NordenBladet — Nelja Hamina-klassi raketilaeva (Hamina, Tornio, Hanko ja Pori) moderniseerimine on lõppenud ning laevad on nüüd mereväe kasutuses. Raketilaevade elukaare uuendamine viidi läbi aastatel 2018–2023. Projekti peatöövõtja on olnud Soome firma Patria ning projekti üleandmistseremoonia peetakse täna teisipäeval, 12. detsembril. Turus.
Kapitaalremont tagas mereväe valmisoleku järjepidevuse 2020ndatel aastatel Rauma-klassi raketilaevade kasutusest eemaldamise ja Pohjanmaa-klassi korvettide kasutuselevõtu vahel. Projekti eesmärk on olnud pikendada Hamina-klassi laevade kasutusiga kuni 2030ndate aastateni.
Tehnoloogia kiire areng ja muutuvad ohud nõuavad lahingulaevade pidevat hooldust ja kapitaalremonti iga 10-15 aasta tagant. Elukaare uuendus tagab mereväe lahingulaevastiku võime võidelda mererünnakutega, kaitsta mereühendusi ning jälgida ja kindlustada piirkondlikku terviklikkust.
Uuendatud Hamina-klassi raketilaevad on väga terviklikult varustatud ja oma suurusklassis suure jõudlusega. Laevad on võimelised jälgima ja tõrjuma õhu-, pinna- ja veeohtusid.
Projektiga integreeriti laevadesse uus pinnatõrjerakettide süsteem ning parandati laevaklassi õhu- ja lähikaitsevõimet. Uuendati laevade lahingusüsteeme ja suurendati tööaega merel. Lisaks ehitati laevad ümber uue veealuse võimekusega kerge torpeedo TP47 ja VDS jaoks.
NordenBladet — Politseil oli täna esmaspäeval, 11. detsembril operatsioon Helsingi kesklinnas Kamppis. Helsingi politsei teatel sai politsei esmaspäeva õhtul enne kella 21 teate relvast tulistanud inimese kohta. Helsingi politseijaoskonna juhtimiskeskusest teatatakse, et tulistamine toimus Tennispalatsi lähedal, vahendab Iltalehti.
Politsei teatel peeti relva kasutanud isik sündmuskohal kinni. Politsei kinnitas esmaspäeva õhtul väljaandele Ilta-Sanomat, et inimene üritas tulistada teise inimese pihta, mitte õhku.
Juhtumit uuritakse kui tapmiskatset. Keegi olukorras viga ei saanud.
Juhtimiskeskusest öeldi, et ametivõimude senise arusaama kohaselt olukord kõrvalseisjatele ohtu ei kujutanud. Uurimine on aga alles alguses, nii et asja täpsustatakse, teatab juhtimiskeskus.
Helsingi politsei ütleb, et annab asja kohta rohkem infot homme teisipäeval.
NordenBladet — Järgmisel, 2024. aastal langeb tööpäevadele tervelt kümme lisapuhkepäeva. Seetõttu tuleb järgmine aasta selliste pühade osas parem kui tänavune. Sel aastal on argipäevadele langevate pühade ja riigipühade arv üheksa, vahendab Helsingin Sanomat.
Kokku on aastas üksteist liikuvat püha ja riigipüha, kuid üks neist langeb alati nädalavahetusele.
„Kümme lisapuhkepäeva on parim tulemus, mis on võimalik ühe aasta jooksul saada. Järgmisel aastal on kolmekuningapäev riigipühadest, mis langeb nädalavahetusele,” ütleb Helsingi ülikooli almanahhi toimetuse planeerija Asko Palviainen.
Järgmine aasta on ka liigaasta. See tähendab, et aastas on 365 päeva asemel 366 päeva.
Liigpäev on alati veebruaris, seega on veebruaris 2024 tavapärase 28 päeva asemel 29 päeva.
Liigpäev langeb järgmisel aastal neljapäevale.
„Inimestel on seega kümnele lisapuhkusele vastukaaluks üks lisatööpäev,” sõnab Palviainen.
Aasta 2024 juba algab argipäevale langeva puhkepäevaga. Uusaasta on esmaspäeval. Sel aastal oli uusaasta pühapäeval.
Järgmine liikuv riigipüha on kolmekuningapäev, mis langeb järgmisel aastal laupäevale.
Ülestõusmispühad tulevad järgmisel aastal varem kui eelmistel aastatel. Suurt reedet tähistatakse juba 29. märtsil. Sel ja eelmisel aastal olid lihavõttepühad lähemal aprilli keskpaigale.
Järgmisel aastal tähistatakse volbrit teisipäeval, seega langeb 1. mai kolmapäevale. Taevaminemispüha on alati neljapäev.
Jaaniõhtu on reedel, 21. juunil. See on vaba päev enamikule soomlastele, kuid loomulikult mitte kõigile.
Järgmise aasta lõpus paigutuvad lisapuhkused mõnevõrra parematele nädalaosadele kui käesoleval aastal.
Näiteks iseseisvuspäev on järgmisel aastal reedel, mis tähendab enamikule pikka nädalavahetust. Sel aastal on iseseisvuspäev kolmapäeval.
„Järgmisel aastal võib neljapäev, 5. detsember olla asutuse jõulupidude päev, sest sealt edasi saab minna pikale nädalavahetusele. See annab piisavalt aega töökohapeost taastumiseks,” ütleb Palviainen naerdes.
Jõululaupäev ja riigipühad langevad seevastu nädala keskele. Jõululaupäev on teisipäeval, esimene jõulupüha kolmapäeval ja teine jõulupüha neljapäeval. Käesoleva aasta jõululaupäev langeb pühapäevale.
„Järgmisel aastal tundub hea mõte jõulude paiku puhkust võtta, kui vaid jõulude eelõhtu ja vahepealsed päevad kuni uue aastani töölt vabaks saab,” ütleb Palviainen.
Liikuvad pühad, eelõhtud ja pühad on uusaasta, kolmekuningapäev, maipühad, iseseisvuspäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha.
Alati argipäevadele langevad pühad, eelõhtud ja riigipühad on suur reede, ülestõusmispühade esmaspäev, suur neljapäev ja jaanilaupäev.
Alati nädalavahetusele langevad pühad on ülestõusmispühad, jaanipäev ja kõigi pühakute päev.
Käesoleval kümnendil näib, et eelmine 2022. aasta läheb ajalukku kui halvim lisapuhkepäevade aasta. Sel aastal oli argipäevadele langevaid pühi, eelõhtuid ja riigipühasid vaid seitse.
Järgnevad aastad on seevastu peaaegu kõik üheksa-kümne lisapuhkepäeva aastad. Vaid aasta 2027 paistab silma oma kaheksa lisapuhkepäevaga.
NordenBladet — Olukord idapiiril nõuab ka politsei veelgi tugevamat kohalolekut. Piirivalve on palunud politseilt ametialast abi. Politseiamet ei ütle, kui palju politseinikke on idapiirile saadetud. Politseiinspektor Marko Heikkilä sõnul on personali määratud tööülesannetele kordamööda peaaegu kõigist Soome politseijaoskondadest, vahendab Yle.
Ma ei avalda täpset inimeste arvu, sest see on operatiivteave. Ressurss on piisav ja vajadusel saab seda ka suurendada, kui olukord muutub, ütleb Heikkilä.
Ametialase abina saadetud politseinikud töötavad piirivalve alluvuses. Politseiameti esindaja Heikkilä teatel on idapiirile taotletud spetsiaalselt rahvahulga ohjamiseks koolitatud politseinikke. Täpsed ülesanded määrab piirivalve.
Kagu-Soome politseijaoskond on saanud samuti abi ülejäänud Soomest.
Piirivalve on varem pöördunud politsei poole ametialase abi saamiseks väga harva. Politseiinspektor Heikkilä ei mäleta, et tema enda üle 30 aasta kestnud karjääri jooksul midagi sarnast oleks juhtunud.
Kuigi praegu on idapiir piiriületuseks suletud, jätkub ametliku abi andmine. Heikkilä sõnul on politsei valmis aitama nii kaua kui vaja.
Soomes on julgeolekuasutuste vahel pikad ja toimivad koostöövõimalused ning ka see ülesannete kogum täidetakse koos, sõnab Heikkilä.
Tavaliselt kasutatakse politseiüksusi avaliku korra tagamiseks näiteks meeleavalduste ja riigivisiitide ajal.
Lähipäevil on erakordselt suur nõudlus politsei abi järele, kuna Helsingis on abi vaja ka iseseisvuspäeva turvakorralduse osas.
Iseseisvuspäev on Helsingi politsei suurim iga-aastane operatsioon, mille käigus tehakse koostööd mitmete erinevate politseiüksuste ja ametiasutustega. Helsingi valmistub ka tänavu mitmeks meeleavalduseks ja rongkäiguks.
Politseiameti esindaja Heikkilä sõnul ei ole Soomel eraldi ressurssi ainult sellisteks ülesaneteks.
See tähendab, et kusagilt mujalt võetakse need inimesed ära. Näiteks välipatrullidest, liiklusjärelevalvest ja mõnest kriminaaluurimisest ka, räägib Heikkilä.
Ta kinnitab, et kiire jõulueelse hooaja ülesannetega saab politsei siiski hakkama üle kogu Soome ning kiireloomuliste hädaolukordade lahendamist olukord ei mõjuta.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö hoiatab intervjuus Saksa väljaandele Zeit kolmanda ilmasõja võimaluse eest, kui sõjategevus Ukrainas pikale venib. Mida on Euroopal Soomelt õppida, et end Venemaa ees enesekindlalt näidata, küsis väljaanne Zeit Soome presidendilt Sauli Niinistölt.
Ma ei tahaks siin õpetajat mängida, vastab Niinistö.
Niinistö saab Zeitile antud intervjuus hea Putini tundja rolli. Soome ja Venemaa presidendid suhtlesid tihedalt enne Venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Niinistö ütleb, et mõistis Venemaa presidendi Vladimir Putini ohtlikkust juba kümme aastat tagasi.
Kasakas võtab selle, mida halvasti hoitakse, kordab Niinistö oma lemmikütlust.
Venemaaga suheldes tuleks olla võimalikult selge, rõhutab Niinistö. Kui tegutsetakse otsustavalt, jääb kasakas tühjade kätega.
Zeit küsib, kas Niinistö oleks nõus uuesti Putiniga hokit mängima.
Kas praegu pole liiga jäine – isegi hoki jaoks? vastab Niinistö.
Euroopa julgeolek on probleem, sest seda ei peeta probleemiks, ütleb Niinistö. Isegi Ukraina sõda pole pannud eurooplasi julgeolekuküsimuste üle sügavalt mõtlema.
Niinistö ei näe Ukrainas sõja lõppemise märke. Ta ei usu pakutud lahendusse, kus Ukraina jagatakse ja okupeerimata osa ühineb NATO-ga. Kui Ukraina jagada ja piiri nihutada, tuleks kõne alla sõda Venemaa ja NATO vahel.
Mis siis, kui sõda jätkub? Siis on meil kolmas maailmasõda, ütleb Niinistö.
Niinistö sõnul ei aktsepteeriks Ukraina tõenäoliselt püsivat piiri oma riigi sees.
Niinistö usub, et Hiinal on oma roll sõja lõpplahenduses. Ta ütleb ka, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on rõhutanud valmisolekut Hiinaga rääkida.
Niinistö ütleb, et on viimase 20 aasta jooksul küsinud Euroopa liidritelt, mida EL teeks, kui Venemaa või mõni muu riik okupeeriks NATO-sse mittekuuluva riigi.
Vastus, mida kuulsin ikka ja jälle, oli, et see pole meie asi, see on NATO ülesanne. Nii et ma ei saanud kunagi tõelist vastust, ütleb Niinistö.
Niinistö toob välja Euroopa Komisjoni toonase presidendi Jean-Claude Junckeri 2015. aasta ettepaneku Euroopa ühisarmee kohta. Niinistö ütleb, et suhtus ettepanekusse positiivselt.
Niinistö sõnul oli mitme Euroopa riigi otsus ajateenistusest loobuda viga. Presidenti teeb murelikuks ka relvavarude ebapiisavus ja kaitsetahte nõrkus Euroopas.
Zeit küsis Soome otsuse kohta ühineda NATO-ga pärast peaaegu 80 aastat neutraalsust. Venemaa pidas Soomet aastaid NATO liikmeks, vastab Niinistö.
Kas panite tähele, et Putin ei teinud meie [NATO-ga] liitumisest suurt kära? küsib Niinistö küsitlejalt.
Ainus keel, mida Putin ja venelased kuulavad, on võim, ütleb Niinistö.
Niinistö võtab seisukoha ka inimeste suhtes, kes tulevad Venemaa piirile.
„Usun, et Venemaa teeb vea, sest see kõik mõjutab negatiivselt Soome ja naaberriikide avalikku arvamust,” ütleb Niinistö.
