NordenBladet — Venemaa teatas 6. juulil 2023, et tühistab alates 1. oktoobrist 2023 Soome peakonsulaadi tegevusloa. Peakonsulaat Peterburis oli üks suuremaid esindusi Soome esinduste võrgustikus. Peakonsulaadil oli lai ülesannete valdkond, eriti migratsiooniülesannete osas. Peakonsulaadi büroohoone jääb endiselt Soome omandisse.

Soome Moskva saatkond tegeleb välisministeeriumi andmetel kogu Venemaa konsulaar- ja migratsiooniküsimustega alates 1. septembrist 2023. Soome viisa taotlusi võetakse vastu VFS Globali teeninduskeskustes. Kõik elamisloa kliendid peavad käima Moskvas. Soome välisministeerium soovitab vältida igasugust Venemaale reisimist.

Soome peakonsulaadi Peterburis ja Moskva saatkonna kontod külmutati aprillis. Saatkonnale on avatud konto Venemaa poolt määratud pangas (VTB) ja sellele kontole on kantud külmutatud kontode raha.

Soome peakonsulaat tegutses aastatel 1923–1938 Petrogradis ja seejärel Leningradis. Soome taasavas peakonsulaadi Leningradis 1967. aastal. 1990ndate aastate alguses avati peakonsulaadi filiaalid Petroskois ja Murmanskis. Soome otsustas selle aasta alguses mõlemad filiaalid ajutiselt sulgeda. 2023. aasta mais teatas Venemaa filiaalide lõplikust sulgemisest.

NordenBladet — Umbes 40-aastane naine esines Vaasas algklasside õpilasena. Pettus selgus tänu ühele aktiivsele perele Vaasast. Pereisa seadis kahtluse alla libalapse vanuse ja lõpuks selgus tõde. Libalapsel õnnestus üle kahe aasta käia Vaasa soome koguduse õhtuses lasteringis. Kelmuse ilmsikstulekul tehti libalapse tegevuse uurimiseks palve politseile ning kogudus teatas, et naine ei saa osaleda lastele suunatud tegevustes, vahendab Iltalehti.

Praegu libalaps enam koguduse tegevustes ei osale.

Ta ei osale noorte ega täiskasvanute tegevuses. Tema tegevusest me rohkem ei tea, ütleb vikaar Tiina Keinänen.

Pärast juhtunu avalikuks tulekut hakkas kogudus mõtlema, kuidas tulevikus midagi sarnast vältida. Asja uurimine on veel pooleli.

Sellega on seotud mitmeid andmekaitseprobleeme. Millist teavet saame inimestelt nõuda, kui nad osalevad täiesti vabatahtlikus tegevuses, räägib Keinänen.

Keinänen alustas vikaarina kevadel ega ole seetõttu libalapse juhtumiga tegelenud. Ta ei võta seisukohta, kas kogudus oleks pidanud omal ajal teisiti käituma või miks hakati muudatustele mõtlema alles rohkem kui aasta pärast sündmusi ehk kui asi avalikuks tuli.
Tagantjärele on lihtne hinnanguid anda, aga ma ei oska varasemaid sündmusi hinnata. Kokkuvõttes segane juhtum, märgib Keinänen.

Iltalehti teatas Vaasa libalapse juhtumist veebruaris. Umbes 40-aastane naine oli lapsena osalenud Vaasa soome koguduse õhturingides ja muudes tegevustes.

Ringi kaudu tutvus libalaps piirkonna lastega ja kutsus neid näiteks oma sünnipäevadele ja ööseks külla. Naine väitis oma isa olevat keskealine mees. Tegelikkuses oli mees tema abikaasa. Pärast seda on nad kolinud erinevatele aadressidele.

Libalaps jäi vahele, kui ühe lapse isa asjas kahtlema hakkas. Tema arvates ei saanud tütre uus sõber kuidagi olla laps. Ta ei lubanud tütrel libalapse juures ööbida.

Libalapsel õnnestus koguduse lasteringi tegemistes osaleda umbes kaks aastat. Kui perekond Vaasast kelmuse päevavalgele tõi, teatati asjast ka politseile.

Sellest ajast saadik selgus, et libalaps on juba pikka aega lapsena esinenud. Samuti käis ta peredel külas, kui „isa” rääkis sotsiaalmeedias kurbi lugusid isa ja tütre olukorrast ning lapse üksindusest.

Iltalehti andmetel on libalaps pärast vahelejäämist ja asja avalikuks tulekut jätkanud lapse teesklemist. Ta on esinenud lapsena vähemalt internetis erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel.

Vaasa naine on lapsena oma rollis jätkanud vähemalt raamatuhuviliste inimeste sotsiaalmeedia gruppides.

47-aastane Miia rääkis Iltalehtile, et tutvus libalapsega aasta tagasi raamaturingis. Tegemist on sotsiaalmeedia kogukonnaga, kus jagatakse loetud raamatute arvustusi ja arutatakse nende üle.

Miia ei esine selles loos oma täisnimega. Iltalehti on näinud juhtumiga seotud vestlusi ja teinud kindlaks, et Miiaga vestelnud isik on kõnealune libalaps.

Libalaps hakkas Miia kontot jälgima umbes aasta tagasi. Ta esines 11-aastase lapsena, kes osales aktiivselt raamatuvestlustes ja soovis naisega ka oma elu jagada.

Sõnumite ja loetud raamatute põhjal tundus ta kohe täiskasvanuna, märgib Miia.

Miia tundis, et uus jälgija otsib temas emafiguuri. Libalaps rääkis oma karmist lapsepõlvest, uneprobleemidest ja isa vähist. Mõned lood on väga sarnased sellega, mida libalaps on aastate jooksul teistele valede ohvritele rääkinud.

Ma vabandasin ja ütlesin, et see on õnnetu olukord. Ma ei süvenenud neisse, räägib Miia.
Sõnumid tulid ebaregulaarselt. Algul vastas naine neile samal päeval, hiljem harvem.

Umbes samal ajal, kui Iltalehti kirjutas libalapse kelmusest koguduses, rääkis libalaps Miiale, et teda ähvardati sotsiaalmeedias.

Selle põhjal sain teada, et tegemist oli libalapsega. See muutus ebamugavaks, kuid lasin tal oma rolli edasi mängida, räägib Miia.

Miia otsustas aga libalapsega distantsi hoida. Ta tundus olevat minu fänn. Minu arvates oli see rõhuv. Tunne oli kogu aeg väga vastuoluline, lisab ta.

Miiat tegi eriti murelikuks see, et libalaps teatas, et mängib naabri lastega. Samuti saatis ta naisele pilte teistest lastest.

Raamatusõprade kogukonnas muutus olukord sel aastal juuli-augusti vahetusel teravaks. Libalapsele ei meeldinud, et lugemisring vahetati teise sotsiaalmeedia platvormi vastu. Algas pidev sõnumite saatmine, milles osales lõpuks ka libalapse „isa”.

On võimatu öelda, kas sõnumite taga oli tegelikult libalaps ise või tema abikaasa, keda libalaps on pidanud oma isaks. Vähemalt ühes aastatetaguses kelmuses selgus, et libalaps saatis oma ohvritele ise isa rollis sõnumeid. Seevastu Vaasas transportis abikaasa libalapse tema alaealiste sõprade juurde ja teadis naise pettusest.

Lõpuks blokeeris Miia libalapse sotsiaalmeedias.
Pole ebatavaline, et inimesed valetavad sotsiaalmeedias oma vanuse või muu isikliku teabe kohta. Samuti ei ole see põhimõtteliselt ebaseaduslik.

Samuti ei algatatud Vaasa koguduse sündmuste kohta kriminaaluurimist. Politsei ülekuulamisel ütles libalaps, et ei temal ega isana esinenud mehel ei olnud kavatsust lastele kahju teha. Naine tunnistas, et valetas lasteringis osaledes oma vanuse kohta, kuid üksi alaealisena esinemine kuriteo tunnuseid ei täida. Mees seevastu ütles oma seotuse kohta, et libalaps oli „palunud teda kaasata”.

Miia mõistab, et sekkuda on raske. See ei muuda asjaolu, et ta peab asja vastikuks. Ta soovib oma kogemust jagada, et teisi hoiatada.

Tundub, nagu keegi kõnniks su naha all. Tõesti vastik ja isegi iiveldav, natuke nagu õuduslugu, märgib Miia.

NordenBladet — Piritta Asunmaa on Soome esimene päris suursaadik NATO juures. Kulisside taga on hinnatud, et varem välisministeeriumi poliitikaosakonna juhatajana töötanud Asunmaa tõsteti mainekaks suursaadikuks tänutäheks märkimisväärse töö eest, mida ta tegi Soome NATO liikmeks pürgimisel, vahendab Iltalehti.

Asunmaa on muuhulgas üks võtmeametnikke, kes Türgi liidrile Erdoganile silma vaatas, kui Soome ja Rootsi NATO liikmelisus tunde kestnud läbirääkimistel otsustati.

Kas minu nominatsioon oli auhind või mitte, seda tuleb küsida nomineerijalt, naerab Asunmaa. NATO liikmesus oli meeskonnatöö, üksiku riigiametniku rolli selles ei rõhutata, jätkab ta.

Asunmaa on välis- ja julgeolekupoliitika asjatundja, kes on varemgi EL-is ja NATO-s töötanud. Muu hulgas juhtis ta Soome NATO missiooni aastatel 2015–2019, mil Soome oli NATO partnerriik.

Soome on nüüdseks olnud pool aastat NATO liige. Asunmaa ütleb, et teda üllatas enim NATO suursaadikute lähedane suhe ja suhtlus.

Kõrvaltvaatajana ei saanud ilmtingimata aru, kui tihedad on suhted liikmesriikide suursaadikute vahel, lisab ta.

Asunmaa sõnul soodustab samas majas ehk NATO peakorteris viibimine liikmesriikide vahel üksteisemõistmist ja otsuste langetamist, mis on oluline, sest NATO-s tehakse kõik otsused üksmeelselt.

Teine üllatus, mille NATO liikmelisus Asunmaale on toonud, on olnud asjade ja dokumentide suur hulk. NATO-s liigub tohutul hulgal salastatud teavet, millele meil partnerriigina ligipääsu polnud, märgib ta.

Soome huvide edendamine NATO-s nõuab diplomaatilisi oskusi, sest kõikide liikmesriikide suursaadikud on väga kogenud, head läbirääkijad ja mitmepoolse diplomaatia meistrid.

Soome suursaadiku NATO juures poliitika põhineb valitsusprogrammil ning välis- ja julgeolekupoliitilistel raportitel. Soome tahab olla NATO-s konstruktiivne riik, kuid loomulikult kaitseme meie enda huve, kui tegemist on meie jaoks eluliste huvidega, sõnab ta.

Asunmaa sõnul on NATO algusest peale aru saanud, et Soome kuulumine tugevdab NATO-t ja NATO liikmelisus Soomet. Meile pole erinõudeid, lisab ta.

Asunmaa sõnul eeldab Soome huvide edendamine kogu diplomaatilise masinavärgi tõrgeteta toimimist, head võrgustumist ja seda, et asjadest teatakse aegsasti, et neid saaks mõjutada.

Suuraadik rõhutab, et Soome peaks kiiremas korras saatma Soome sõjaväelased NATO peakorterisse ja riigiteenistujad NATO sekretariaati. NATO on seotud sõjaliste asjade ettevalmistamisega, mille puhul on oluline, et seal oleks oma inimesed, et asjadest õigel ajal teada saaks.

NATO on poliitilis-sõjaline liit. Millised on NATO-s sõjaväelased või poliitikud ja diplomaadid, kes neid esindavad?

„Mõlemal on oma tugev roll, kuid NATO-s oleme äärmiselt ettevaatlikud, et sõjaväelased tegutseksid poliitilise juhtimise all,” ütleb Asunmaa.

NATO suursaadiku sõnul on Soome alliansi oluline liige „oma väga tugeva riigikaitse ja geostrateegilise asukoha tõttu”. Meid kuulatakse ja meie seisukohtadel on kaal, märgib ta.

Asunmaa sõnul on Soome jaoks kõige olulisem mõjutada seda, kuidas NATO Venemaa suhtes toimib. Venemaa põhjustatud julgeolekuoht on meie peamine murekoht. See, et NATO heidutust ja kaitset tugevdab on just Venemaa ohu tõttu, ütleb Asunmaa.

Alliansi ühise heidutuse ja kaitse tugevdamiseks sai Soome kevadel esimesed NATO poliitilised eesmärgid kaitseplaneerimise protsessi (NDPP) jaoks. Need eesmärgid pole avalikud, kuid nii palju on teada, et Soomel tuleb lisaks kiirreageerimisjõududele mõelda õhutõrje, raketitõrje ja kaugrelvade arendamisele.

„Kaitseplaneerimine ei ole avalik teave, kuid on selge, et NATO investeerib Venemaa ohuga võitlemiseks veelgi jõulisemalt ühisesse heidutusse ja kaitsesse,” ütleb Asunmaa.
„See tähendab, et koostatakse kaitseplaanid ja töötatakse välja juhtimisstruktuur ning Soome annab kindlasti oma osa,” ütleb Asunmaa.

Alliansi juhtimisstruktuuride mõjutamist peetakse NATO-Soome lähituleviku üheks olulisemaks ülesandeks.

Iltalehti andmetel on Soome juba asunud suruma soomlaste paigutamist NATO uude juhtimisstruktuuri USA-sse Norfolki peakorteri alla, kuigi esialgu on Soome Hollandis NATO Brunssumi juhtimise all.

Asunmaa pole nõus infot kommenteerima. Käsustruktuuri kujundus on salastatud teave, nendib ta.

Suursaadik külastas hiljuti koos NATO Nõukoguga ühisoperatsioonide peakorterit Norfolkis. „Selge on see, et olemasolevaid staape tugevdatakse nii, et nad suudaksid vastata julgeolekuprobleemidele ning selle reformi raames paigutatakse juhtimisstruktuuri Soome ja Rootsi,” ütleb Asunmaa.

Kas teised riigid avaldavad survet, mis suunas peaks Soome võimekust arendama?

Oma kaitse juhtimisel oleme juba näidisõpilane, erilist survet meile pole, räägib Asunmaa. „NATO mõistab, et meie fookus on jätkuvalt idapiiriga tegelemisel,” ütleb Asunmaa.

NATO liikmena on Soome pühendunud osalema alliansi ühistes rahuaja kaitseülesannetes. Nende hulka kuuluvad ühine õhuseire, osalemine NATO alalistes merejõududes ja sõjaline kohalolek NATO idapoolsetes liikmesriikides. Kuidas ja mil määral Soome neis osaleb, selgub sügise jooksul.

Soome kulutab kaitsele NATO nõutud kaks protsenti SKT-st, kuid kõik liikmesriigid seda taset ei täida. Kas Soome julgeb samasugust koormuse jagamist nõuda ka teistelt liikmesriikidelt? Samamoodi ootame seda teistelt kui teised meilt ja kindlasti oleme selles ka teiste suunas häälekad, ütleb Asunmaa.

Viimasel ajal on arutatud ka selle üle, mis on Soome jaoks NATO-s nn referentsgrupp: kas Põhjamaad või Baltimaad? Suursaadik rõhutab, et NATO ei taha blokke.

NATO-s nagu mujalgi on Soome Põhjamaa ning Rootsi ja Soome ühine kandideerimine NATO-sse on koostööd veelgi tugevdanud ja toonud uusi avanemisi, märgib ta. Teisest küljest on sama selge, et oleme eesliini riik ja meil on Venemaaga pikk piir, seega on meil palju ühiseid huvisid teiste eesliini riikidega, lisab Asunmaa.

„Nii Soome kui ka Balti riikide ja Poola jaoks on oluline, et NATO mõistaks Venemaa julgeolekuohtu praegu ja tulevikus,” ütleb Asunmaa.

Suursaadiku sõnul on NATO-s kõige olulisem leida lahendused, mis toimivad kõigi liikmesriikide jaoks. Ta rõhutab ka NATO 360-kraadist visiooni. Soome peab osalema NATO lõunapoolsete riikide kaitses, olgu selleks terrorism või NATO kriisireguleerimine.

Suursaadik Asunmaa sõnul on Venemaa ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolek praegu ka NATO liitlastest kõige murettekitavamad. Venemaa vastutab ainuisikuliselt Ukraina agressioonisõja eest, mis on ohustanud ülemaailmset ja Euro-Atlandi julgeolekut.

Asumaa sõnul soovib NATO tugevdada toetust Ukrainale ning on pühendunud protsessi toetamisele, mis viib Ukrainas õiglase ja püsiva rahuni. NATO toetab ka Ukraina iseseisvust ja õigust ise valida oma julgeoleku korraldus.

Kolmanda julgeoleku väljakutsena tõstab Asunmaa NATO lõunanaabruse, kuhu kuuluvad Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Sahel.

Hiinat nähakse väljakutsena ka NATO-s. Föderatsioon jälgib muu hulgas tähelepanelikult, kas Hiina osutab Venemaale relvastatud abi.

Hiina kasutatavad vahendid ei vasta NATO hinnatud huvidele. Eelkõige on see seotud hübriid- ja kübermõjuga ning tihedama koostööga Venemaaga. „Jälgime tähelepanelikult, kuidas areneb Venemaa ja Hiina strateegiline partnerlus, kuid samas püüame jätkata dialoogi ja koostööd Hiinaga teatud valdkondades,” ütleb Asunmaa.

Põhja-Korea, Hiina, Venemaa ja Iraani koostööd jälgib ka NATO. Jälgime, kuidas koostöö areneb ja mida nad relvade soetamiseks teevad, märgib Asunmaa.

Viimasel ajal on eksperdid rääkinud suure sõja ohust ja Venemaa agressioonisõja laienemise ohust. Soome NATO suursaadik ei näe praegu sõja eskaleerumise ohtu, kuid suure sõja oht on siiski olemas.

Venemaa on tuumariik, kes on kogu sõja vältel kasutanud väga ohtlikku tuumaretoorikat ja rõhutanud oma sõnavõttudes tuumakonflikti ohtu ning kui on teada, et alati on oht olukorraks, kus konflikt võib eskaleeruda, siis jah, see oht on olemas, sõnab ta.

Mida saab NATO teha selle vastu, kui Venemaa kasutab tuumasõja ohtu heidutusvahendina?

Strateegilise stabiilsuse seisukohalt on Venemaa eesmärk muret tekitada, märgib Asunmaa. „Venemaa on otsustanud külmutada ka strateegilise tuumarelvastuse lepingu New Start elluviimise, nii et ka see on muudatus võrreldes varasemaga,” ütleb Asunmaa.

Suursaadiku sõnul on antud olukorras oluline, et NATO tugevaim liige USA on öelnud, et jätkab ühepoolselt peamisi riskide vähendamise meetmeid. USA on teatanud valmisolekust pidada relvastuskontrolli läbirääkimisi nii Venemaa kui ka Hiinaga ilma eeltingimusteta, ütles suursaadik.

NordenBladet — Elektri hind ähvardab Soomes hüpata veidi enam kui null sendilt kilovatt-tunni kohta üle 30 sendi peale. Hind tõuseb halvimal juhul üle saja korra, selgub Põhjamaade elektribörsi Nord Pooli hinnaandmetest.

Homse esmaspäeva, 2. oktoobri hommikul on elektri hind 0,2 ja 0,3 sendi ringis kilovatt-tunni kohta. Hinnale lisandub käibemaks ja elektrifirma poolt võetav marginaal, vahendab MTV.

Varahommikul hüppab elektri hind aga 30 sendile kilovatt-tunni eest ja püsib õhtuni enam kui 10 sendi peal.

Seletus järsule hinnatõusule võib peituda tuules. Ilmateenistuse Foreca andmed näitavad, et tuuleenergia prognoos on pühapäeval langevas suunas ning ilm tõstab alates ööst elektri hinda.

NordenBladet — Euroopa Komisjon on avaldanud eelmise, 2022. aasta kohta info liidu ja liikmesriikide vaheliste rahavoogude kohta.

Rahavood Soome ja EL-i vahel arenesid järgmiselt:

Soome tulud EL-ist kasvasid 173 miljoni euro võrra 1773 miljoni euroni. Lisaks sai Soome EL-i taastamisvahendist 501 miljonit eurot tulu.

Soome maksed riigieelarvest EL-ile vähenesid 228 miljoni euro võrra 2307 miljoni euroni.

Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oli Soome netomakse liidule eelmisel aastal 798 miljonit eurot. Netomakse vähenes võrreldes üle-eelmise aastaga, mil see oli 970 miljonit eurot.

Ühe elaniku kohta arvestatuna vähenes makse 175 eurolt 144 euroni. Netomakse kirjeldab ligikaudu erinevust liikmesriigi EList saadava tulu ja EL-i tehtud maksete vahel.

Arvud ei räägi kõigist EL-i liikmelisuse eelistest nagu avatud siseturg ja vaba liikumine.
Soome saadud tulud kasvasid

Komisjoni andmetel kasvasid Soome tulud EL-ist eelmisel aastal 173 miljoni euro võrra 1,8 miljardi euroni. Lisaks sai Soome EL-i sissenõudmisinstrumendist tulu kokku 501 miljonit eurot. Soome sai EL-i liikmesriikidele tagastatud rahast 1,17 protsenti (aasta varem 1,08 protsenti).

Peamiselt moodustasid Soome tulud EL-i eelarvest:• otsetoetused ja põllumajanduse arendamine (894 miljonit eurot ehk 50 protsenti Soome tuludest)• EL teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont Euroopa) rahastamine (260 miljonit eurot ehk 15 protsenti).• Euroopa Regionaalarengu Fondist jagatud toetustest (132 miljonit eurot ehk 7 protsenti)• Networking Europe instrumendist ja Digitaalse Euroopa programmist (91 miljonit eurot ehk 5 protsenti).

Soome maksed liidule vähenesid
Eelmisel aastal maksis Soome EL-ile kokku 2307 miljonit eurot. Soome suhteline panus EL-i eelarvesse oli 1,78 protsenti (eelneval aastal 2536 miljonit eurot ja 1,82 protsenti).

Sellest lisandväärtustasu osa oli 297 miljonit eurot, kogurahvatulul põhineva makse osatähtsus 1812 miljonit eurot ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel makstav osa 60 miljonit eurot. Lisaks maksis Soome mõnele liikmesriigile tehtud maksekorrektsioonide tõttu 136 miljonit eurot. Soome maksed vähenesid võrreldes üle-eelmise aastaga kokku 228 miljoni euro võrra.

Soome kogus mullu tolli- ja suhkrumakse 297 miljonit eurot, millest 223 miljonit eurot maksti otse liidule ja 74 miljonit eurot jäi riigieelarvesse veotasutuluna.

Poola on eurodes suurim saaja, Saksamaa suurim maksja
EL-i kogukulud olid mullu 243 miljardit eurot. Kokku said liikmesriigid liidu programmidest raha 151 miljardi euro ulatuses. Taastamisinstrumendist liikmesriikidele suunatud rahastamine käis samuti läbi liidu eelarve. Komisjon laenas rahvusvahelistelt finantsturgudelt ja jagas liikmesriikidele 62 miljardit eurot toetusi.

Ülejäänud rahalised vahendid läksid ELi-välistele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või projektidele, mille saajaks ei saa nimetada ühtegi liikmesriiki.
Eurodes sai liidu eelarvest enim rahalisi vahendeid Poola, kelle osa EL-i eelarvest jaotatavast rahastamisest oli 18,3 miljardit eurot, arvestamata sissenõudmisinstrumendi osa. Järgnesid Prantsusmaa (16,9 miljardit eurot) ja Itaalia (14,6 miljardit eurot).

EL-i eelarve kogutulu oli 245 miljardit eurot. Sellest 156 miljardit eurot moodustasid liikmesriikidelt kogutavad omavahendid ehk tulud, millest ligikaudu 83 protsenti kanti liidule riigieelarve kaudu.

Riikide rahaliste panustega mõõdetuna oli Saksamaa liidu suurim rahastaja (30,8 miljardit eurot). Järgnesid Prantsusmaa (24,2 miljardit eurot) ja Itaalia (16,7 miljardit eurot).
Eesti on suurim saaja elaniku kohta, Saksamaa suurim maksja
Komisjon ei avalda enam andmeid liikmesriikide netomaksete positsiooni kohta. Komisjonis varem kasutatud netomakse arvutus oli nn saldoarvestus, kus liikmesriikide netomaksete summa on null: see ei ole seega otseselt liikmesriigi saadud tulude ja kulude vahe. Netomakse arvutus ei sisalda liidu halduskulusid ning tulude poolel arvestatakse ainult riigieelarvest laekuvaid sissemakseid (mitte näiteks tollitulusid, mis kantakse otse liidule).

Rahandusministeerium on Soome netomakse välja arvutanud komisjoni arvutusmeetodil. Soome netomakse EL-ile oli eelmisel aastal 144 eurot elaniku kohta, eelneval aastal oli vastav summa 175 eurot. Netomakse oli 0,30 protsenti Soome kogurahvatulu suhtes (aasta varem 0,38 protsenti).

Erinevate aastate netomaksetes on erinevusi, näiteks seetõttu, et numbrid näitavad eelmise finantsraamistiku perioodi programmide lõppu ja käesoleva perioodi programmide alguse hilinemisi. Eelmine aasta oli liidu seitsmeaastase finantsraamistiku perioodist (2021–2027) teine.

Lisaks mõjutavad netomaksete taset EL-i eelarve taseme muutused erinevate aastate lõikes ja EL-i sissetulekud muudest finantsallikatest peale riiklike liikmemaksude. Selle sissetuleku suurus võib aasta-aastalt oluliselt erineda.

Liikmesriikide netopositsioonid peegeldavad liikmesriikide jõukuse erinevusi. Keskmisest jõukama EL-i riigina on Soome olnud liidu eelarve netomaksjate hulgas alates 2001. aastast.

Suurimad netomaksjad kogurahvatulu suhtes olid eelmisel aastal Saksamaa (0,51 protsenti), Prantsusmaa (0,38 protsenti) ja Rootsi (0,37 protsenti). Proportsionaalselt elanike arvuga oli järjestus: Saksamaa (235 eurot elaniku kohta), Rootsi (196 eurot) ja Iirimaa (195 eurot).

Suurimad netosaajad kogurahvatulu suhtes olid eelmisel aastal Läti (2,62 protsenti), Ungari (2,61 protsenti) ja Leedu (2,57 protsenti). Ühe elaniku kohta arvutatuna oli järjekord järgmine: Eesti (677 eurot elaniku kohta), Luksemburg (660 eurot) ja Leedu (608 eurot).