodus olevat isa kujutatakse ette päevast päeva vankrit lükkamas. Ent ka Rootsi empaatial on piir: naise 3-aastase lapsega kodus olnud meest hakati vaatama imelikult. Rootsis lähevad kõik lapsed 2-aastaselt lasteaeda ja 3-aastasega kodus olemist pannakse imeks.
Loppi arvates on Rootsi suurema sündimuse põhjuseks suurem optimism. Rootsis on noortel tööd, Stockholmis ehitatakse väga palju. Iga lapse jaoks on olemas lasteaiakoht.
Soomlased igatahes loodavad, et nüüd, kui majanduslangus on läbi, pöörab ka sündimus tõusule.
OHMYGOSSIP — Soomekeelne raadio Eestis SSS-Radio, mis taotleb püsivat ringhäälinguluba, sai toetust välismaal elavaid soomlasi esindavalt ühingult Suomi-Seura. „Oleme saanud suure toetuse Soomest Suomi-Seuralt,” kommenteeris asjade käiku SSS-Radio toimetaja Kalle Tapio Reini, „palju tänu ja see näitab, kuidas soomlane aitab teist soomlast.”
Eestis aastaid veebiraadiona tegutsenud SSS-Radio.ee on esimene soomekeelne raadiojaam Eestis, mis taotleb Tehnilise Järelvalve Ametilt püsivat tegevusluba.
SSS tähistab raadio nimes eestisoomlaste ühendust Sibelius, Sauna ja Sisu ning sellenimeline raadio on tegutsenud kolm ja pool aastat. Esimesed kolm aastat tegutses raadio netiraadiona, kuni sai ajutise loa ühe kuu kaupa sagedusel 92,4 MHz.
Raadiojaamal on igapäevaselt tuhandeid kuulajaid nii Eestis kui väljaspool, isegi Hispaanias. Raadiojaam on eriti populaarne nende eestlaste seas, kes valdavad soome keelt.
