NordenBladet — MTV uudistele laekunud info kohaselt saab piirivalveteenistuse hinnangul tõhusa transpordivõrguga Soome piirile tuua kuni kümneid tuhandeid saabujaid kolmandatest riikidest.
Olukord muutub iga päevaga. Potentsiaal, kui hakata lugema päritoluriike, mis tõhusal transpordivõrgul on – siis räägime tuhandetest ja isegi kümnetest tuhandetest inimestest, ütleb piirivalve staabi major Ville Joskitt MTV uudistele.
Joskitti sõnul oleneb kõik sellest, missugused piirangud on idapiiri taha jõudmiseks ja illegaalselt Soome tulekuks.
Külmakraadid ja idaosa piiripunktide sulgemine on esialgu peatanud viisavabalt Soome tulnute sisenemise, kuigi Venemaa poolel on piirivalve hinnangul endiselt ebatavaliselt suured rahvamassid.
Joskitti sõnul on piiril siiski märkimisväärne hulk inimesi, keda tavaolukorras seal ei ole.
Meil on info mitmesaja inimese kohta, kes seal on. Avatud piiripunktide või loodusliku piiri vahetus läheduses võib olukord halveneda. Neid saab sinna väga lühikese ajaga suurel hulgal üle viia, sõnab ta.
See on üks variant, milleks piirivalve on valmistunud, kuid Joskitt ei usu, et see lähipäevil teoks saab.
Euroopa piiriagentuuri Frontexi hinnangul on Soome piirivalve laiaulatuslikuks riiki sisenemise ohuks hästi ette valmistatud.
Soome piirivalve on äärmiselt professionaalne ja väga hästi ette valmistatud. Lisaks on nad ette näinud mitmeid erinevaid variante, mis võivad teoks saada, ütles Frontexi pressiesindaja Piotr Świtalsk.
Świtalsk märgib, et näiteks Valgevene tõi 2021. aastal mitmel lennul otse Bagdadist Poola piirile tuhat inimest päevas.
Inimesi kasutatakse vahendina, tuuakse ja lükatakse piirile, aga kui võrrelda Soome olukorda 2021. aastaga, siis on nähtus sarnane ehk inimeste arvu ja regionaalset suunamist saab reguleerida, kui naaberriigi võimud soovivad sel viisil tegutseda.
Frontexi esindaja sõnul peaks Soome märtsikuus ilmade soojenedes valvas olema.
Ilm on üks rännet mõjutav tegur. Seda on näha Vahemerel, kui meri on tuulevaikne ja ilm on hea, siis läheb üle mere rohkem inimesi, aga kui ilm on külm ja lumine, siis on inimesi liikvel vähem, ütleb Świtalsk.
Frontexil on kokku ligi 3000 piirivalvurit, keda saab vajadusel Soome üle tuua.
NordenBladet — Soome OP pangagrupi varahalduse klientide isikuandmed võisid sattuda andmevarguse tulemusena valedesse kätesse. Ohustatud andmete hulgas on ees- ja perekonnanimed ning sotsiaalkindlustuse numbrid. Panga hinnangul on klientide raha turvatud, vahendab Yle.
Pank ei avalda, kui paljusid kliente andmevargus puudutab. OP grupi info kohaselt on klientide arvuga võrreldes tegemist väikese ja piiratud grupiga, kellega on juba ühendust võetud.
Andmekaitsevoliniku asetäitja Heljä-Tuulia Pihamaa ütles Kauppalehtile, et andmevargus on tabanud „suhteliselt suurt” hulka inimesi. Isikuandmete andmevargustest tuleb teavitada andmekaitsevoliniku bürood, kui see võib kujutada ohtu inimõigustele ja -vabadustele.
OP grupi andmevargus ei olnud suunatud kliendiinfosüsteemidele, vaid ühe töötaja e-postile.
Välisel osapoolel õnnestus novembri keskel kätte saada varahalduse töötaja Microsoft 365 koodid, selgitab OP grupp. Selle kohaselt viidi rünnak läbi arenenud ja raskesti tuvastatava tehnoloogia abil, mis suudab kaheosalisest autentimisest mööda minna.
Panga teatel märgati juhtunut kiiresti ning häkkeri ligipääs e-kirjadele blokeeriti.
OP grupp kahetseb juhtunut ja teatab, et on võtnud kasutusele meetmed kaitse parandamiseks. Asja uurib ka politsei.
Oktoobris hoiatas küberturvakeskus andmevarguste laine eest, mis olid suunatud konkreetselt Microsoft 365 kontodele. Ohvreid on olnud erakordselt palju.
Ühtlasi tuletab OP grupp meelde, et pank ega asutus ei küsi klientidelt kunagi pangakoode. Kahtlastest kontaktidest tuleks teatada politseile.
NordenBladet — Iga soomlane peaks olema valmis olukordadeks, kus digiteenused pole kättesaadavad või nendega on probleeme. Digi- ja rahvastikuteabe ameti paneelis käidi läbi eri näited, mis võivad paljudele abiks olla näiteks talvisteks võimalikeks elektrikatkestusteks valmistumisel. Paneel oli osa käimasolevast digitaalse ohutuse nädalast.
Võrguettevõtte Fingridi infoturbejuht Jyrki Pennanen võrdleb digitaalset varustuskindlust kodu tavapärase 72-tunnise varustuskindlusega, st ilma elektriseadmete ja -teenusteta peaks see kestma vähemalt kolm päeva.
Kodus on elu palju digitaalsuse, näiteks seadmete, aga eelkõige teenuste ümber. Kui teenuseid ei saa kasutada, tuleks mõelda, kuidas selleks valmistuda, ütleb Pennanen.
Kõik panelistid tõstsid digitaalsest varustuskindlusest rääkides esile elektrivõrgu rolli. Jeni Suhonen Martade liidust tõstatas küsimuse, kui kaua püsib ühiskond kontrolli all, kui elektrivõrk on maas, isegi kui elektriseadmed pole tervele inimesele vajalikud.
Pennanen tõi välja, et kodude elektrivarustust piiratakse vaid äärmuslikel juhtudel. Ilma elektrita pole digitaliseeritust. Kui elektrivõrk kaob, saab hakkama niikaua, kuni on varuvõimsust, nentis Pennanen.
Viimane piisk karikasse on aga see, et kodumajapidamiste elektrikasutust hakatakse piirama. See on äärmuslik olukord.
Võrguprobleemide ilmnemisel võib juurdepääs elektroonilistele teenustele olla keeruline. Finantsteenuste grupi OP finants- ja küberkuritegevuse ekspert Hanna Hovi tõstis eriti esile elektroonilisi isikutuvastusvahendeid. Kui need ei tööta, ei pääse ligi ka näiteks ametiasutuste teenustele ning asjaajamine muutub väga keeruliseks.
Politsei küberkuritegevuse vastase võitlusese osakonna esindaja Kimmo Ulkuniemi arutles taas, kui kaua peaksid kodanikud ilma teenuste ja nutiseadmeteta hakkama saama. Digiseadmed domineerivad inimeste elus ja inimesed on muutunud neist isegi sõltuvaks. Kas teenused on elutähtsad ja kui kaua peab ilma teenuste ja seadmeteta hakkama saama – seda on raske määratleda, arvas Ulkuniemi. Oleme muutunud digiteenustest nii sõltuvaks, et kui me ei saa Facebookile ligi, sõnumeid saata ega helistada, võib see kaasa tuua paanika.
Hea on olla valmis erandlikeks olukordadeks, eriti praegu, mil talvel on oodata veelgi ulatuslikumaid elektrikatkestusi. Fingridi esindaja Pennanen tõi esile võimaluse kasutada näiteks kahte võrguühendust, millest üks oleks kodus juhtmega internet ja teine telefonis olev mobiilne internet, kust saab vajadusel võrku jagada.
OP esindaja Hovi aga soovitab võimalusel teha digipaastu ehk olla paar päeva ilma nutiseadmeteta. Nii saate testida tolerantsust tehnoloogia puudumise suhtes. See annab teile hea ettekujutuse, mitu päeva teie igapäevaelu vastu peab, kui ilmneb erandlik olukord.
Ulkuniemi seevastu soovitab erandjuhtudel rahulikuks jääda. Inimesed on sõltuvad teenustest, mis teevad elu lihtsamaks. Oluline on see, et kui miski ei tööta, siis proovime kõigepealt ise probleemid lahendada. Näiteks ei helista kohe häirekeskusesse, mis ummistab teenuseid.
Näiteks peaksite esmalt küsima abi oma naabritelt või sugulastelt, kui võrk ei tööta või teler on välja lülitatud.
Erandolukordade käitumisjuhend tasub üle vaadata ka pere ja samas leibkonnas elavate inimestega. Ulkuniemi soovitas näiteks elektrikatkestuste osas peresiseselt kokku leppida käitumisjuhised, mida järgitakse. Kui lapsed ei saa vanematega ühendust, võib kokku leppida, et vanemaid oodatakse kodus.
Martade liidu esindaja Suhonen paneb rõhku ühiste käitumisjuhiste koostamisele, kuid soovitab ka mitte koheselt telefoniga ühendust võtta, kui elekter ära läheb. Kui inimesel hakkab igav, võtab ta nutiseadme kätte. Kui sajad tuhanded inimesed seda teevad, on võrk üle koormatud ja võimud peavad selle keskel tegutsema. Tuleks taluda rohkem igavust ja leida muid viise meelelahutuseks, nendib Suhonen.
Mida digitaalne kodune varu peaks sisaldama?
Elektrikatkestusteks ja muudeks erandjuhtudeks tuleks valmistuda näiteks soojade riiete, akuraadio ja sularahaga ning meeles pidada, et näiteks külmkappi või sügavkülma ei tohiks asjatult avada.
Soomlased on kuulekas rahvas ja nad ei satu pärast paaritunnist elektrikatkestust paanikasse. Soomes on piirkondi, kus ollakse sellega talvel harjunud, nentis Suhonen.
Panelistid tõstatasid ka muid olulisi punkte.
Panga seisukohast soovitan endaga kaasas kanda kehtivaid isikut tõendavaid dokumente, kui elektroonilist isikutuvastust ei saa kasutada. Samuti tuleks meeles pidada, et igal pool ei kasutata juhiluba isikut tõendava dokumendina, märkis OP esindaja Hovi. Ta soovitab ka eelnevalt kasutada pilveteenuseid, kus andmed talletatakse ka siis, kui juurdepääs seadmele endale on blokeeritud. Nii saab andmeid vastavalt vajadusele ka uude seadmesse üle kanda.
Pennanen seevastu soovitab valmistuda näiteks lauamängude ja meelelahutust pakkuvate raamatutega nagu enne digiajastut.
Valmistuda tuleb pettusteks
Digiteenuste turvalisuse osaks võib pidada ka erinevateks veebipettusteks valmistumist. Viimase aasta jooksul on petturid olnud väga aktiivsed ning Ulkuniemi sõnul tegeleb politsei erinevate veebikelmustega seotud kahjudega kümnete miljonite eurode ulatuses.
Panelistid tõstavad eraldi esile kelmuste teema. Näiteks nüüd, mil elektri hind on tõusnud, on tulnud petusõnumeid, kus pakutakse odavaid või lausa tasuta elektrilepinguid. Tegelikkuses võib sellistele küsimustele vastamine kaasa tuua suuri rahalisi kaotusi.
Lisaks toodi välja erinevad abiga seotud pettused, mis võivad olla seotud näiteks Ukraina sõjaga. Kuivõrd raha annetaja ei oota oma annetuse eest midagi vastu, ei pruugi ta kunagi teada saada, et tegemist oli pettusega, ütles Hovi ja jätkas: Pettuste ulatus on lai ja kurjategijaid piirab vaid nende kujutlusvõime. Nad võivad kasutada sotsiaalset manipuleerimist, kus inimene ise teeb makse, või andmete kalastust, kus saadakse kätte pangakaardid ja kurjategija teeb makse ise. Pettused põhjustavad tavaliselt kiirustamist, paanikat või muret. Petusõnum võib hoiatada ka millegi eest, mille otsa ohver hiljem komistab.
Ulkuniemi juhis pettuse vältimiseks on lihtne:
Ärge usaldage midagi, kui saate kummalise sõnumi või kõne. Lähtestage olukord ja võtke isiklikult ühendust panga, kommunaalettevõtte või ettevõttega, kust kontakt näib olevat tulnud, ja veenduge, et kõik on korras.
NordenBladet — Täna kolmapäeval, 6. detsembril tähistatakse Soomes iseseisvuspäeva. Sel päeval 1917. aastal kuulutati välja Soome iseseisvus.
Bolševikud olid Venemaal võtnud võimu Oktoobrirevolutsiooni käigus 7.–8. novembril 1917 ja 4. detsembril 1917 andis P. E. Svinhufvudi juhitud senat välja Soome iseseisvusdeklaratsiooni. Parlament kiitis iseseisvusdeklaratsiooni heaks 6. detsembril häältega 100:88.
Soome riik on seega 106-aastane.
Iseseisvuspäeva tähistatakse aastast 1919, pidupäev on see päev aastast 1937.
Sel päeval toimub Soomes presidendi vastuvõtt ja kaitseväe paraad. Samuti heisatakse riigilipud.
NordenBladet — Kui veel 2000ndate aastate alguses oli Soome koolinoorte hariduse tippmaa PISA-uuringus, mis mõõdab lugemist, matemaatikat ja loodusaineid, siis alates 2006. aastast on soome noorte oskused nõrgenenud, eriti loodusainetes ja matemaatikas.
Täna teisipäeval, 5. detsembril avalikustatud 2022. aasta PISA uuring näitab, et noorte soomlaste õpitulemuste langus jätkub. Eelkõige on 2018. aasta tulemustega võrreldes järsus languses kirjaoskuse ja matemaatika tase, vahendab Iltalehti.
Eelmises, 2018. aastal korraldatud PISA uuringus oli Soome matemaatikas 16. kohal, lugemises 7. ja loodusteadustes 6. Viimases PISA uuringus on Soome matemaatikas 20., lugemises 14. ja loodusteadustes 9. kohal.
Lääne tööstusriikide organisatsioon OECD hindab PISA uuringus 15-aastaste koolinoorte kompetentsi iga kolme aasta järel. Seoses koroonapandeemiaga lükkus 2021. aastaks planeeritud uuringu elluviimine aasta võrra edasi.
PISA uuring näitab, et Soome kukkumine, eriti kirjaoskuse osas on märkimisväärne võrreldes eelmise, 2018. aasta PISA uuringuga.
Soome keskmine lugemisoskus on langenud mitte vähem kui 30 punkti võrra, mis vastab ühe aasta õppekava taseme langusele. Kirjaoskuses on Soome langenud OECD riikide võrdluses 14. kohale.
Singapur on koos teiste Aasia riikidega esikohal. Ka Soome naaberriik Eesti on kirjaoskuse poolest Soomest selgelt ees ehk kuuendal kohal.
Soomlaste kirjaoskuse tase (490 punkti) on endiselt kõrgem kui OECD keskmine (476).
Värske, 2022. aasta PISA uuringus oli põhivaldkonnaks matemaatika oskus.
Matemaatikaoskuses on Soome langenud 20. kohale, Eesti on seitsmendal kohal, esikohtadel aga Aasia riigid.
Matemaatikas oli selgelt parim Singapur (575), järgnesid Macau, Taiwan, Hongkong, Jaapan ja Korea.
Värskes, 2022. aasta PISA uuringus oli soomlaste matemaatikaoskuste keskmine 484 punkti, OECD riikide keskmine aga 472 punkti.
Soomest olid statistiliselt oluliselt paremad ka Šveits, Kanada, Holland ja Iirimaa.
Kui rääkida loodusteaduste teadmistest, siis Soomel läheb PISA tulemustes kõige paremini ja OECD võrdlustabelis on ta üheksandal kohal.
Soome loodusteaduslike teadmiste keskmine oli 511 punkti, OECD keskmine aga 485 punkti.
Soome loodusteaduslikud teadmised on alates oma haripunktist 2006. aastal pidevalt kahanenud. Halvenemine on olnud kokku 52 punkti, samas kui OECD riikide keskmine halvenemine on olnud 15 punkti. Soomes on loodusteaduste kompetentsi langustrend olnud selgelt tugevam kui OECD riikide keskmine.
Singapur, Jaapan, Macao, Taiwan, Korea ja Hongkong olid loodusteaduste tipus.
Naaber-Eesti edestab Soomet ka loodusteaduste kompetentsi poolest ja on kuuendal kohal. Eesti on kõigis PISA teadmiste valdkondades Soomest eespool, tõustes Singapuri ja teiste Aasia riikide kõrval hariduse tippriikide hulka.
Soome on ainus OECD riik, kus tüdrukutel läks matemaatikas paremini kui poistel. 2022. aasta hinnangul oli tüdrukute (487 punkti) ja poiste (482) teadmiste erinevus 5 punkti.
Teadmiste langus jaguneb ühtlaselt: Soome tüdrukute matemaatika keskmine langes 2018. aastaga võrreldes 24 punkti ja poiste keskmine 23 punkti.
Tüdrukute ja poiste matemaatikaoskuste erinevused PISA hinnangus on Soomes olnud mõõdukad. Kui veel 2006. aastal olid poisid tüdrukutest 12 punkti paremad, siis alates 2015. aastast on tüdrukute keskmine olnud poistest kõrgem.
Kümne aasta trend näeb välja sarnane. Tüdrukute keskmine on langenud kokku 33 ja poistel 35 punkti võrra.
Lõhe tüdrukute ja poiste kirjaoskuses on Soomes alati suur olnud. Erinevus oli viimases uuringus kahanenud 52 punktilt 45 punktile. Lõhe vähenemise põhjuseks on tüdrukute keskmise lugemisoskuse järsem langus.
Loodusainetes oli tüdrukutel 522 ja poistel 500 punkti. See 22-punktiline erinevus tüdrukute kasuks oli OECD riikide seas suurim.
Kõigis riikides olid vanemate haridus, amet ja leibkonna jõukus seotud õpilaste teadmistega.
Soomes oli sotsiaalmajandusliku tausta järgi ülemisse kvartiili jäänud õpilaste punktisumma matemaatikas 529 ja alumise kvartiili keskmine 446 punkti. Keskmiste väärtuste erinevus oli seega 83 punkti. (OECD riikides on vastav erinevus 93 punkti)
Eelmisel 2012. aasta matemaatika põhiala eksamil olid vastavad keskmised 555 punkti ja 488 punkti, vahe 67 punkti. Koduse tausta ülemist ja alumist veerandit esindavate õpilaste keskmine matemaatika teadmiste erinevus on seega kasvanud 16 punkti võrra.
Sotsiaalmajanduslike erinevuste kasv oli märgatav ka kirjaoskuse (5 punkti) ja loodusainete (11 punkti) osas võrreldes eelmise põhivaldkonna uuringuga.
Erinevuste suurenemine on tingitud asjaolust, et madalaima sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused on veidi rohkem nõrgenenud võrreldes kõrgeima sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega.
Esimese põlvkonna immigrantidest õpilaste keskmine matemaatikatulemus oli 413 punkti ja teise põlvkonna oma 442 punkti.
Sisserändaja taustata õpilaste tulemus oli 491 punkti. Esimese põlvkonna immigrantide ja Soome päritolu õpilaste punktide erinevus oli keskmiselt 78 punkti.
Teise põlvkonna sisserändajate matemaatika teadmised olid vastavalt kodumaal sündinud õpilastega võrreldes keskmiselt 49 punkti võrra kehvemad.
Matemaatikas on keskmine erinevus Soome päritolu õpilaste ja esimese põlvkonna immigrantide vahel alates 2012. aasta PISA voorust vähenenud 11 punkti võrra.
Kirjaoskuses oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (500) oluliselt kõrgem võrreldes esimese (384) ja teise põlvkonna (439) immigrantidest õpilastega. Ka loodusteadustes oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (519) statistiliselt oluliselt kõrgem võrreldes esimese (410) ja teise (453) põlvkonna immigrantidega.
Rahvusvahelises võrdluses on koolidevahelised erinevused olnud Soomes traditsiooniliselt väikesed. Soomes oli 2022. aasta PISA uuringus teadmiste erinevus koolide vahel 9 protsendipunkti, kui seda võrrelda OECD riikide matemaatika punktisummade koguerinevusega.
Nüüd on Soomes koolidevaheline erinevus võrreldes eelmiste voorudega suurenenud. Kasv näib tulenevat sellest, et 2012. aastast 2022. aastani on erinevus koolide vahel väljaspool Helsingi piirkonda suurenenud ja lähenes Helsingi piirkonna koolide tasemele. Helsingi piirkonnas on seevastu koolidevaheline erinevus jäänud samaks.
Erinevused õpilaste vahel koolisiseselt on pöördunud järsu tõusuni.
Koolisisesed erinevused õpilaste vahel püsisid algklassides aastatel 2003–2018 üsna stabiilsel tasemel. Kuid erinevused on nüüdseks muutunud järsuks tõusuks ja olid 2022. aastal suuremad kui üheski varasemas PISA uuringus.
Võrreldes OECD riikide koguerinevusega oli Soomes koolide sees erinevus 90 protsenti, mis oli selgelt kõrgem OECD riikide keskmisest (68%).
PISA teadusprogramm (Programme for International Student Assessment) viidi 2022. aastal ellu kaheksandat korda. Uuring pidi toimuma 2021. aasta kevadel, kuid 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu lükkus materjali kogumine aasta võrra edasi.
Uuringu sihtrühmaks olevad 15-aastased olid pandeemia alguses peamiselt seitsmendas klassis ja uuringu toimumise ajal, 2022. aasta kevadel, üheksandas klassis. Seega on koroonapandeemia mõjutanud küsitlusele vastanud õpilaste viimaseid põhihariduse aastaid.
Erandlik oli ka see, et esimest korda oli mitmes riigis raskusi küsitluse valimile seatud kriteeriumide või vastamismäära saavutamisega. Kaheteistkümnes osalenud riigis jäeti testist kas liiga suur osa õpilastest välja, õpilaste vastamismäär ei olnud piisavalt kõrge või koolide osalusmäär ei olnud piisav.
