Pühapäev, november 16, 2025

SOOME UUDISED

Mis juhtub, kui Venemaa toob sõdurid Soome piirile – nii vastaks NATO

NordenBladet — Soomes küsitakse seoses piirikriisiga ka võimaluse kohta, et Vene sõdurid ilmuvad piirile. Küsimustele vastas endine kaitseväe peastaabi luureülem, praegune rahvasaadik Pekka Toveri.

Kas Venemaa võib oma sõdureid kaasates olukorda Soome idapiiril eskaleerida?

See pole kuigi tõenäoline, hindab Pekka Toveri. Ma ei suuda seda uskuda – mida nad siin teeksid? Sellise meile tõsiseks ohuks oleva väegrupi toomine sööks Ukraina reservid ära, ütleb Toveri.

Põhimõtteliselt võiks Venemaa tuua vägesid piirile, et ähvardada või provotseerida, kuid tegelikkuses puuduvad tal vajalikud sõjaväelased.

Soome lähedal asuvad garnisonid on peaaegu tühjad, sest sõdurid on viidud Ukrainasse. Norra luureteenistuse hinnangul on põhjas asuvas Koola garnisonis viiendik maaväest, mis seal varem oli. Neil oli juba väga vähe sõdureid, sõnab Toveri.

Hübriidmõju idee seisneb selles, et teisel poolel on sellele raske vastata. Hübriidohule nagu asüülitaotlejate surumine Soome piirile on raske vastust välja mõelda.

NATO-l pole selleks vahendeid, ütleb Toveri.
See ei oleks nii, kui Venemaa tooks sõdurid piirile. NATO-l on sellele lihtne vastata. NATO võiks öelda, et siis koondame ise oma sõjaväelased, ütleb Toveri.

NATO on sõjaliselt täiesti üle ja sellises olukorras oleks see vaid rõhutatud.
Juriidiliselt ei saa Soome oma piirikontrolli lahendada sõdurite piirile toomisega, osutab Toveri.

Tavaolukorras ei saa kaitseväge piirikontrolliks kasutada. See eeldaks hädaolukorra seaduse või ilmselt isegi kaitseseisukorra seaduse kasutamist. Sinna on veel pikk tee, märgib Toveri.

Kuidas siis Venemaa mõjutamiskatsed jätkuvad?

„Lihtsaim viis pagulasrelva Venemaal kasutada on jätkata põgenike surumist,” ütleb Toveri.
Kui Soome paneb piiri kinni, tasub valmistuda Valgevene ja Poola piiril nähtud stsenaariumiks, ütleb Toveri. Seal suruti varjupaigataotlejad riikidevahelisele alale ja neid ei lastud Valgevenesse tagasi.

Valgevene võimud saatsid varjupaigataotlejaid üle Poola loodusliku piiri vähem kontrollitud aladel.

Kuidas peaks Soome käituma, kui Venemaa üritaks sundida Soomet vastutama suure hulga inimeste eest?

Toveri arvates tuleks otsida üleeuroopalist lahendust, aga Soome saab ise tegutseda. Me saame muuta seadusandlust, teha sama, mida baltlased on teinud. Balti riikides on variant, et kedagi ei võeta vastu, sest neid lükatakse tahtlikult üle piiri, räägib Toveri.

Genfi pagulaste õiguslikku seisundit puudutav konventsioon jätab riigi julgeoleku osas tõlgendamisruumi, märgib Toveri. Mõned tõlgendavad seda rangemalt, mõned vähem rangelt.

Mis on Putini eesmärk?
Venemaa motiive hübriidoperatsioonil idapiiril võib vaid oletada. Presidendikandidaat Alexander Stubb arvas teisipäeval Iltalehtile antud intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin võib soovida Soome piiri sulgemist, et Venemaa tulevased mobiliseeritud ei pääseks Soome.

Toveri suhtub teooriasse kergete reservatsioonidega. See on võimalik, kuid mitte tingimata kõige olulisem motiiv, ütleb Toveri.

Kui mobilisatsioon toimub, keskendutakse Toveri arvates edaspidigi muukeelsele vene elanikkonnale.

See on veel küsimärk, kas tuleb mobilisatsioon või suudab Venemaa oma poolsunniviisilise värbamisega sõda jätkata, mida nad on kogu aeg teinud, ütleb Toveri.

 

Soome: Espoos on probleem lasteaedadega, kuna laste ohutust ei suudeta tagada

NordenBladet — Lasteaiatöötajate voolavusest ja vähesest arvust tingitud probleemid on Espoos läinud nii kaugele, et lapsed ei taha lasteadea minna ja vanemad ei saa tööpäeva jooksul hingerahu. Varem novembris oli juttu, et Helsingi piirkonna lasteaedades on puudu paar tuhat õpetajat, vahendab Helsingin Sanomat.

Ühe Espoo pere nelja- ja üheaastased lapsed käivad Leppävaara kandi lasteaias. Lasteaias käib ligi kakssada last. Hommikuti lapsed löövad ja lükkavad üksteist.
„Väga halb tunne on lapsi sinna jätta,” ütleb pereema telefonitsi.

Tema ja teised intervjueeritavad räägivad oma kogemustest  anonüümselt oma laste turvalisuse huvides.

Kahe lapse ema ütleb, et kardab hetke, mil talle helistatakse lasteaiast, et keegi on tema last löönud.

„Olen mitu korda olnud tunnistajaks olukordadele, kus lapsed löövad üksteist. Seal on päris karm õhkkond, kui lapsed proovivad oma piire. Isegi lasteaiaõpetaja on öelnud, et lapsed testivad uut täiskasvanut, kui töötaja vahetub.”

Ja töötajad vahetuvad pidevalt, räägib ema. Tema sõnul on lasteaeda uusi töötajaid tööle võetud, kuid mõni on tööl olnud vaid nädala, mõni kuu aega. Vaid üks inimene on jäänud samaks alates augustist.

Töötajatel pole voolavuse tõttu aega lastega tutvumiseks, eakohaseid tegevusi planeerida, probleemidesse ei sekkuta.

Samuti ei edasta lasteaia töötajad infot vanematele ega teavita, et kodus tuleks lastega rääkida näiteks suhtlusreeglitest. Probleemi lahendamine on jäetud vanemate hooleks.

„Olukord on raske ja laps, kellele varem meeldis lasteaias käia, ei taha enam sinna minna,” räägib ema.

Samasugune olukord on eralasteaedades.

Tapiolas elav pereisa ütleb, et kaalus lasteaia vahetamist, sest väikeses ingliskeelses lasteaias on tekkinud liiga palju probleeme: pole piisavalt järelevalvet ja personali.
Mõned lapsed võivad olla mitu minutit järlevalveta, samal ajal kui töötaja ühe lapse kakaseid mähkmeid vahetab, räägib isa.

„Õnnetusjuhtumiteateid tuleb peaaegu iga nädal. Meie oma laps on ühes kuus hammustada saanud viis korda, sageli nii kõvasti, et hammustus on lausa vere välja võtnud. Tunneme, et meie lapsel pole lasteaias turvaline.”

Töötajate voolavus on näha ka igapäevaelus, kui näiteks lastel jääb päevane uinak vahele, kui tundmatud asendajad üritavad neid magama panna.

Helsingin Sanomate küsitletud lapsevanema sõnul kannatab lasteaed kevadest saati pideva personalipuuduse käes. Pea iga nädal ootab lapsi uus asendaja.

Väikeste laste rühmas oli varem kaks kasvatajat. Möödunud kevadel jätkas üks neist õpinguid ja teisega lõpetati tööleping.

„See tuli lapsevanematele üllatusena ning vaatamata mitme lapsevanema koostatud avaldusest ei soovinud lasteaed töölepingut pikendada. See kurvastas nii lapsi kui ka täiskasvanuid,” räägib isa.

Isa kirjeldab oma emotsionaalset seisundit kui murelikku, kui ta jätab oma kaheaastase tütre hommikul lasteaeda.

„Mõnikord mõtlen tööpäeva jooksul, kas pean lapsele lasteaeda järele minema. Et kas tal on seal turvaline,” räägib ta.

Viimase personalivahetusega on olukord veidi paranenud.

Leppävaaras elaval üksikvanemal sai lasteaia probleemidest villand. Ta otsustas kevadel oma kolmeaastase lapse sealt ära võtta.

Kiirustades ei jõudnud lasteaiatöötajad tervitada, naeratada, lapse päevast rääkida, lapsele näkku vaadata ega teda lohutada. Igapäevane elu lasteaias tundus kaootiline.
Ema sõnul pidi ta samadele küsimustele vastama mitu korda, näiteks lapse toitumise kohta. Mõnikord paluti lapsele varem järgi tulla.

„Laps oli ärevil ja ahastuses. Ärkasime öösel õudusunenägudega,” räägib ema. „Nüüd on kergendus olnud tohutu.”

Avafoto: Unsplash

Soome: Piiriäärne ostukeskus müüdi maha tühise summa eest

NordenBladet — Vaalimaa piiripunkti lähedal asuv Zsari kaubandusküla müüakse maha 70 000 euroga. Paar nädalat tagasi lõppenud internetioksjonil oli see kõrgeim pakkumine. Internetioksjoni lõpptulemus valmistas suure pettumuse. Potentsiaalse ostjaga alustame siiski müügiläbirääkimisi. Reaalsusi tuleb tunnistada, nendib kaubandusküla pankrotihaldur, advokaat Matti Manner.

Kõrgeima pakkumise teinud isiku tegevus on Manneri sõnul seotud turismiga.
Pankrotihalduri hinnangul on müük tõenäoline, kuigi saadud pakkumine on vaid murdosa kümneid miljoneid maksnud luksusliku ostuküla tegelikust hinnast.

Matti Manner ütleb, et pankrotivara ja objekti suurim võlausaldaja, samuti hüpoteegipidaja Oma Säästöpankki on müügiläbirääkimistel raskes olukorras.

Pank ei soovi enam teist aastat jätkata objekti ülalpidamiskulude maksmist. Objekti kulud on sadu tuhandeid eurosid aastas, ütleb Manner.

Internetioksjoni üks eesmärk oli meelitada ligi rahvusvahelisi ostjaid. Matti Manneri sõnul tegutseb kõrgeima pakkumise teinud ostjakandidaat Soomes ja välismaal. Ostjakandidaadi nime ta veel ei ütle, sest müügiläbirääkimised käivad.

Zsari kaubandusküla läks pankrotti 2022. aasta lõpus ja sellest ajast peale on püütud seda maha müüa.

Kaubanduskeskus oli algselt mõeldud peamiselt Vene turistide teenindamiseks. Pandeemia ja sõda Ukrainas aga lõid selle äri sassi.

Hetkel on Soome sulgenud ka peaaegu kõik oma piiripunktid idapiiril, sh kaubanduskeskuse kõrval asuv Vaalimaa piiripunkt.

Kaubanduskeskuse väljavaadete osas oli juba eelnev olukord nukker. Piiripunkti sulgemisega liikus lootus, et olukord paraneb aina kaugemale, sõnab Matti Manner.
Otsus kinnisvara müügi kohta soovitakse teha kuu aja jooksul. Siiski kaalume veel teisi võimalikke lahendusi, et saada objektile ehituskuludele paremini vastav hind.

Manneri sõnul võib ostjakandidaat vähemalt pikemas perspektiivis plaanida algse kaubanduskeskuse tegevuse taaskäivitada.

 

Soome: Helsingis tõuseb bussitrahv 100 euro peale

NordenBladet — Soome teede- ja sideministeerium muutis ühistranspordi kontrollitasu määrust. Muudatusega tõuseb ühistranspordi kontrollitasu 80 eurolt 100 eurole ühistranspordil, mida korraldab Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõte HSL. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.

HSL on teinud teede- ja sideministeeriumile ettepaneku tõsta HSL-i piirkonna ühistranspordi kontrollitasu ehk trahvisumma seniselt 80 eurolt 100 eurole. HSL-i piirkonda kuuluvad Espoo, Helsingi, Kauniainen, Kerava, Kirkkonummi, Sipoo, Siunti, Tuusula ja Vantaa.

Kontrollitasu eesmärk on vähendada piletita reisijate arvu. Seda mõjutab kontrollitasu ja piisav vahelejäämise oht. Kontrollitasu on olnud HSL-i piirkonnas 80 eurot alates 2007. aastast. Sellest ajast on tõusnud piletihinnad ja üldine kulutase. Kontrollitasu peaks järgima sõidupiletite hinna arengut, et saaks mõjutada piletiga reisimise rahalist tasuvust.
Ühistranspordi kontrollitasu seaduse järgi võib kontrollitasu olla maksimaalselt 40 korda kõrgem sama piirkonna bussitranspordi madalaimast täiskasvanu ühekordsest piletihinnast. 2024. aasta piletihindade juures võiks kontrollitasu HSL-i piirkonnas olla maksimaalselt 118 eurot.

Kui võrrelda kontrollitasu muude trahvitasudega, siis 100 euro suurune tasu ei erineks oluliselt näiteks liiklusrikkumistasust, mille suurus on olenevalt rikkumise astmest 20-200 eurot või parkimise rikkumise tasust, mis on maksimaalselt 80 eurot.

HSL-i andmetel sai enamik kontrollitatasu maksjatest selle vaid korra või aeg-ajalt. Väike vähemus maksid kontrollitasu kuus või enam korda. Kontrollitasu tõstmisega soovitakse suurendada makse mõju, eriti neile, kes on makse saanud vaid korra või aeg-ajalt.

Tampere ja Jyväskylä ühistranspordi kontrollitasu suuruse osas muudatusi tehtud ei ole.

Avafoto: Unsplash

Euroopa piirivalve üksused saabusid Soome idapiirile

NordenBladet — Euroopa piiri- ja rannavalveagentuuri Frontex abijõud alustavad täna kolmapäeval, 29. novembril Soome piirivalve toetuseks tööd, teatab Soome piirivalve. Soome piirivalve palus Frontexilt täiendavat abi eelmisel nädalal. Frontexi ametnikud teostavad idapiiri tõhustatud järelevalvet koos Soome piirivalvega. Piirikontrolli juhib alati Soome piirivalve.

Frontex on saatnud Soome 50 alalist ohvitseri. Neid ja saadetud tehnilisi seadmeid kasutatakse eelkõige maastikupiiri jälgimiseks. Varustusse kuuluvad näiteks kaasaskantavad termokaamerad, patrullsõidukid ja üks termokaamerasõiduk.

Ülejäänud lisapersonal saabub lähipäevil. Frontexi ametnikud on paigutatud kõigi piirivalvekordonite juurde idapiiril ehk Kagu-Soomes, Põhja-Karjalas, Kainuus ja Lapimaal.

Soome lähetatud Frontexi töötajate hulgas on mõned dokumendiuurijad, infokogumisvestluste eksperdid ja tõlgid, teatab piirivalveamet.

Frontexi saadetud alaliste jõudude isikkoosseis on üle viidud käimasolevatelt piirikontrolli operatsioonidelt ELi välispiiril ja Lääne-Balkanil. Mõned on varem töötanud Frontexi operatsioonidel Soome idapiiril.

Frontexi alaliste töötajate hulka kuuluvad lisaks agentuuri enda töötajatele EL-i liikmesriikide poolt Frontexile eraldatud piirivalvurid. Soome saabuvad Frontexi ametnikud esindavad peaaegu 20 riiki.

Piirivalve teatab, et valmistub taotlema rohkem Frontexi personali- ja varustustoetust.

Soome sulgeb täna kolmapäeval piiriületuseks oma idapiiri.