Laupäev, juuni 28, 2025

SOOME UUDISED

Punase maja lugu: Kuidas Soome tuntuimasse bordelli sekstöötajaid värvati

OHMYGOSSIP — Kotka linnas nn Punases majas tegutses aastail 1996-2002 Soome tuntuim bordell. Seda juhiti Venemaalt, sellega teeniti üle 3 miljoni euro ja selle pidajad mõisteti kohus 1-3 aastaks vangi, vahendab Eestinen veebilehte Yle.fi. Maja omanik oli ametlikult kohalik jurist. Bordelli kliendid olid näiteks kohalikud poliitikud, kellest üks lausa elas pooleldi seal.

Bordelli tegevus sai 1990ndate algul sellest, kui venelased hakkasid Kotka tänavatel müüma viina ja suitsu. Vene naised müüsid seksi otse bussidest. Seksiäri siirdumine Punasesse majja oli politsei jaoks paras pähkel, sest sealt leiti küll viina ja suitsu, aga mitte kunagi prostituute. Kotka linnas oli samas üldteada, et majas tegutseb bordell ja politseid süüdistati saamatuses. Seksi ostmine ja müümine iseenesest polnud kuritegu, keelatud oli seksi vahendamine. Politsei küll teadis, et maja tegevust juhitakse Venemaalt, aga selle kohta polnud tõendeid.

Uurimine kestis kokku üle viie aasta ja lõpptulemus jättis jälje Soome kuritegevuse ajalukku.

Punase maja lugu sai alguse 1980ndate lõpus, kui majast kolisid välja raudteetöölised ja see jäi tühjaks. Kohalikul juristil oli plaan maja remontida ja jagada see korteriteks. Siis aga olukord muutus. 1990ndate algul algas majanduslangus lama, mistõttu sattus jurist raskustesse. Võlg ulatus miljonitesse markadesse. Kortereid müüa polnud võimalik. Rahahäda oli nii suur, et ta üüris maja välja ühele armeenlasele. Maja nimeks sai Moi dom 1, tõlkes: Minu maja. Tegelikkuses rajati sinna bordell.

Bordelli pidajad sõlmisid lepingud turismifirmadega, mille kaudu hangiti töötajatele Soome viisad. Lõbumaja teiseks juhatajaks sai üks venelanna, lisaks võeti tööle üks kohalik uksehoidja.

Lõbumajja veeti töötajaid Venemaalt bussidega. Need olid elukutselt arstid ja õpetajad, kellele lubati hästi tasuvat tööd Soomes. Kohapeal alles selgus, millega oli tegu. Osa naisi pandi tööle vastu nende tahtmist. Naised tulid Soome, kuna Venemaal oli väga raske toime tulla. Nad teenisid punases majas nädalaga rohkem kui kodus õpetajana või haiglaõena mitme kuu jooksul. Peterburis saatsid neid bussi peale pere liikmed. Mees ja lapsed lehvitasid emale, kes sõitis Soome tööreisile. Naised töötasid vaheldumisi nädala Soomes ja nädala kodus.

Punane maja polnud ainus selletaoline. 1990ndatel tegutses Soomes kümneid bordelle.

Töötajaid värvati Peterburis. Värbamisega tegelesid armeenlane ja venelanna. Töötajad läbisid tiheda sõela. Naine pidi olema 20-30-aastane ja lojaalne. Välimus pidi olema selline, et naine oleks võimeline hästi teenima.

Naised valmistati korralikult ette. Venelannal oli Peterburis väike toidupood, kus naisi välja õpetati. Naistele õpetati näiteks seda, mida öelda politseile ja piirivalvuritele. Jutt pidi olema sorav ning see õpiti korralikult selgeks. Piiri peal tuli öelda, et reisi eesmärk on turism ja šoppamine. Poliseile ei tohtinud öelda, et osa rahast makstakse kellelgi teisele.

Punases majas töötas nädalalõppudel mitukümmend naist. Buss tuli neljapäeval ja lahkus pühapäeval. Naised küsisid 300-500 marka ühe korra eest. Klientidel oli võimalik võtta naine koju. Terve nädalalõpp maksis 1500 marka.

Armeenlane ja venelanna olid naised omavahel ära jaganud. Kumbki pidas oma naiste üle arvestust. Algul küsisid nad naistelt 600 marka päeva, hiljem juba 1000 marka. Kotka merepäevade ajal, kui kliente oli rohkem, küsiti 2000 marka päevas. Juhtus sedagi, et mõni naine jäi vahendajale võlgu. Osa naisi teenindas öö jooksul kuni kümmet klienti, teised mitte ühtegi. Kui naisel raha polnud, siis sunniti teda võlgu võtma. Vahendajad ei saanud jääda ilma rahata. Enamasti lahkusid võlglased nuttes, sest neid ei peetud seal kaua.

Maja oli kuulus üle terve Soome. Sinna saabus kliente nii Helsingist kui Ida-Soomest. Kohalikud noored mehed müüsid oma asju, et seksi osta. Ning siis oli seal üks kohalik poliitik, kellest sai majas peaaegu püsielanik. Ta ei käinud seal ainult merepäevade ajal, kuna siis oli ukse taga pikk järjekord.

Poliitik rääkis hiljem, et oli majas kohanud naist, kes oli 4000-5000 marka võlgu. Poliitik maksis naise eest võla ja viis ta tagasi Peterburgi. Poliitik veetis majas nii palju aega, et võitis maja pidajate usalduse. Lõpuks ta sõidutas juba ise naisi Soome ja Peterburi vahet. Poliitiku usaldamine oli samas suur viga, sest politsei sai temalt palju olulist infot. Nimelt oli poliitik üks neist vähestest, kes nägi, kuidas raha majas sees liikus. Majas tegutsesid brigadirid, kes korjasid raha kokku ja saatsid selle omanikele Peterburgi. Mingi aja pärast naisi enam turistibussidega ei veetud, vaid sõidutati autodega. Mõned tulid tavaliste liinibussidega.

Soome politsei palus abi Venemaalt, sest algul oli kahtlus, et naised veavad üle piiri narkootikume. Koostöö vene partneritega sujus eriti hästi. Telefonide pealtkuulamine polnud kupeldamise tuvastamisel lubatud, küll aga narkokaubanduse puhul. Pealtkuulamise abil saadi teada, millal ja millised naised tulevad. Vaalimaa piirivalvurid tundsid neid juba nägupidi. Naistel olid tavaliselt kaasas ainult ühed pealisrõivad, aga hulgaliselt aluspesu. Lisaks libestid, kondoomid, lõhnaõlid ja antibiootikumid haiguste vastu.

Armeenlane oli samuti hästi tuntud. Kord pakkus ta isegi piirivalvuritele tasuta seksi Punases majas. Siis aga armeenlane tapeti. Nüüd otsustas politsei reageerida. Oli teada, millal saabub venelanna – see oli kolmekuningapäeva õhtul 2002. aastal. Politsei pidas kinni juristi ja osa maja töötajatest. Leiti 120 000 marka raha – selle järele pidigi venelanna tulema. Venelanna peeti kinni piiril ja kohus mõistis talle maksimumkaristuse – kolm aastat vanglat. Jurist sai 1,5 aastat, üks maja töötaja aasta.

Kui bordellid Soome kinni pandi, liikus seksiäri edasi veebi. Pärast Punase maja juhtumit muudeti seadust ja seksiäri vahendamise eest võib saada kuni kuus aastat vanglat. Nüüd võib trahvida ka kliente, kuna seksi ostmine vahendaja kaudu on kuritegu.

Täna pole teada, kas prostitutsiooni esineb Soomes rohkem või vähem kui 20 aastat tagasi. Vahendusjuhtumite arv on vähenenud, aga lõbumajandus pole kuhugi kadunud.

 

Soome koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist

OHMYGOSSIP — Soome uued ja värskelt remonditud koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist. Üks sellistest koolidest on Vartiokylä algkool Ida-Helsingis, vahendab Helsingin Sanomat.

1959. aastal valminud koolimajas tehti põhjalik remont kümme aastat tagasi ja siis peeti seda suureks õnnestumiseks. Ent seinte sees on endiselt peidus seened, õigemini kiirikbakterid, mis inimeste tervist kahjustavad. Bakterid elutsevad paneelide vahel vanades puitkiud- ehk toja-plaatides.

Arstide väitel on asi ikka päris hull. Kui näiteks supermarketis midagi sellist avastataks, siis kästaks see market kohe ära lammutada ning vastutavad isikud lastaks ametist lahti. Koolimajade puhul on asi keerulisem, sest linnal pole raha majade remontimiseks. Aastas suudetakse remontida vaid viis koolihoonet, kuigi vajadus oleks kümnete majade remondi järele. Nõnda peavad nii õpetajad kui õpilased läbi ajama tervistkahjustavates hoonetes.

Koolimajade kehva siseõhu peamine põhjus on kehv õhuvahetus. Kümmekond aastat tagasi tunnistati koolimaja mürgiseks. Lapsed haigestusid. Aknaraamid olid pehkinud ja sealt leiti seent. Vana ventilatsioonisüsteem ei suutnud õhku puhtana hoida.

Nüüd on majas uus ventilatsioon, aga ka sellega on probleeme. Selgus, et ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt õhku 450 õpilase jaoks. 2015. aasta sügisel remonditi maja uuesti, hoone kaeti kilega ja aknaid ei saanud lahti teha. See tegi asja veel hullemaks. Lapsed haigestusid. 2016. aasta kevadel puhastati ventilatsioonisüsteemid, aga selgus, et ka sellest ei piisa. Aasta lõpus tegid asjatundjad kindlaks, et oht tervisele püsib.

Koolimaja vajaks põhjalikku remonti, aga selle peale kulub 10 miljonit eurot. Linnal on raha vaid viie koolimaja suuremaks remondiks aastas, kuigi vajadus oleks remontida kümneid koolimaju.

Koolimajade siseõhu probleemide tõttu on õpilastel oht saada püsiv tervisekahjustus, näiteks astma. Tüüpilisemad vaevused on peavalu, väsimus ja infektsioonid. Tekivad probleemid nii õppimise kui õpetamisega.

 

Iltalehti: Soome siiski tuleb sõja korral Eestile appi

OHMYGOSSIP — Kuigi Soome president Sauli Niinistö on korduvalt kinnitanud, et Soome ei anna Eestile sõja korral kaitsegarantiid, tuleb Soome siiski sõja korral Eestile appi, kirjutab Iltalehti. Nimelt, nagu ütles ligi kuu aega tagasi välja Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, on nii Soomel kui Rootsil sõja korral täita ühesugune roll. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist lisas, et asi puudutab Soome ja Rootsi õhuruumi.

Nendest ütlustest võib välja lugeda, et NATO vajab sõja korral Soome ja Rootsi õhuruumi, et NATO lennukid saaksid sealtkaudu toetada sõjalisi operatsioone Balti riikides. Soomet otseselt Balti riikide kaitsmiseks vaja pole, seetõttu ei tooda Soome ka USA lennukeid. Need lennukid jääksid liiga lähedale Venemaale, mistõttu satuksid kohe ründeobjektiks.

See on ka põhjus, miks Soome president Sauli Niinistö on pidevalt toonitanud, et Soome ei anna Eestile kaitsegarantiid. See on tõde, aga mitte kogu tõde. Soome ei anna küll aktiivset abi, aga ei keera ka selga. Soome on valmis toetama Eesti kaitsmist, kirjutab leht.

USA soovib, et Soome kaitseks küünte ja hammastega oma maad, et Venemaa ei saaks tuua oma vägesid Soome aladele Balti riikide ründamiseks. Lisaks saaksid Soome lennukid tagada läbi Soome lendavate NATO lennukite turvalisust. Hätta sattunud NATO lennukid saaksid kasutada Soome lennuvälju ning saada sealt abi.

Rootsis vajavad ameeriklased nii lennuvälju kui sadamaid ja selle vastu on lubatud tagada Rootsi turvalisust. Asi toimib samamoodi nagu külma sõja ajal, mil USA andis Rootsile turvagarantii ilma NATO liikmeks astumata.

Rootsi ja Soome omavaheline koostöö on ühtlasi üks osa NATO Balti kaitseplaanist. NATO liikmeks astumine pole Soome ja Rootsi puhul enam päevakorral. See on nn kolmas tee, mida on ajanud Soome president Sauli Niinistö.

Soome ja Rootsi on omavahel kaitsevõime ära jaganud nii, et Rootsi on tugevam merel ja Soome omakorda maal. Soomel on välja panna 280 000 sõjaväelast, Rootsil on omakorda 157 sõjalaeva ja 5 allveelaeva. Õhus on nad enam-vähem võrdsed.

 

OLE ETTEVAATLIK! Soomes levib S-Marketiga seotud loosipettus

OHMYGOSSIP — Soomes levib tuntud poeketi S-Marketiga seotud veebipettus. Inimestele saadetud elektronkirjas palutakse klikkida lingile, kus avaneb ankeet, milles palutakse sisestada andmed, et osaleda 500-eurose kinkekaardi loosimises. Tegelikult pole asi S-Marketiga üldse seotud, vahendab Ilta-Sanomat.

Selliseid petukirju on saadetud laiali täna hommikul. Ankeedis palutakse ühtlasi sisestada oma S-Marketi tunnuskood ja maksta 1 euro, milleks palutakse sisestada pangakaardi andmed. Pärast andmete sisestamist seotakse inimene PointWorld veebiteenusega, mis hakkab igas kuus pangakaardilt maha võtma 39 eurot.

Petukirjas palutakse täita ankeet ja maksta 1 eurot.

S-Marketi kaupluseketti haldav S-grupp andis teada, et tegemist on pettusega. S-grupp ei küsi kunagi oma kampaaniates klientide pangakaardi andmeid. Ühtlasi näitab pettust see, et petturite koduleht asub välismaal. S-grupp kogub asja kohta infot ka oma kodulehel.

Pettus meenutab möödunud nädalal levinud Finnkino-pettust. Mõlema puhul juhitakse klient veebiküljele, kus palutakse täita ankeet.

 

KARM STATISTIKA: Iga viies Helsingi roolijoodik oli möödunud aastal Eestist

OHMYGOSSIP — Helsingis jäi möödunud aastal joobes olekus auto juhtimisega vahele 1684 inimest, neist 303 olid Eesti kodanikud. See tähendab, et iga viies roolijoodik oli Eestist, vahendab Helsingin Sanomat. Eesti roolijoodikute teema kerkis jälle päevakorda nädalavahetusel, kui laupäeva õhtul jäi politseile joobes juhtimisega vahele koguni kolm Eesti kodanikku.

Soome politsei liiklusturvalisuse keskuse juht Dennis Pasterstein ütles, et Eesti juhtide käitumine on muljetavaldav. Samas võrreldes 2010. aastaga on Eestist pärit roolijoodikute arv kukkunud 15% võrra. Joobes autot juhtinud välismaalaste koguarv on jäänud samaks. Sellele vaatamata on valdav osa roolist purjuspäi tabatud välismaalasi pärit Eestist – möödunud aastal lausa 65%.

Miks eestlased sedavõrd palju Soomes joobes juhtimisega vahele jäävad ei oska politsei kommenteerida. Eestlaste jaoks ei tohiks see olla võõras teema, sest erinevalt Soomest, kus on lubatud 0,5 promilli ei tohi Eestis alkomeeter näidata mitte ühtegi promilli.

Joobes juhtimisega vahele jäänud eestlaste suur arv on seletatav sellega, et Helsingi piirkonnas elab erakordselt palju eestlasi. Helsingis töötab ligi 50 000 eestlast.

Pastersteini arvates võiks välismaalastest roolijoodikute arvu vähendada alkokontroll piiri peal. Üks lahendus on see, et sadamatesse pannakse välja alkoväravad. Näiteks Turu linnas on selline asi kaalumisel. Selline süsteem on juba kasutusel Stockholmis ühes sadamas.

Nii soomlastest kui välismaalastest roolijoodikud on rohkem liikvel nädalalõppudel. Argipäevadel on keskmiselt iga 700-s liikleja joobes, nädalavahetusel iga 150-s.

Soomes on auto juhtimisel joobe piir 0,5 promilli, raske joove algab 1,2 promillist.