NordenBladet — Soomes Kuhmos asuva Vartiuse piiripunkti kaudu Soome siseneda püüdnud kaks naissoost varjupaigataotlejat külmusid ära, ütles piiripunkti ülem kapten Jouko Kinnunen. Kinnuneni sõnul olid ära külmunud migrandid kergelt riides, nagu ka mõned teised immigrandid, vahendab MTV.
Eile kui vaatasime tulijate varustust, olid seal kerged tossud ja paljad jalad. Täna oli kahel naisel väga külm. Klassikaline külmumine. Ei midagi kohutavalt dramaatilist, aga õnneks pole nende inimestega midagi tõsisemat juhtunud, ütles Kinnunen. Ta lisas, et need, kes ära külmusid, said kohe abi.
Kui migratsiooni intervjuus on näha, et inimesed on murettekitavas seisus, pööratakse neile tähelepanu. Esiteks pööratakse erilist tähelepanu ohutusele ja kui see on tagatud, pööratakse tähelepanu eelkõige neile, kes näivad tõesti abi vajavat, märkis Kinnunen.
Kinnuneni sõnul on täna Vartiuses olnud 10 külmakraadi. Külma tuule tõttu on pakane tundunud näitudest külmem.
Meil on soe ruum, kus me tavaliselt räägime inimestega ja viime läbi ohutuskontrolli. Siis saavad nad üsna kiiresti süüa ja juua. Ja kui on vajadus esmaabi raviprotseduuride järele, saame abi väga kiiresti. Ka Punane Rist on oma vahenditega valmis meid selles ülesandes toetama, nendib Kinnunen.
Kinnuneni sõnul on osa saabujaid olnud juba eelnevatel päevadel piirile jõudes väga väsinud.
Nad on olnud lihtsalt nii alatoidetud ja väsinud, et nad on just seetõttu kehvas seisus olnud. Enamasti on (migrandid) olnud suhteliselt noored ja heas vormis, kuid alati on keegi veidi kehvemas seisus, räägib Kinnunen.
Kinnuneni sõnul on seni üldiselt kõik sujunud turvaliselt ja isegi külmunud naised on nüüd heas seisus.
NordenBladet — Eesti, Soome ja Belgia õiguskaitseasutuste koostöös tõkestati tegevus rahvusvahelisel kuritegelikul grupil, kellelt saadi kätte 100 kilogrammi amfetamiini, 22,5 kilogrammi kokaiini, ligi pool miljonit eurot sularaha ja mitmeid relvi.
Rahvusvaheline uurimine sai alguse 2023. aasta veebruaris, kui Eesti Maksu- ja Tolliamet kontrollis Ikla piirilt Eestisse sõitnud treilerit, millest leiti 100 kilogrammi amfetamiini ja kaks ebaseaduslikku automaattulirelva. Belgia kodanik peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning talle esitati kahtlustus suures koguses amfetamiini ja ebaseaduslikus tulirelvade käitlemises. Kaitsepolitseiamet viis kohtueelse menetluse läbi ja mehele esitatud süüdistuse arutamine on praegu kohtus pooleli.
Esialgsete tõendite põhjal oli alust arvata, et selle teoga võib olla seotud laiem kuritegelik grupp. Belgiast Eestisse toodud suur amfetamiini kogus ei olnud mõeldud Eesti turule, vaid süüdistatavad suundusid Soome. Seetõttu loodi kohtueelse menetluse alguses Soome ja Belgia õiguskaitseasutustega ühine rahvusvaheline uurimisrühm, mis võimaldas kahtlustatavate tegevuse kohta erinevates riikides tõendeid koguda ning neid omavahel vahetada.
Soome politsei teatas täna, et nende uurimine on läbi viidud ja kuritegude organiseerijad antakse Soomes kohtu alla.
Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kaido Tuulemäe sõnul ei tohi Eestist saada transiitriiki, mille kaudu ohtlikud ained ja tulirelvad Skandinaaviasse jõuavad. „Lisaks Eestis kohtu alla antud mehele tabasid Soome kolleegid Eestiga seotud kahtlustatava, kelle korterist leiti 22,5 kg kokaiini ja 177 000 eurot sularaha. Teise kahtlustatava korterist leiti veel 30 000 eurot sularaha ja luksuslikke käekellasid. Kokku saadi uurimise käigus kätte ligi pool miljonit eurot kuritegudest saadud sularaha, 100 000 euro ulatuses muud kuritegudest saadud vara ja mitmeid ebaseaduslikke tulirelvi,” ütles Tuulemäe.
Helsingis tegutseva grupi liikmetele jõudsime jälile omaenda uurimiste käigus. Uurisime kahtlusaluste rolle ja osalust narkokuritegude uurimisel traditsiooniliste meetoditega, ütles Soome-poolse uurimise juht, Helsingi politseijaoskonna juhtiv detektiiv Janne Ylinenpää.
Politsei kahtlustab, et asjaomane organisatsioon tegeles 2023. aasta jaanuaris Soome 25 kilo kokaiini toimetamisega. Selle kokaiinikoguse tänavaväärtus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot. Kümnendik kokaiinist levitati Helsingi pealinnas ja Turu piirkonnas.
„Paraku on üledoosisurmade arv juba teist aastat järjest hoogsalt kasvamas ja suur osa neist surmadest on seotud sünteetiliste opioidide ja fentanüülide kõrval just kokaiini ja amfetamiiniga. Narkootilise aine tarvitaja ei saa kunagi olla narkootilise aine kvaliteedis kindel, sest seda võidi mõnes isetekkelises laboris oluliselt kangema ainega mõju tugevdamiseks segada. Seetõttu on õiguskaitseasutused suunanud oma teraviku ohtlike ainete tarneahelate lõhkumisele ja kahtlustatavate kohtu ette viimisele,” märkis prokurör Tuulemäe.
Kaitsepolitseiameti Lääne osakonna direktor Veiko Germanni sõnul töötab kaitsepolitsei selle nimel, et ebaseaduslike relvadega ei ohustataks inimeste turvalisust ega riigi julgeolekut. „Selleks, et meie pingutus tõesti vilja kannaks, on vaja koostööd üle välja – nii inimestega, kes oma tähelepanekuid jagavad kui ka õiguskaitse- ja teiste riigiasutustega, kes panustavad ennetamise ja kontrolliga,” sõnas Germann. „Antud juhtum on hea näide rahvusvahelisest koostööst, suutsime ühes Belgia ja Soome kolleegidega tasalülitada nii inimeste tervist kui ka meie piirkonna julgeolekut ohustava kuritegeliku grupi.”
NordenBladet — Reede, 17. novembri õhtul oli Kuhmos Vartiuse piiripunktis vaikne. Puhus külm novembrituul, külma oli kuus kraadi. Vartiuse piirivalve ülem kapten Jouko Kinnunen ütles, et päev läks ladusalt, vahendab Iltalehti.
Reedel saabus Vartiuse piiripunkti viis varjupaigataotlejat, neljapäeval oli neid kokku 18.
Kinnuneni sõnul saabusid varjupaigataotlejad jalgratastega, kuigi piirivalve kuulutas selle nädala alguses välja jalgrattasõidupiirangu kogu idapiiril.
Muidu oli päev väga rahulik, ütles Kinnunen.
Kinnunen ütles, et piirivalve on kursis kuuldustega, nagu oleks varjupaigataotlejad majutatud Venemaa poolel asuvasse Kostamuse hotelli. Kostamuse linnast Vartiuse piiripunktini on umbes 35 kilomeetrit.
Piiriületajad on meile rääkinud oma tähelepanekutest, et varjupaigataotlejad on ööbinud Kostamuse hotellis, sõnas Kinnunen.
Kas piirivalvel on infot, kuidas asüülitaotlejad Kostamusse sattusid? See on üksikasjalikuma varjupaigauuringu küsimus, märgib Kinnunen. Varjupaigauuringuga tegeleb Soome migratsiooniamet.
Tavaliselt ületab Vartiuse kaudu Soome ja Venemaa piiri päevas 100-200 inimest. Nädalavahetustel on piiriületajaid rohkem, Kinnuneni andmetel umbes 300.
Vartius on laupäevase seisuga Venemaalt Soome poole lõunapoolseim piiripunkt. Valitsuse otsusega koonduvad asüülitaotlused lähikuudeks Soome ja Venemaa maismaapiiril Vartiuse ja Salla piiripunktidesse.
Kapten Jouko Kinnunen usub, et otsusejärgsel nädalavahetusel piiriületus kasvab. Päevas võib tulla kuni 1000 inimest. Selleks ollakse valmis.
Kas pärast piiripunkti sulgemist on võimalik siseneda piirialale Venemaa poolelt? Piirijoon kulgeb piiriala keskel. Kui see ületatakse ajal, mil piiripunkt on suletud, siis kahtlustatakse isikut piirikuriteos ning seejärel alustatakse kriminaalmenetlust.
Veidi enne kella kuut õhtul jõuab viimaste piiriületajate seast Vartiuse piiripunkti Kostamusel elav Igor koos perega. Ta naaseb Venemaale Tamperest, kus õpib poeg. Perekond käib tihti Soomes.
Igor räägib, et kartis, et suletakse ka Vartiuse piiripunkt. Praegune olukord on kurb, ütleb mees.
Mida selle kohta öelda? See on poliitika. Kõige rohkem kannatavad juhtide segaduse all tavalised inimesed, lisab ta.
Venemaa välisministeerium teatas varem reedel, et sündmuste käik toob kaasa Venemaa vastumeetmed.
Mida see tavalisele venelasele tähendab? Selle kohta on raske midagi öelda, sest suhted on niigi halvad, ütleb ta ja vabandab olukorra pärast.
Enne passikontrolli tahab Igor veel midagi öelda. Olen õnnelik, et kuigi räägin ainult vene keelt, suhtuvad soomlased minusse hästi ja on abivalmid, sõnab ta. Kõik saab tema sõnul lõpuks korda.
NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soome eelmise, 2022. aasta oktoobriga võrreldes 23 700 inimese võrra. Uusi vabu töökohti kuulutati välja 54 000. Oktoobris oli vabu töökohti kokku 102 000, mida on 58 600 võrra vähem kui aasta tagasi. Töötuid tööotsijaid oli oktoobri lõpus kokku 256 100. Seda on 23 700 võrra enam kui aasta varem ja 6300 võrra rohkem kui eelmisel kuul. Teave ilmus töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.
Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprojektide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötute tööotsijate hulgas oli munitsipaalprojektide kliente 144 200 inimest, mida on 14 700 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris.
Kogu riigis oli oktoobri lõpus sundpuhkusele saadetud 29 400 inimest, mida on 13 000 võrra rohkem kui aasta varem. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusel 21 200 inimest, mida on 10 300 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Septembrist kasvas täistööajaga sundpuhkusel olijate arv 3500 võrra.
Pikaajalisi töötuid oli 89 400
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta aega olnud töötuid oli 89 400, mida on 1700 võrra rohkem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 93 600, mida on 4300 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 3000 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris ehk kokku 26 600. Jaanuaris-oktoobris lõppes enne kolme kuud 60,2 protsenti noorte töötusest, mida on 1,9 protsendipunkti vähem kui eelmise aasta oktoobris.
Uute vabade töökohtade arv vähenes Oktoobris kuulutati välja 54 000 uut tööpakkumist ehk 25 800 võrra vähem kui eelmise aasta oktoobris. Kokku oli oktoobris avatud 102 000 töökohta, mis on 58 600 võrra vähem kui aasta tagasi.
Oktoobri lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvestatavatel teenustel 115 900 inimest, mida on 400 võrra vähem kui aasta tagasi. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.
Soome statistikakeskus: töötuse määr 7,5 protsenti
Soome statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli oktoobris hõivatud 31 000 inimest vähem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 73,6 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta oktoobris. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 190 000, mida on 28 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr oli 7,5 protsenti ehk 0,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.
Peamised erinevused tööhõivestatistika ja tööjõu-uuringute vahel
Teave põhineb töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.
Ministeeriumi tööhõivestatistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei ole tegev ettevõtluses. Lisaks on tööhõivestatistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusele saadetud, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu töötuse definitsioon on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.
NordenBladet — Taas on sügis ja seetõttu möllab ka koroonaviirus Soomes senisest tugevamini. Aastalõpu gripihooaeg on võtnud juba korraliku pöörde aastavahetuse haigestumiste kõrgpunkti suunas, mis väljendub ka koroonasse haigestumiste sagenemises. Näiteks teatas agentuur STT, et koroonaviiruse põhjustatud hingamisteede haigused on Soomes selgelt sagenenud, eriti oktoobris.
STT teatas, et Helsingi ja Uusimaa (HUS) ravipiirkonnas neljakordistus oktoobriga haiglaravi vajavate koroonahaigete arv.
Terviseameti peaarst Tuija Leino ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et koguni 75 protsenti eelmisel nädalal registreeritud koroonaga nakatumistest leiti üle 70-aastastel soomlastel.
Haiglaravil on üldiselt eakad inimesed, mis on tingitud üldise olukorra halvenemisest. Kokkuvõttes registreeritakse praegu peamiselt ainult eakate nakatumisi. Nooremad inimesed põevad kodus ega käi testi tegemas, nendib Leino.
Terviseameti statistika kohaselt oli Soomes oktoobri keskel 42. nädalal koronaviiruse tõttu haiglaravil üle 330 patsiendi.
Samal nädalal registreeriti terviseameti andmetel üle 1400 koroonasse haigestumise, mida on kuu algusega võrreldes üle kahe korra enam.
Aga kuidas eristada koroonaviiruse põhjustatud haigust teistest hingamisteede haigustest, mis sügise edenedes samuti pead tõstavad?
Ainuüksi sümptomite põhjal on koroonat raske ära tunda, sest koroona peamised haigustunnused on jäänud suures osas samadeks tuttavateks viirushaiguse sümptomiteks kui varem.
Muuhulgas on terviseamet ja HUS oma kodulehel sümptomitena välja toonud palaviku, köha, kurguvalu ja hingamisraskused, nohu ja ninakinnisuse, peavalu, oksendamise, kõhulahtisuse, lihasvalu ja väsimuse. Võimalikud võivad olla ka lõhna- või maitsetundlikkuse häired.
Valitsevad sümptomid ei ole muutunud isegi uute koroona mutatsioonidega. Sügise jooksul on Soomes tohutu kiirusega levinud omikroni variandi uus alamversioon EG.5. Terviseameti erieksperdi Erika Lindhi sõnul pole siiani infot, et koroona haigusprofiil oleks uute variantidega muutunud.
Kõik need (variandid) on oma haiguspildilt väga sarnased. Meie variantide baas on praegu väga ühtlane. Neil on väga väikesed erinevused, tõdeb ekspert.
Lindh peab ainsaks erandiks varianti BA.2.86, kuid seni on seda avastatud vaid umbes kolmel protsendil haigusjuhtudest.
HUS-i Jorvi kopsuosakonna arsti Susanna Tuomineni sõnul on palavik eriti iseloomulik tunnus oktoobrikuu jooksul haiglasse sattunud patsientidel.
Palavik on kindlasti kõige sagedasem sümptom, mis siia voodipalatisse toob. Enamik haigestunutest on eakad, kelle üldine tervislik seisund on palavikust nõrgenenud, märgib ta.
Tuomineni sõnul on koroona tõstnud patsientidel palaviku kergesti kuni 39 kraadini.
Esile on tõstetud ka teisi sümptomeid, näiteks kurguvalu, köha ja muud viirushaiguste peamised tunnused. Tuominen tunnistab ka, et koroona eristamine muudest haigustest on ilma testimiseta keeruline.
Näiteks grippi ja RS-viirust pole veel eriti avastatud, kuid aastavahetusel on oodata nende uuesti esilekerkimist. „Muidugi liigub praegu palju teisi viiruseid,” nendib Tuominen.
Tuomineni tähelepanekute järgi ei paista praegune koroona patsientidele varasemast tõsisemaid sümptomeid tekitavat.
Jorvi haigla kopsuosakond on oktoobri jooksul märganud üht erakordset sümptomit. Osakonda on toodud mõned koroonaviiruse põhjustatud kopsupõletikuga patsiendid. Tuomineni sõnul pole nad midagi sarnast ammu näinud.
Neid pole olnud palju, on üksikuid juhtumeid, märgib Tuominen. Tema sõnul on kopsupõletikuga haiged olnud üle 80 aasta vanad, saanud koroonavastase vaktsiini ja põdenud kroonilisi haigusi.
Juhtumeid on olnud nii vähe, et ei pruugi veel muretseda. Aga praegu on selgelt vaja jälgida, kas neid tuleb juurde, lisab Tuominen.
Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkonna teenindusjuht Roope Leppänen ütleb, et koroona on praegu näha „päris tugeva” kasvuna tervishoiuasutustes.
Leppäneni sõnul tuuakse palavik sümptomina esile patsientidel, kes satuvad koroona tõttu arsti juurde. Palavik on nüüd selgelt välja paistev sümptom. See halvendab eakate üldist olukorda mitmel viisil ning põhjustab muu hulgas väsimust ja kukkumisi.
Erinevalt näiteks koroona algusaegadest pole sügisestel koroonahaigetel Leppäneni sõnul raskeid hingamisteede haiguse sümptomeid täheldatud.
Üldiselt on patsiendid olnud eakad, kelle peamiseks sümptomiks on kõrge palavik, sõnab ta.
Teenindusjuht rõhutab, et aasta lõpus jagatav koroonavaktsiini kordusdoos on nüüd kriitilise tähtsusega, et seda saaks vähemalt kõige suuremas ohus olevad riskirühmad.
Terviseamet soovitab üle 65-aastaseid ja koroona riskirühma soomlasi vaktsineerida sügis-talviste koroonavaktsiini kordusdoosidega. Paljudes heaolupiirkondades on aga tõhustusdoosid veel saabumata.
Panen hoolekandepiirkondadele ja teistele operaatoritele südamele, et nad korraldaksid kiiresti vaktsineerimised ja inimesed neid taotlema, rõhutab Leppänen.
Leppäneni hinnangul on koroonasse haigestumise piiramine kordusvaktsineerimisega oluline ka kogu elanikkonna seisukohalt, kuna kasvav haigestumiste hulk suurendab palatite ja kiirabi ülekoormuse ohtu.
Koroona on nüüd üldises raviahelas selgelt nähtav. Kui see kasvutempo jätkub, on haiglate koormus tõsine murekoht, lisab ta.
Leppänen rõhutab, et raviasutustes tuleks nüüd vältida tarbetuid külastusi, sest koroonaviirust on liikvel nii palju. Küll aga annab ta eakatele selged juhised, mille puhul tuleks taotleda haiglaravi.
Kui teil on pikaajaline kõrge palavik, millega kaasneb selge üldise seisundi halvenemine, näiteks kukkumine või hingamisteede haiguse sümptomid. Nende puhul peaks ravile pöörduma vähemalt eakad inimesed.
