NordenBladet — Sügise jooksul saabus Venemaalt Soome 956 varjupaigataotlejat, räägib Iltalehtile Soome migratsiooniameti varjupaigaosakonna juhataja Antti Lehtinen. See arv ei sisalda tänase esmaspäeva, 27. novembri  jooksul esitatud uusi varjupaigataotlusi.

Esimesi märke nähtusest võis märgata suve lõpus, kui tulijaid oli veel vähe. Taotlejate arv on viimastel nädalatel jõudsalt kasvanud. Lehtinen ütleb, et novembri teisel nädalal taotles asüüli 32 inimest. Novembri kolmandal nädalal oli taotlejaid 522 ja neljandal nädalal 341.

Lehtineni sõnul on seni lahendatud vaid üksikud varjupaigataotlused. Ükski otsustest pole olnud positiivne. Tulevaste otsuste tulemust pole aga võimalik prognoosida, sest kõiki taotlusi menetletakse iga juhtumi puhul eraldi.

Nende inimeste taotlused, kellel esialgse varjupaigataotluse esitamisel antud andmete põhjal ei ole tõenäoliselt õigust rahvusvahelisele kaitsele, suunatakse menetlusjärjekorrast mööda. Selliseid juhtumeid on Lehtineni sõnul „märkimisväärne osa” avalduse esitanud inimestest.

Lehtinen ütleb, et novembris Venemaalt saabunud varjupaigataotlejate puhul tuleb välja kolm päritoluriiki: Süüria, Jeemen ja Somaalia. Lehtineni sõnul pole süürlaste ja jeemenlaste asüülitaotluste osas viimase aasta jooksul ühtegi negatiivset otsust langetatud.

NordenBladet — Lapimaal mõõdeti selle talve kõige külmemad pakasenäidud ööl vastu tänast esmaspäeva, 27. novembrit ja hommikul, edastab Foreca ilmablogi. Külmurekord purunes aga kiiresti, sest täna teisipäeval kella 19.30-ks oli elavhõbedasammas langenud -34,6 kraadini. Uus pakaserekord mõõdeti Savukoskis. Sallas oli -31,8 ja Põhja-Karjalas Juuas -31,0 kraadi.

Ka Sodankyläs Vuotsos saavutati miinus kolmekümne kraadi künnis. Seal mõõdeti täpselt -30 kraadi.

Riigi keskosas oli õhumass öösel ja hommikul arktiliselt külm. Arktilisest õhumassist räägitakse siis, kui 850 hektopaskali suuruse rõhu juures ehk umbes 1,5 kilomeetri kõrgusel on temperatuur vähemalt −18 kraadi, märgib Foreca meteoroloog Joonas Koskela.

Koskela sõnul on selline õhumass väga kuiv ning seetõttu on ilm enamasti selge. Lisaks on olnud nõrgalt tuuline. Sel põhjusel on pakane kogu riigis tugevnenud, lisab ta.

Ka Soome lõunapoolsemates piirkondades närib pakane. Lõuna-Karjalas mõõdeti Lappeenrantas Konnunsuos ööl vastu esmaspäeva -20,4 kraadi.

Foreca andmetel on alates esmaspäeva õhtust oodata pakase nõrgenemist. Kagust saabub madalrõhulohk, mis toob endaga kaasa lumesaju ja tuule.

Nädala lõpu poole võivad külmakraadid tagasi tulla.

Detsembri alguses võib ida ja kirde poolt Soome valguda järjekordne kogus väga külma õhku, mistõttu võib olenevalt pilvisusest ja tuulistest ilmastikuoludest nädalavahetusel ja ka järgmisel nädalal olla krõbedaid külmakraade, sõnab Koskela.

NordenBladet — Soome valitsuse siseinfo kohaselt on kavas sulgeda varjupaigataotlejatele kogu idapiir. Valitsusallikate sõnul on luureinfo ohupiltide kohta muutunud piiriturvalisusega seoses detailsemaks. Valitsuse teatel on kinnitust leidnud info, et Vene riik organiseerib asüülitaotlejaid Soome piirile alates Aafrika Sarvest, vahendab Iltalehti.

Esimesena teatas Helsingin Sanomat valitsuse kavatsusest sulgeda kogu idapiir.
Iltalehti teatas reedel, et Venemaa annab Aafrikas viisasid kergetel alustel, et sealt saaks inimesed Soome idapiirile toimetada.

Valitsuse kavatsus on olnud sulgeda varjupaigataotlejatele kogu idapiir, kuid eelmisel nädalal peatas selle õiguskantsleri õiguslik hinnang.

NordenBladet — Oulu Heikinharju vastuvõtukeskus on olnud kõneaineks alates reedest, mil Soome migratsiooniamet teatas, et Ukraina pagulased peavad lühikese etteteatamisega korteritest välja kolima. Pagulasi veeti vähemalt Raahesse ja Kemijärvisse. Osa elanikke jäi Oulusse ja peatuvad sõprade juures, vahendab Ilta-Sanomat.

Üks Oulusse jäänutest, ukrainlanna Anna seisab vastuvõtukeskuse hoone ees ja näpib telefoni. Ta jäi ööseks oma sõbra juurde, sest muid võimalusi peaaegu polnudki.
Kemijärvisse, Raahesse või mõne tuttava juurde – need olid variandid. Ma ei saanud Oulust lahkuda, sest ma õpin siin, räägib naine. Ta õpib Oulu Teeninduskoolis kokaks.

Sundüleviimine tuli Annale šokina. Ta oli oma kodus, kui uudist kuulis. Kuulsin oma sõbralt, et me peame lahkuma. Siis pakkisin kiirelt asjad ja läksin sõbra juurde, kirjeldas ta asjade käiku.

Reedel ära viidud ukrainlased tuuakse Ilta-Sanomate info kohaselt Heikinharjusse tagasi jupikaupa. Eelisseisundis on lastega pered.

Anna ei tea, kas tal lubatakse naasta oma vanasse korterisse, kus ta sai elada vähem kui nädala. Mulle öeldi, et mind teavitatakse hiljem, kas ma saan tagasi kolida, ütleb ta.
Anna jääb koos 9-aastase pojaga vähemalt järgmisel ööl sõbranna juurde. Poisil oli uudise üle hea meel.

Ta oli üllatunud, kuid sellegipoolest rõõmus, kuigi palju uut on juhtunud. Uus tuba ja uued inimesed on põnevad, märgib Anna.

Bussisega Raahesse või Kemijärvisse üle viidud elanikel lubati kaasa võtta kaks kohvrit. Muu vara jäi korterisse.

Anna on kuulnud, et põhja poole Kemijärvisse sõitnud sõpradel läheb hästi. Külm on, aga muidu on korras, lisab ta.

Piirkonna kümne korteriga kortermajades elavad endiselt üksikud inimesed ja pered.

Pärast uksekella helisemist möödub mõni sekund, enne kui pereema Natalia ukse avab. Ta elab keskuses koos abikaasa ja nelja lapsega. Natalia ja tema pere jäid samuti eelmisel ööl sõbranna juurde Oulusse.

Meil ​​on kuueliikmeline pere ja üks kass, mu sõbral on neljaliikmeline pere ja kaks kassi, selgitas ta.

Suure perega kolimine pole lihtne. Asja teeb keerulisemaks asjaolu, et pesamuna on alles kolmekuune.
Natalia on olukorras tõesti pettunud. Ka nemad said teate kiire ärakolimise vajadusest.

Tõesti, väga pettunud, märgib Natalia.
Natalial õnnestus oma perega korteris elada veidi vähem kui kaks aastat. Nüüd mõtlevad nad äärmuslikule lahendusele. Võib-olla läheme tagasi Ukrainasse, sõnab ta.

Aga miks pidid juba Oulusse elama asunud Ukraina pagulased oma korteritest lahkuma? Migratsiooniameti Migri tegevjuht Ilkka Haahtela selgitas Ilta-Sanomatele otsuse tagamaid.
Oulu vastuvõtukeskuses on muutumas kogu töökorraldus ning seetõttu on arvestatud, et seal elavatele on vaja leida uus majutus. Siin ei ole olnud tegemist ukrainlaste mujale elama ajamisega, et teha ruumi teistele inimestele, kes tulevad samasse kohta pikaajaliselt elama, selgitab Haahtela.

Ilta-Sanomate allika sõnul saavad Ukraina pagulased kasutada Heikinharju vastuvõtukeskuse neljast kortermajast kahte. Ukrainlastega koos töötavate vabatahtlike jaoks on aga endiselt ebaselge, kuidas olukord pärast otsuse tühistamist edeneb.
Me pole sellest teadlikud. Elame hetk korraga ja vaatame, mis juhtub, räägib Oulus ukrainlasi kolimisega aidanud Saria.

NordenBladet — Soome põhjapoolse Raja-Jooseppi piiripunkti ülem Kimmo Louhela ütles, et täna laupäeval, 25. novembril saabunud piiriületajate kohta enne Raja-Jooseppisse jõudmist suurt eelinfot polnud.

55 inimest saabus Soome poolele kella 12.30 paiku. Nende rattad korjati kokku samas kohas Raja-Jooseppi piiripunktis, vahendab Ilta-Sanomat.

Suur piiriületajate seltskond piirivalvet siiski ei üllatanud. Louhela sõnul saab hakkama oluliselt suuremate saabujate arvuga ning ettevalmistusi on tehtud väga erinevateks stsenaariumideks.