NordenBladet — Soome toll kahtlustab kahte Soome ettevõtet Venemaale sanktsioonide all olevate toodete vahendamises – nende hulgas kaitsevarustuseks klassifitseeritud varustus. Soome toll kahtlustab, et Venemaale on sattunud kahe Soome ettevõtte poolt eksporditud EL-i sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid. Jutt on elektroonikast, droonidest ja kaitsevarustuse alla liigitatud varustusest.
Toll teatab oma täna teisipäeval, 5. detsembril avaldatud pressiteates, et on uurinud kahte Soome ettevõtet, mida kahtlustab enam kui kolmekümne sanktsioonide alla kuuluva toote ekspordis või ekspordikatses. Juhtumi puhul kahtlustatakse, et Venemaale sattus tooteid enam kui poole miljoni euro väärtuses.
Lisaks teatab toll, et kahtlustab, et ligi 3500 drooni liikus Venemaale teise riigi kaudu.
Samuti on kuritegelik rühmitus kahtluse all eelmise, 2022. aasta kevadel kaitsetehnika alla liigitatud varustuse transiidi korraldamises läbi Kasahstani Venemaale. Tolli teatel ei ole antud juhtumis kahtlustatav firma kaitsevarustusele transiidiluba taotlenud.
Uurimise all olevatel ettevõtetel on sama vastutav isik, neist ühte firmat kahtlustatakse hankefirmana tegutsemises. Teine ettevõte seevastu on tolli teatel tegutsenud Venemaale kaupade ekspedeerijana.
Eeluurimise põhjal on viiteid sellele, et tegevus on suunatud Venemaalt. Tegevuses on välja ehitatud ulatuslik rahvusvaheliste ettevõtete võrgustik, mille kaudu on suudetud tegevust rahastada näiteks Venemaalt, ütleb tolli järelevalve direktor Hannu Sinkkonen pressiteates.
Juhtumeid on uuritud raskete regulatsioonikuritegudena ja kaitsevarustuse ekspordi kuriteona. Kokku on kuriteos kahtlustatavad kuus isikut.
Asi antakse prokuratuurile süüdistuse esitamiseks detsembri jooksul.
NordenBladet — Soomes alustas hiljuti uus paremäärmuslik ja avalikult rassistlik organisatsioon. Kogukond propageerib valgete ülemvõimu ja on globaliseerumise vastu. See on pärast 2021. aastat Ameerika Ühendriikidest kiiresti levinud kogu Euroopas. End rahvusradikaaliks nimetav Active Club on meelitanud oma liikmeskonda noori valgeid mehi läbi sotsiaalmeedia nagu Tiktok ja Instagram. Rühm annab oma tegemistest teada ka oma Telegrami lehel, vahendab Yle.
Organisatsioonil on kokku vähemalt sada klubi Euroopa ja USA eri paigus, vahendab Ameerika veebimeedia Vice News.
Active Clubi soomekeelne võrgustik on teatavasti mõne kuuga levinud vähemalt Uusimaale, Helsingisse, Turusse, Tamperesse ja Oulusse. Sama kiiresti on organisatsioon levinud ka teistes Põhjamaades.
Active Clubi võrgustik on suuresti inspireeritud ameeriklase Robert Rundo liikumisest Rise Above Movement (R.A.M.), mis toetab valgete ülemvõimu, teatab antisemitismi vastu võitlev Ameerika valitsusväline organisatsioon Anti-Defamation League (ADL). Eeskujuks on olnud ka vabatehnikasporti esindavad ja valgete ülemvõimu toetavad Euroopa grupid.
ADL-i teatel peavad klubi liikmed end võitlejateks, kes harjutavad sõda „süsteemi” vastu. Nende sõnul kavandab „süsteem” tahtlikku rünnakut valge rassi vastu.
Süsteemi all mõeldakse liikmelisuse all demokraatiat ja selle institutsioone, näiteks erakondi. Active Clubi võrgustik peab vaenlasteks ka seksuaalvähemusi ja juute.
Klubid meelitavad oma ridadesse noori mehi, rõhutades „vendlust ja valge sõdalase vaimu”. Nad teevad koostööd mitme valge ülemvõimu rühmitusega. Ameerika Ühendriikides täidavad need tühimiku, mille on jätnud teiste seas rühmitus Proud Boys. Active Clubi võrgustik on aktiivne vähemalt 25 USA osariigis.
Active Clubi ideoloogiaga on end kurssi viinud ka Montereys asuv Middlebury Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, äärmuslust ja terrorismi uuriv keskus. Keskuse avaldatud artikli järgi kuulub organisatsiooni mõtlemisse akseleratsionism ehk ühiskonna kokkuvarisemist kiirendav tegutsemismudel.
Klubi sees kultiveeritakse ka terminit rahvastikuvahetuse teooria. Rahvastikuvahetus on paremäärmuslik vandenõuteooria, mille kohaselt näiteks juudid püüavad immigratsiooniga asendada valge elanikkonna mittevalgetega.
Rahvusvaheliselt tegutsev klubivõrgustik levitab valgete ülemvõimu propagandat lisaks sotsiaalmeediale avalikes kohtades kleebiste kleepimise, meeleavaldustel osalemise ja koolitusüritustel kogunemise teel nagu võitluskunstide harjutamine või raamatute ja lippude põletamine.
Soomes plaanib Active Club osaleda iseseisvuspäeval toimuval Suomi herää (Soome ärkab) marsil. Active Club Finlandi avaldatud fotodel ja videotel poksivad selle liikmed muu hulgas ning kleebivad postide külge iseseisvuspäeva marssi ja valgete ülemvõimu propageerivaid kleepse.
Ühes videos on vaheldumisi ühendatud paatides istuvate migrantide ja poksivate meeste kujutised.
Ameerika ajakirja Forbes andmetel eemaldas Tiktok oma videoteenusest Active Clubi kontod. Siiski on võitlusgrupi nime all endiselt mitu värbamisvideot, mis on kogunud miljoneid vaatamisi.
Asjatundjate hinnangul on Active Clubi levik maailmas tunnustatud organisatsiooniks olnud hämmastavalt kiire.
USA-s asuv organisatsioon Counterextremism Project ütleb oma aruandes, et klubid värbavad liikmeid, rõhutades sobivust ja vendlust. Värbajad ei pruugi esialgu oma ideoloogiat mainida, kuid raporti kohaselt on vaenlaste vastane vägivald endiselt klubide tegevuse põhiosa.
Ma pole kunagi näinud paremäärmuslikku võrgustikku nii kiiresti kasvamas. Tavaliselt kulub riikidevahelise võrgustiku loomiseks aastaid, ütleb raporti koostanud teadlane Alexander Ritzmann väljaandele Vice News.
Ritzmanni sõnul on kasvutempo murettekitav.
Värbamine on olnud tulemuslik, ütleb Jyväskylä ülikooli teaduskoordinaator Tommi Kotonen, kes on ka Soomes paremäärmuslust uurinud.
Kotoneni sõnul see grupp valgete ülemvõimu gruppidest oluliselt ei erine.
Siin on selged lähenemispunktid paremäärmusluse, valge rassi kaitse ja natsionaalsotsialismi seisukohalt, ütleb Kotonen.
Samad teemad korduvad Kotoneni sõnul ka teistes paremäärmuslikes subkultuurides. Kotonen usub, et Soome Active Clubi liikumisse kuuluvad Blue Blue liikumise ja Põhjamaade vastupanuliikumise liikmed. Nad esindavad sarnast ideede maailma.
Tundub, et nüüd on noori veelgi rohkem kaasatud, ütleb Kotonen.
Kas paremäärmuste uurija arvates peaks Soome Active Clubi leviku pärast muretsema? Kotoneni sõnul tasub alati jälgida nähtusi, mis hakkavad tugevalt levima.
Konkreetsem murekoht on hetkel iseseisvuspäeva meeleavaldus. Võib tekkida kokkupõrkeid vastumeeleavaldajate ja politseiga, ütleb Kotonen.
Soome Active Clubi kogukonna täpset suurust on raske hinnata, kuid Kotoneni sõnul võib videote ja propagandamaterjali põhjal rääkida paarikümnest osalejast.
Usun, et kaitsepolitsei ja võimud jälgivad selle klubiga seotud ohupilte ja olukorra arengut, sõnab ta.
NordenBladet — Politsei konfiskeeris kümneid alamõõdulisi forelle püüdnud Hartola mehe jõulukalad. Mees püüdis forelli võrkudega, mille lasi oktoobri ja novembri vahetusel kohalikku järve. Järve oli just lastud alamõõdulisi, umbes 30–40 sentimeetri pikkuseid forelle. Forelle lasti järve teadlikult hilja sügisel, et kaluritel ei tekiks kiusatust alamõõdulist kala püüdma hakata.
Politsei sai teate võimalikust kalapüügikuriteost novembri alguses ja veidi hiljem otsis mehe kodu läbi. Kodusest sügavkülmast leiti 37 alamõõdulist forelli. Forelli alammõõt on Lõuna-Soomes 50 sentimeetrit.
Hartola meest kahtlustatakse kalapüügikuriteos. Politseiülekuulamistel on ta tunnistanud, et püüdis forelli, ja oli üllatunud, kui võrkudesse nii palju kala tuli. Mehe jutu järgi ta alamõõdulistest kaladest ei teadnud. Saagi plaanis ta jõulude ajal ära kinkida.
Ühe alamõõdulise püütud forelli riigile hüvitatav väärtus on 260 eurot, seega tuleb mehel maksta ligi 10 000 eurot. Asi läheb peagi politseist üle prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.
Kriminaalkomissari Ville Hahli sõnul saab politsei kalapüügikuritegude kohta sageli vihjeid sotsiaalmeediast.
NordenBladet — Soomes küsitakse seoses piirikriisiga ka võimaluse kohta, et Vene sõdurid ilmuvad piirile. Küsimustele vastas endine kaitseväe peastaabi luureülem, praegune rahvasaadik Pekka Toveri.
Kas Venemaa võib oma sõdureid kaasates olukorda Soome idapiiril eskaleerida?
See pole kuigi tõenäoline, hindab Pekka Toveri. Ma ei suuda seda uskuda – mida nad siin teeksid? Sellise meile tõsiseks ohuks oleva väegrupi toomine sööks Ukraina reservid ära, ütleb Toveri.
Põhimõtteliselt võiks Venemaa tuua vägesid piirile, et ähvardada või provotseerida, kuid tegelikkuses puuduvad tal vajalikud sõjaväelased.
Soome lähedal asuvad garnisonid on peaaegu tühjad, sest sõdurid on viidud Ukrainasse. Norra luureteenistuse hinnangul on põhjas asuvas Koola garnisonis viiendik maaväest, mis seal varem oli. Neil oli juba väga vähe sõdureid, sõnab Toveri.
Hübriidmõju idee seisneb selles, et teisel poolel on sellele raske vastata. Hübriidohule nagu asüülitaotlejate surumine Soome piirile on raske vastust välja mõelda.
NATO-l pole selleks vahendeid, ütleb Toveri.
See ei oleks nii, kui Venemaa tooks sõdurid piirile. NATO-l on sellele lihtne vastata. NATO võiks öelda, et siis koondame ise oma sõjaväelased, ütleb Toveri.
NATO on sõjaliselt täiesti üle ja sellises olukorras oleks see vaid rõhutatud.
Juriidiliselt ei saa Soome oma piirikontrolli lahendada sõdurite piirile toomisega, osutab Toveri.
Tavaolukorras ei saa kaitseväge piirikontrolliks kasutada. See eeldaks hädaolukorra seaduse või ilmselt isegi kaitseseisukorra seaduse kasutamist. Sinna on veel pikk tee, märgib Toveri.
Kuidas siis Venemaa mõjutamiskatsed jätkuvad?
„Lihtsaim viis pagulasrelva Venemaal kasutada on jätkata põgenike surumist,” ütleb Toveri.
Kui Soome paneb piiri kinni, tasub valmistuda Valgevene ja Poola piiril nähtud stsenaariumiks, ütleb Toveri. Seal suruti varjupaigataotlejad riikidevahelisele alale ja neid ei lastud Valgevenesse tagasi.
Valgevene võimud saatsid varjupaigataotlejaid üle Poola loodusliku piiri vähem kontrollitud aladel.
Kuidas peaks Soome käituma, kui Venemaa üritaks sundida Soomet vastutama suure hulga inimeste eest?
Toveri arvates tuleks otsida üleeuroopalist lahendust, aga Soome saab ise tegutseda. Me saame muuta seadusandlust, teha sama, mida baltlased on teinud. Balti riikides on variant, et kedagi ei võeta vastu, sest neid lükatakse tahtlikult üle piiri, räägib Toveri.
Genfi pagulaste õiguslikku seisundit puudutav konventsioon jätab riigi julgeoleku osas tõlgendamisruumi, märgib Toveri. Mõned tõlgendavad seda rangemalt, mõned vähem rangelt.
Mis on Putini eesmärk?
Venemaa motiive hübriidoperatsioonil idapiiril võib vaid oletada. Presidendikandidaat Alexander Stubb arvas teisipäeval Iltalehtile antud intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin võib soovida Soome piiri sulgemist, et Venemaa tulevased mobiliseeritud ei pääseks Soome.
Toveri suhtub teooriasse kergete reservatsioonidega. See on võimalik, kuid mitte tingimata kõige olulisem motiiv, ütleb Toveri.
Kui mobilisatsioon toimub, keskendutakse Toveri arvates edaspidigi muukeelsele vene elanikkonnale.
See on veel küsimärk, kas tuleb mobilisatsioon või suudab Venemaa oma poolsunniviisilise värbamisega sõda jätkata, mida nad on kogu aeg teinud, ütleb Toveri.
NordenBladet — Lasteaiatöötajate voolavusest ja vähesest arvust tingitud probleemid on Espoos läinud nii kaugele, et lapsed ei taha lasteadea minna ja vanemad ei saa tööpäeva jooksul hingerahu. Varem novembris oli juttu, et Helsingi piirkonna lasteaedades on puudu paar tuhat õpetajat, vahendab Helsingin Sanomat.
Ühe Espoo pere nelja- ja üheaastased lapsed käivad Leppävaara kandi lasteaias. Lasteaias käib ligi kakssada last. Hommikuti lapsed löövad ja lükkavad üksteist.
„Väga halb tunne on lapsi sinna jätta,” ütleb pereema telefonitsi.
Tema ja teised intervjueeritavad räägivad oma kogemustest anonüümselt oma laste turvalisuse huvides.
Kahe lapse ema ütleb, et kardab hetke, mil talle helistatakse lasteaiast, et keegi on tema last löönud.
„Olen mitu korda olnud tunnistajaks olukordadele, kus lapsed löövad üksteist. Seal on päris karm õhkkond, kui lapsed proovivad oma piire. Isegi lasteaiaõpetaja on öelnud, et lapsed testivad uut täiskasvanut, kui töötaja vahetub.”
Ja töötajad vahetuvad pidevalt, räägib ema. Tema sõnul on lasteaeda uusi töötajaid tööle võetud, kuid mõni on tööl olnud vaid nädala, mõni kuu aega. Vaid üks inimene on jäänud samaks alates augustist.
Töötajatel pole voolavuse tõttu aega lastega tutvumiseks, eakohaseid tegevusi planeerida, probleemidesse ei sekkuta.
Samuti ei edasta lasteaia töötajad infot vanematele ega teavita, et kodus tuleks lastega rääkida näiteks suhtlusreeglitest. Probleemi lahendamine on jäetud vanemate hooleks.
„Olukord on raske ja laps, kellele varem meeldis lasteaias käia, ei taha enam sinna minna,” räägib ema.
Samasugune olukord on eralasteaedades.
Tapiolas elav pereisa ütleb, et kaalus lasteaia vahetamist, sest väikeses ingliskeelses lasteaias on tekkinud liiga palju probleeme: pole piisavalt järelevalvet ja personali.
Mõned lapsed võivad olla mitu minutit järlevalveta, samal ajal kui töötaja ühe lapse kakaseid mähkmeid vahetab, räägib isa.
„Õnnetusjuhtumiteateid tuleb peaaegu iga nädal. Meie oma laps on ühes kuus hammustada saanud viis korda, sageli nii kõvasti, et hammustus on lausa vere välja võtnud. Tunneme, et meie lapsel pole lasteaias turvaline.”
Töötajate voolavus on näha ka igapäevaelus, kui näiteks lastel jääb päevane uinak vahele, kui tundmatud asendajad üritavad neid magama panna.
Helsingin Sanomate küsitletud lapsevanema sõnul kannatab lasteaed kevadest saati pideva personalipuuduse käes. Pea iga nädal ootab lapsi uus asendaja.
Väikeste laste rühmas oli varem kaks kasvatajat. Möödunud kevadel jätkas üks neist õpinguid ja teisega lõpetati tööleping.
„See tuli lapsevanematele üllatusena ning vaatamata mitme lapsevanema koostatud avaldusest ei soovinud lasteaed töölepingut pikendada. See kurvastas nii lapsi kui ka täiskasvanuid,” räägib isa.
Isa kirjeldab oma emotsionaalset seisundit kui murelikku, kui ta jätab oma kaheaastase tütre hommikul lasteaeda.
„Mõnikord mõtlen tööpäeva jooksul, kas pean lapsele lasteaeda järele minema. Et kas tal on seal turvaline,” räägib ta.
Viimase personalivahetusega on olukord veidi paranenud.
Leppävaaras elaval üksikvanemal sai lasteaia probleemidest villand. Ta otsustas kevadel oma kolmeaastase lapse sealt ära võtta.
Kiirustades ei jõudnud lasteaiatöötajad tervitada, naeratada, lapse päevast rääkida, lapsele näkku vaadata ega teda lohutada. Igapäevane elu lasteaias tundus kaootiline.
Ema sõnul pidi ta samadele küsimustele vastama mitu korda, näiteks lapse toitumise kohta. Mõnikord paluti lapsele varem järgi tulla.
„Laps oli ärevil ja ahastuses. Ärkasime öösel õudusunenägudega,” räägib ema. „Nüüd on kergendus olnud tohutu.”
