NordenBladet — Oulu Heikinharju vastuvõtukeskus on olnud kõneaineks alates reedest, mil Soome migratsiooniamet teatas, et Ukraina pagulased peavad lühikese etteteatamisega korteritest välja kolima. Pagulasi veeti vähemalt Raahesse ja Kemijärvisse. Osa elanikke jäi Oulusse ja peatuvad sõprade juures, vahendab Ilta-Sanomat.

Üks Oulusse jäänutest, ukrainlanna Anna seisab vastuvõtukeskuse hoone ees ja näpib telefoni. Ta jäi ööseks oma sõbra juurde, sest muid võimalusi peaaegu polnudki.
Kemijärvisse, Raahesse või mõne tuttava juurde – need olid variandid. Ma ei saanud Oulust lahkuda, sest ma õpin siin, räägib naine. Ta õpib Oulu Teeninduskoolis kokaks.

Sundüleviimine tuli Annale šokina. Ta oli oma kodus, kui uudist kuulis. Kuulsin oma sõbralt, et me peame lahkuma. Siis pakkisin kiirelt asjad ja läksin sõbra juurde, kirjeldas ta asjade käiku.

Reedel ära viidud ukrainlased tuuakse Ilta-Sanomate info kohaselt Heikinharjusse tagasi jupikaupa. Eelisseisundis on lastega pered.

Anna ei tea, kas tal lubatakse naasta oma vanasse korterisse, kus ta sai elada vähem kui nädala. Mulle öeldi, et mind teavitatakse hiljem, kas ma saan tagasi kolida, ütleb ta.
Anna jääb koos 9-aastase pojaga vähemalt järgmisel ööl sõbranna juurde. Poisil oli uudise üle hea meel.

Ta oli üllatunud, kuid sellegipoolest rõõmus, kuigi palju uut on juhtunud. Uus tuba ja uued inimesed on põnevad, märgib Anna.

Bussisega Raahesse või Kemijärvisse üle viidud elanikel lubati kaasa võtta kaks kohvrit. Muu vara jäi korterisse.

Anna on kuulnud, et põhja poole Kemijärvisse sõitnud sõpradel läheb hästi. Külm on, aga muidu on korras, lisab ta.

Piirkonna kümne korteriga kortermajades elavad endiselt üksikud inimesed ja pered.

Pärast uksekella helisemist möödub mõni sekund, enne kui pereema Natalia ukse avab. Ta elab keskuses koos abikaasa ja nelja lapsega. Natalia ja tema pere jäid samuti eelmisel ööl sõbranna juurde Oulusse.

Meil ​​on kuueliikmeline pere ja üks kass, mu sõbral on neljaliikmeline pere ja kaks kassi, selgitas ta.

Suure perega kolimine pole lihtne. Asja teeb keerulisemaks asjaolu, et pesamuna on alles kolmekuune.
Natalia on olukorras tõesti pettunud. Ka nemad said teate kiire ärakolimise vajadusest.

Tõesti, väga pettunud, märgib Natalia.
Natalial õnnestus oma perega korteris elada veidi vähem kui kaks aastat. Nüüd mõtlevad nad äärmuslikule lahendusele. Võib-olla läheme tagasi Ukrainasse, sõnab ta.

Aga miks pidid juba Oulusse elama asunud Ukraina pagulased oma korteritest lahkuma? Migratsiooniameti Migri tegevjuht Ilkka Haahtela selgitas Ilta-Sanomatele otsuse tagamaid.
Oulu vastuvõtukeskuses on muutumas kogu töökorraldus ning seetõttu on arvestatud, et seal elavatele on vaja leida uus majutus. Siin ei ole olnud tegemist ukrainlaste mujale elama ajamisega, et teha ruumi teistele inimestele, kes tulevad samasse kohta pikaajaliselt elama, selgitab Haahtela.

Ilta-Sanomate allika sõnul saavad Ukraina pagulased kasutada Heikinharju vastuvõtukeskuse neljast kortermajast kahte. Ukrainlastega koos töötavate vabatahtlike jaoks on aga endiselt ebaselge, kuidas olukord pärast otsuse tühistamist edeneb.
Me pole sellest teadlikud. Elame hetk korraga ja vaatame, mis juhtub, räägib Oulus ukrainlasi kolimisega aidanud Saria.

NordenBladet — Soome põhjapoolse Raja-Jooseppi piiripunkti ülem Kimmo Louhela ütles, et täna laupäeval, 25. novembril saabunud piiriületajate kohta enne Raja-Jooseppisse jõudmist suurt eelinfot polnud.

55 inimest saabus Soome poolele kella 12.30 paiku. Nende rattad korjati kokku samas kohas Raja-Jooseppi piiripunktis, vahendab Ilta-Sanomat.

Suur piiriületajate seltskond piirivalvet siiski ei üllatanud. Louhela sõnul saab hakkama oluliselt suuremate saabujate arvuga ning ettevalmistusi on tehtud väga erinevateks stsenaariumideks.

NordenBladet — Araabiakeelses sotsiaalmeedias käib tuline arutelu Venemaa kaudu Soome pääsemise võimaluse üle. Seda vaatamata sellele, et Soome on sulgenud peaaegu kõik piiripunktid idapiiril. Soome poolt idapiiril tehtud otsused jõuavad araabiakeelsetesse sotsiaalmeedia gruppidesse välgukiirusel, vahendab Yle.

Näiteks uudis, et avatuks jääb vaid Raja-Jooseppi piiripunkt, levis araabiakeelses sotsiaalmeedia grupis vaid mõni minut pärast seda, kui Soome valitsus kolmapäeval asjast teada andis.

Soome Yle avaldas väljavõtteid araabiakeelses Facebooki grupis peetud arutelust. Grupis jagavad infot Soome või teistesse riikidesse sisenemise kohta varjupaigataotlejad, smugeldajad ja teised.

„Kes on valmis täna kell 03:00 Soome sõitma, siis meid on Raja-Jooseppisse lahkumas vähemalt kaks.”

„Milline on Soome piiri olukord?”

„Üks ületuskoht on avatud, nimega Raja-Jooseppi. Otsus tuli 15 minutit tagasi.”
Yle on läbi vaadanud sadu sõnumeid, mis on viimastel päevadel araabiakeelses sotsiaalmeedias avaldatud.

Paljud Facebookis ja sõnumiteenuses Telegram tegutsevad grupid on suured ja tegutsevad juba mitu aastat. Mõnel grupil võib olla paarsada tuhat jälgijat.

Nendes gruppides on teiste Euroopa riikide asemel teemaks number üks tõusnud Soome.

Sõnumite saatjad jagavad palju infot selle kohta, kuidas pääseda Soome ainsasse avatud piiripunkti.

Gruppides on ka täpsed transpordi- ja viisahinnad. Osa sõnumite saatjatest on ilmselt salakaubavedajad, kes võtavad Soome pürgijatelt kuni mitu tuhat eurot.

Gruppides avaldatud infole pole Yle muudest allikatest kinnitust saanud. Kogu teave ei pruugi olla tõsi.

Soome peaminister Petteri Orpo rääkis kolmapäeval pressikonverentsil võimalikest uutest Soome pürgivatest inimrühmadest. Tema sõnul on märke, et kolmandatest riikidest tuleb Soome rohkem inimesi kui seni.

Seda hinnangut toetavad Yle sotsiaalmeedias nähtud sõnumid. Paljudes gruppides on ülekaalukalt populaarseim teema Venemaa kaudu Soome pääsemine.

Mitmete postituste põhjal ei ole varjupaigataotlejate sihtkoht ainult Soome, vaid Soome toimib transiitriigina ülejäänud Euroopasse.

Soomet reklaamitakse sõnumites kui lihtsat teed Euroopasse. Üks inimene turundab taksoreisi Soomest Saksamaale hinnaga 2500–3500 eurot.

Üks anonüümne teade oli sellest, et Soome on värav Rootsi, Saksamaale, Norrasse ja Hollandisse.

Üks inimene kirjutab Telegrami postituses, et kogub kokku suure hulga inimesi erinevatest Lähis-Ida riikidest. Autori sõnul on plaan koguneda Türgis ja seejärel järgmise aasta alguses Euroopasse suunduda.

Asume elama Euroopa Liitu. Meil ​​on lihtsam, kui oleme koos ja karavan kasvab. See hõlmab pileteid ja palju muud. See on kuldne võimalus, oli kirjas teates.

Üheks teemaks, mida praegu arutatakse, on Soome piirivalve teade, et idapiiril avatakse 23. detsembril taas lõunapoolseimad Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala piiripunktid.

NordenBladet — Katamaraani tüüpi laev sõitis karile ja jäi kinni Tamperes Pyhäjärvis. Pirkanmaa päästeteenistuse andmetel on pardal umbes 100 reisijat ja 10 meeskonnaliiget.

Päästeteenistuse teatel pole laev kahjustatud ja keegi pole viga saanud.
Päästeteenistus evakueerib reisijad lähedalasuvasse sadamasse ja on korraldanud selleks evakuatsioonitranspordi.

NordenBladet — Soome peaminister Petteri Orpo kõne parlamendis 23. novembril 2023.
Lugupeetud juhataja,

Soome idapiiril on piiriturvalisuses tõsine häire. Alates augusti algusest on Soome saabunud 803 kolmandate riikide kodanikku, kellel polnud Soome viisat ega elamisluba. See puudutab organiseeritud tegevust ja seega ka riigi julgeolekut. Viimastel nädalatel on nähtus paisunud ja olukord muutunud raskemaks.

Kagu-Soomes algas häireolukord raskelt. Valitsus otsustas piiripunktide ajutise sulgemise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise koondamise alates 18. novembrist 2023 kolmeks kuuks. Vastavalt otsusele suleti idapiiril Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala piiripunktid ning rahvusvahelise kaitse taotlused koondati Vartiuse ja Salla piiripunktidesse. Valitsuse otsus sulgeda piiripunktid vastavalt piirivalveseadusele on olukorra Kagu-Soome ja Põhja-Karjala piiripunktides kontrolli alla saanud.

Kahjuks ei peatanud need teod nähtust meie idapiiril. Vastupidi, üha enam on märke olukorra halvenemisest. Venemaa võimud pole sekkunud, vaid pigem julgustanud.
Inimesi on veetud idapiiri põhjapoolsete piiripunktide suunas. Kõige keerulisem olukord on sel nädalal olnud Kainuus ja Lapimaal. Vartiusesse ja Sallasse on nädala jooksul saabunud 238 inimest, mis on väga erandlik.

Ise käisin esmaspäeval Kuhmos, Vartiuse piiripunktis. Tahtsin tundma õppida olukorda idapiiril ja võimude tegevust kohapeal. Piirivalve, kaitseväe, tolli ja politsei personal on kompetentne ning töötab professionaalselt, rahulikult ja kindlustunnet äratavalt. Kiitust väärib ametiasutuste töö, aga ka hea koostöö ametkondade vahel.
Valitsuse ülesanne on varustada ametiasutusi antud olukorra jaoks vajalike töövahenditega ja toega nende kasutamiseks. Piirivalve ja teised ametiasutused on nende otsuste elluviimiseks hästi ette valmistatud.

Valitsus otsustas eile 22. novembril 2023 sulgeda ka Kuusamo, Vartiuse ja Salla piiripunktid. Otsus jõustub ööl vastu reedet ja kehtib 23. detsembrini.
Jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist ning vajadusel teeme edasisi lahendusi.

Tegutseme nii, nagu Soome on alati toiminud: edendades eelkõige Soome ja soomlaste turvalisust ja heaolu. Meie tegevus ei ole suunatud kellegi vastu, vaid meie enda territoriaalse terviklikkuse tugevdamisele.
Lugupeetud juhataja,

soomlaste turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek on valitsuse prioriteet. Soome julgeolekukeskkond on Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alanud ebaseadusliku agressioonisõja tõttu läbi teinud olulise muutuse.
Selles raamistikus tuleb uurida idapiiri relvaks muudetud piiriületust ja selle haldamist. Riiklik vastus peab olema selge ja tugev. Soomet ei saa mõjutada, Soomet ei saa destabiliseerida.

Venemaa on aastaid püüdnud tekitada lahkarvamusi, õõnestada ühtsust Euroopas ning nõrgestada Lääne allianssi ja rahvusvahelist, reeglitepõhist tegevust. ELi piiril toimuv on selles näidendis üks episood, üks vaatus.

Relvaks muudetud piiriületus on tüüpiline mõjutamisvahend. Selle eesmärk võib olla Soome ühiskonna destabiliseerimine, tekitades ebakindlust ja tekitades ühiskonnas lõhesid.

Samas püüab Venemaa meelde tuletada, et Soome kui relvaks muudetud migratsiooni sihtriik on Venemaa tegevusest sõltuv ja haavatav.

Üldisem püüdlus on nõrgestada Lääne toetust Ukrainale, juhtides tähelepanu kõrvale Venemaa käimasolevalt sõjalt Ukrainas.

Lugupeetud juhataja,
Terviklikus vaates on pingelise julgeolekuolukorra juures peetud praegu tehtud otsuseid ja idapiiril nähtud tegevusi põhjendatuks ja proportsionaalseks.

Tehtud otsused on vajalikud ja nende vajalikkust vaadatakse pidevalt üle. Vajadusel ollakse valmis otsused tühistama, kui korrarikkumine lõppeb ning avalik kord ja riigi julgeolek on tagatud.

Piiravad otsused mõjutavad tavainimesi ja nende igapäevaelu. Seetõttu valis valitsus kohe alguses sellised julged meetmed – nähtusele tuleb lõpp teha.

Kõrgeim poliitiline juhtkond, julgeolekuasutused ja neid toetavad tegijad jälgivad olukorda vankumatult. Soome tugineb Euroopa mehhanismidele. Soome on hoidnud olukorraga kursis ka rahvusvahelisi kaitsealaseid partnereid. Rahvusvaheliste partnerite sõnum ja toetus on olnud kindel.

Oleme olukorrast Venemaale edastanud niivõrd, kuivõrd see on olnud võimalik, diplomaatiliste kanalite kaudu ja tavapärase piirisuhtlusena. Venemaa on olukorra põhjustanud ja võib selle ka lõpetada.

Soome otsustamine selles küsimuses on avatud, võimud suhtlevad avalikult ning meedia on muu hulgas saanud vaba juurdepääsu piiripunktidele.

Samuti on valitsus ja võimud valmistunud olukorra raskemaks muutumiseks. Vajadusel kasutatakse seadusega lubatud vahendeid täies mahus. Samas hoolitseme õiguskaitse ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste eest.

Piirivalveseaduse kohaselt hoolitsetakse ka selle eest, et Soomes oleks võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset.

Lugupeetud juhataja,
Ilma riikliku julgeoleku ja selle säilitamiseta pole meil mingit võimalust inimõigusi tagada.
Oluline on arutada olukorda ja otsuseid kõikidest vaatenurkadest. Kuid me ei tohi triivida olukorda, kus välise surve ja psühholoogilise mõju tulemusena nähakse rahvuslikku julgeolekut ja inimõigusi mustvalgel vastandina ning diskussioon muutub teravaks sisemiseks vastasseisuks. Sellest võidaks ainult ja ainult Venemaa, mitte piirile tulijad ja mitte meie, soomlased ja Soomes elavad inimesed.

Venemaa narratiiv ütleb, et piiri sulgemine on „Vene-vastane poliitika”, mille eesmärk on Soome ja Venemaa vahel elavate inimeste igapäevaelu raskemaks muuta.
Nii see ei ole. Iga otsuse eesmärk on, et olukord piiril võimalikult kiiresti normaliseeruks. See on ka Venemaa huvides.

Soomes oleme valmistunud selleks, et NATO liikmena võidakse meie pihta suunata erinevat laadi pahatahtlikkust, me ei imesta. Meil on sitkust, et olukord võib kesta pikalt.
Selles riigi julgeoleku seisukohalt olulises küsimuses on meil ka ühtne parlament. Tänan opositsioonierakondi toetuse eest, mida olete valitsuse otsustele ja meie võimudele andnud.

Seepärast tahan veel kord korrata: Soomet ei saa mõjutada, Soomet ei saa destabiliseerida.