NordenBladet – Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector on võimaliku lekke tõttu tööst väljas, kuna pühapäeva öösel langes rõhk merealuses torus ning Eesti ja Soome süsteemihaldurid sulgesid gaasivoo, teatas Eesti süsteemihaldur Elering pühapäeval.
Avarii põhjus pole teada. Süsteemihaldurid asuvad esimesel võimalusel juhtunu asjaolusid välja selgitama.
Eleringi kinnitusel ei mõjuta Balticconnectori töö peatamine Eesti tarbijate gaasiga varustamist. Gaas jõuab Balticconnectori sulgemise järel Eesti tarbijateni Lätist.
Soome võrguoperaatori Fingridi teatel oli gaasivarustus pühapäeva hommikul stabiilne ning riigi gaasivarustus tagatakse Inkoo vedelgaasi terminali kaudu.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist Eestis kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Balticconnector alustas tööd 2020. aasta alguses.
NordenBladet — Tööga seotud immigratsioon on Soomes muutunud viimasel ajal tuliseks vaidlusteemaks, mis on muutunud võtmeteguriks isegi valitsusläbirääkimistel. Soome Iltalehti edastas juba eelmise nädala lõpus, et valitsusläbirääkimistel on tööpõhise immigratsiooni teemaline detailne ettepanek esile kerkinud.
Koostatud ettepanekut iseloomustatakse kui tegurit, mis muudab oluliselt tööhõivepõhist immigratsioonipoliitikat, vahendab Iltalehti.
Põhiettepanek on tööpõhise elamisloa sissetuleku piirmäär 1600 eurot kuus ning 40 000 eurot oleks aastane sissetuleku piir, mis oleks vajalik Soome kodakondsuse saamiseks.
Ka Helsingin Sanomate andmetel võiksid kõrgepalgalised valitsusläbirääkimistel saavutatud eelkokkuleppe järgi saada Soome kodakondsuse tavapärasest kodakondsusprotsessist kiiremini.
Nn kiirraja tingimus oleks täidetud, kui kodakondsuse taotleja teenib Soomes töötades vähemalt 40 000 eurot aastas.
Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi on Soome mediaanpalk 3315 eurot kuus, so 39 780 eurot aastas.
Nende numbrite põhjal peaks Soome tööle tulev immigrant teenima rohkem kui Soomes keskmiselt teenitakse. Mediaan tähendab üldiselt keskmist palka.
Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi saadakse näiteks nendes ametites aastas alla 40 000 euro.
Soome statistikakeskuse näitajad on kuupalga mediaanid eurodes kuus.
Nii palju teenitakse:
Bioteaduste eksperdid 3043
Tervishoiueksperdid 3151
Tervishoiu tehnilised eksperdid 3171
Õed, ämmaemandad jne 3192
Seminoloogid jt 2752
Muud tervishoiuspetsialistid 2952
Avaliku halduse ettevalmistus- ja kontrolliametnikud 3308
Juristid ning sotsiaal- ja kultuurieksperdid 2856
Õiguseksperdid ja sotsiaaltöötajad ning kirikutöötajad 2854
Sportlased, sporditreenerid, kehalise kasvatuse juhendajad jne 2711
Kontori- ja klienditeenindajaid 2826
Kontoritöötajad 2779
Kontoriassistendid 2 499
Peasekretärid 2800
Tekstitöötlejad ja salvestajad 2451
Klienditeenindajad 2790
Rahaülekande klienditeenindajad 2998
Muud klienditeenindajad 2644
Raamatupidamise ja laonduse kontoritöötajad 3020
Palgaarvestustöötajad, kindlustustöötlejad jne 2889
Transpordi- ja laobüroo töötajad 3247
Muud kontori- ja klienditeenindajad 2618
Teenindus- ja müügitöötajaid 2577
Teenindajad 2536
Restoranide ja suurköökide töötajad 2500
Juuksurid, kosmeetikud jne 2313
Kinnistu hoolduse ja koristustööde järelevaatajad 2608
Muud isikliku teeninduse töötajad 2411
Müüjad, kaupmehed jne 2592
Kassapidajad ja piletimüüjad 2328
Muud müügitöötajad 2524
Hooldusteenistuse ja tervishoiu töötajad 2549
Lapsehoidjad ja kooliskäimise abilised 2313
Omastehooldajad, muud tervishoiutöötajad ja koduhooldustöötajad 2769
Kaitse- ja turvatöötajad 3210
Põllumehed, metsatöölised jne 2568
Põllu- ja aiapidajad 2447
Loomakasvatajad 2736
Metsa- ja kalandustöötajad 2356
Ehitus-, remondi- ja tootmistöölised 3155
Ehitustöölised jms (va elektrikud) 3 148
Ehitusviimistlustöölised 3 311
Maalrid ja hoonepuhastajad 2947
Masinatöökoja ja valukoja töötajad, samuti paigaldajad ja remondimehed 3138
Valutöölised, keevitajad, plekitöölised jne 2981
Sepad, tööriistameistrid ja masinate paigaldajad 3120
Masinamontöörid ja -parandajad 3208
Käsitöötoodete tootjad, täppismehaanikud ja trükitööstuse töötajad 3054
Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete paigaldajad 3177
Toidu-, puusepa- ja rõiva- ja jalatsitööstuse töötajad jne 2 947
Puidutöötlejad, puusepad jne 2713
Rõivatöölised ja teised 2568
Protsessi- ja transporditöölised 3145
Protsessijuhid 3175
Kaevandamis- ja karjäärimasinate operaatorid 3261
Keemiatööstuse ja fototoodete valmistamise protsessitöötajad 3258
Kummi-, plast- ja paberitoodete valmistamise protsessitöötajad 3165
Tekstiili-, karusnaha- ja nahktoodete tööstuse töötlejad 2132
Muud protsessitöötajad 3003
Tööstustoodete kokkupanijad 2740
Transporditöölised 3206
Auto- ja kaubiku- ning mootorrattajuhid 2503
Raskete mootorsõidukite juhid 3166
Muud töötajad 2263
Koristajad, koduabilised ja muud puhastustöötajad 2133
Kodu-, hotelli- ja kontorikoristajad jne 2132
Sõidukite puhastajad, aknapesijad jne 2362
Abitöölised põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 1851
Tööstuse ja ehituse abistavad töölised 2674
Kaevurite ja ehitustööliste abilised 2799
Tootmise abitöölised 3035
Kaubakäitlejad ja laotöölised jne 2 616
Köögi- ja toidutööliste abistajad 2173
Tänavapuhastus- ja jäätmekäitlustöötajad jne 2378
Jäätmekäitlejad 2577
NordenBladet — Jalatsid, kiiver, kaitseülikond, võitlusvest ja relv. Reservväelane võiks nende eest saada maksusoodustust, kui valitsusprogrammis kirja pandu täide läheb.
Juunis koostatud Petteri Orpo valitsuse programmis on mainitud, et „Valitsus parandab vabatahtliku riigikaitse tegutsemistingimusi ning selgitab vabatahtlike piirkondlike ja kohalike jõudude ning teiste üldise julgeoleku operaatorite rolli ja staatust”, vahendab MTV.
Programmi kohaselt „uuritakse maksusoodustuse õiguse loomist sõjaliseks kasutuseks sobiva varustuse, tarvikute ja relvade osas, kuivõrd need sobivad kasutamiseks kriisi ajal ja vastavad riigi poolt korraldatava riigikaitselise väljaõppe nõuetele”.
Valitsuses teeb selleteemalist lobitööd Soome reservväelaste liit Reserviläisliitto. Selle liidu arvutuste kohaselt lasevad reservväelased omal kulul 10 miljonit padrunit aastas. See tähendab miljoneid eurosid inimeste enda raha.
Soome reservarmee soovib veidi toetust riigikaitse harrastusele. Tegelikult oleks Reserviläisliitto hinnangul maksusoodustuse õigusest parem lahendus sõjavarustuse käibemaksu kaotamine. See motiveeriks üksikvõitlejaid rohkem, ütleb liidu juht Kari Salminen MTV uudistele.
Asi poleks lihtsalt hobi toetamises, vaid ehedas riigikaitses. Reservväelaste liidu hinnangul tuleks maksusoodustus või käibemaksu kaotamine suunata teatud tüüpi sõjatehnikale, mille saaks kaitsevägi hädaolukorras kiiresti välja osta ja kasutusele võtta.
Reservväelane saaks riigilt soodustust relva, jalatsite, kaitseülikonna, kiivri ja lahinguvesti ostmiseks.
Saaksime kriisi saabudes väed kiiremini õppustele ja õigetele kohtadele. Varustus oleks kodus valmis, hästi hoitud ja võitlejale sobiv. Tavaliselt hoolitseme oma vahendite eest paremini ise, ütleb Kari Salminen.
Reserviläisliitto on napisõnaline, millistele relvadele võiks maksusoodustuse õigus kehtida.
Ma saan seda vaid põgusalt kommenteerida, kuid see puudutaks püstoleid ja püsse. Vaja oleks parlamendi tasandil ja koostöös kaitseväega läbi rääkida, millised relvad need oleksid. Relvastuse sobivust peavad kaitsevägi ja reservväelased koordineerima, märgib Salminen.
Reservväelased hoiavad tulirelvi, padruneid ja eriti ohtlikku laskemoona enamasti oma kodus – ametlikult loaomaniku alalises elukohas. Näiteks eraldi ladu ei sobi ladustamiseks, selgub Reserviläisliitto ja Soome Reservohvitseride Kogu augustis uuendatud juhendist. Soomes arvatakse, et relvade kodudesse jagamine on turvalisem lahendus kui relvade tsentraalne hoiustamine.
Soomes on tsiviilelanikel rahvaarvu arvestades palju relvi ja tahe riiki kaitsta kõrge. Reservväelaste liit relvade arvu kasvu ei usu.
See ei suurene, sest looduse ringkäik hoolitseb selle eest. Praegu on meil suurem osa relvi vanema elanikkonna valduses. Kui nad oma relvadest loobuvad, siis nende arv langeb. Ma ei näe ohtu, et relvastuses oleks suurt juurdekasvu, ütleb reservväelaste liidu esimees Kari Salminen.
Sellega seoses relvalubade andmise kriteeriumides muudatusi ei tule.
Reservväelaste liidu esindajad kohtuvad järgmisel nädalal parlamendi riigikaitse komisjoni ja politsei esindajatega. Kaitseministeeriumi esindajatega kohtuvad liidu esindajad järgmisel nädalal.
Reserviläiliitto hinnangul kehtiks maksusoodustuse õigus „mingil ajahetkel” ligikaudu 10 000 reservväelasele. Reservi kuulub umbes 870 000 soomlast.
NordenBladet — Helsingin Sanomate andmetel teatas Venemaa häkkerite grupeering kolmapäeval, 4. oktoobril, et korraldas mitmel Soome veebilehel teenuse keelamise rünnakuid. Rünnaku sihtmärgiks on saanud teiste seas Soome Panga veebileht. Keskpank teatas sellest sotsiaalmeedias.
Rünnak häirib veebilehe suomenpankki.fi tööd. Panga info kohaselt on rünnaku ärahoidmiseks käimas parandusmeetmed.
Lisaks teatasid veel Soome maksuamet ning väljaanded Turun Sanomat ja Salon Seudun Sanomat, et nende veebilehtedel on probleem, mistõttu lehed ei tööta. Nende häirete põhjust pole täpsemalt selgitatud.
Soome Pank teatas teenuse keelamise rünnakust ka eile pärastlõunal kella ühe paiku. Küll aga teatas pank kella 16 paiku, et tema koduleht töötab taas normaalselt.
Eile pärastlõunal oli teenuse keelamise rünnaku tõttu häiritud ka OP pangagrupi võrguteenus.
Helsingin Sanomate andmetel teatas Vene häkkerite grupeering „NoName05716” kolmapäeval sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, et korraldas mitmel Soome veebilehel teenuse keelamise rünnakuid.
Grupeering teatas, et ründas muu hulgas küberturvakeskuse ning Helsingi piirkonna transpordiameti ja maanteeameti veebisaite.
NordenBladet — Yle MOTi Sentti bensapumpulla saates on arutusel teema, millest soomlased aastast aastasse räägivad ehk kütuse hind. Saates räägitakse tanklahindadest mitme nurga alt, kuid välja tuuakse ka kütuse hinnakujunduse omapära, mida tähelepanelikud autojuhid kindlasti juba aastaid tagasi märkasid. Kütuse hind tõuseb kolmapäeval ühel või teisel põhjusel peaaegu alati kuni 30 senti liitri kohta.
See tähelepanek on ka statistiline fakt. Saates kontrollitakse asja Tankille-teenuse statistikast, mis näitab hinnatippu peaaegu alati kolmapäeva hommikul, mõnikord juba teisipäeva õhtul.
Isegi saate eksperdid on üllatunud kolmapäevase tõusu põhjustest. Neste naftasaaduste juht Markku Korvenranta usub, et tõenäoliselt on põhjus turustuspoolel, mitte tootmises.
Raske on näha, et rahvusvahelisel turul selline trend välja tuleb, mõtiskleb Korvenranta.
Saates räägitakse ka müügivõrgu esindajatega.
ST1 müügijuht Juha Vanninen ütleb, et tema esindatav ettevõte jälgib turgu ja hindab kütust vastavalt turule, S-grupile kuuluva ABC keti juht Harri Tuomaala aga põhjendab hinnakujundust konkurentsiga.
Miks kõigi kettide jaamades kolmapäeval hind tõuseb, konkreetset selgitust ei pakuta. Terve mõistusega võiks eeldada, et kolmapäeval hindu mitte tõstev tankla saab konkurentsieelise ja kliente juurde.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti juhi Valtteri Virtaneni sõnul on nähtus kestnud juba pikka aega ja bensiinimüüjad teavad seda oodata. Ketid jälgivad, mida nende konkurendid teevad.
Kütusega kauplevate üksuste tegevus pole Virtaneni sõnul seadusevastane. Põhjuseks on asjaolu, et iganädalane hinnakõikumise rütm ei eelda müüjate vahelist kokkulepet ega põhjusta tarbijale ilmtingimata ebamugavusi.
„Võib järeldada, et kui on võimalik ette näha, mis päevadel on kütus odav, siis loomulikult tasub tarbijal püüda oma tankimine just nendele päevadele ajastada,” ütleb Virtanen.
