NordenBladet — Täna kolmapäeval, 6. detsembril tähistatakse Soomes iseseisvuspäeva. Sel päeval 1917. aastal kuulutati välja Soome iseseisvus.
Bolševikud olid Venemaal võtnud võimu Oktoobrirevolutsiooni käigus 7.–8. novembril 1917 ja 4. detsembril 1917 andis P. E. Svinhufvudi juhitud senat välja Soome iseseisvusdeklaratsiooni. Parlament kiitis iseseisvusdeklaratsiooni heaks 6. detsembril häältega 100:88.
Soome riik on seega 106-aastane.
Iseseisvuspäeva tähistatakse aastast 1919, pidupäev on see päev aastast 1937.
Sel päeval toimub Soomes presidendi vastuvõtt ja kaitseväe paraad. Samuti heisatakse riigilipud.
NordenBladet — Kui veel 2000ndate aastate alguses oli Soome koolinoorte hariduse tippmaa PISA-uuringus, mis mõõdab lugemist, matemaatikat ja loodusaineid, siis alates 2006. aastast on soome noorte oskused nõrgenenud, eriti loodusainetes ja matemaatikas.
Täna teisipäeval, 5. detsembril avalikustatud 2022. aasta PISA uuring näitab, et noorte soomlaste õpitulemuste langus jätkub. Eelkõige on 2018. aasta tulemustega võrreldes järsus languses kirjaoskuse ja matemaatika tase, vahendab Iltalehti.
Eelmises, 2018. aastal korraldatud PISA uuringus oli Soome matemaatikas 16. kohal, lugemises 7. ja loodusteadustes 6. Viimases PISA uuringus on Soome matemaatikas 20., lugemises 14. ja loodusteadustes 9. kohal.
Lääne tööstusriikide organisatsioon OECD hindab PISA uuringus 15-aastaste koolinoorte kompetentsi iga kolme aasta järel. Seoses koroonapandeemiaga lükkus 2021. aastaks planeeritud uuringu elluviimine aasta võrra edasi.
PISA uuring näitab, et Soome kukkumine, eriti kirjaoskuse osas on märkimisväärne võrreldes eelmise, 2018. aasta PISA uuringuga.
Soome keskmine lugemisoskus on langenud mitte vähem kui 30 punkti võrra, mis vastab ühe aasta õppekava taseme langusele. Kirjaoskuses on Soome langenud OECD riikide võrdluses 14. kohale.
Singapur on koos teiste Aasia riikidega esikohal. Ka Soome naaberriik Eesti on kirjaoskuse poolest Soomest selgelt ees ehk kuuendal kohal.
Soomlaste kirjaoskuse tase (490 punkti) on endiselt kõrgem kui OECD keskmine (476).
Värske, 2022. aasta PISA uuringus oli põhivaldkonnaks matemaatika oskus.
Matemaatikaoskuses on Soome langenud 20. kohale, Eesti on seitsmendal kohal, esikohtadel aga Aasia riigid.
Matemaatikas oli selgelt parim Singapur (575), järgnesid Macau, Taiwan, Hongkong, Jaapan ja Korea.
Värskes, 2022. aasta PISA uuringus oli soomlaste matemaatikaoskuste keskmine 484 punkti, OECD riikide keskmine aga 472 punkti.
Soomest olid statistiliselt oluliselt paremad ka Šveits, Kanada, Holland ja Iirimaa.
Kui rääkida loodusteaduste teadmistest, siis Soomel läheb PISA tulemustes kõige paremini ja OECD võrdlustabelis on ta üheksandal kohal.
Soome loodusteaduslike teadmiste keskmine oli 511 punkti, OECD keskmine aga 485 punkti.
Soome loodusteaduslikud teadmised on alates oma haripunktist 2006. aastal pidevalt kahanenud. Halvenemine on olnud kokku 52 punkti, samas kui OECD riikide keskmine halvenemine on olnud 15 punkti. Soomes on loodusteaduste kompetentsi langustrend olnud selgelt tugevam kui OECD riikide keskmine.
Singapur, Jaapan, Macao, Taiwan, Korea ja Hongkong olid loodusteaduste tipus.
Naaber-Eesti edestab Soomet ka loodusteaduste kompetentsi poolest ja on kuuendal kohal. Eesti on kõigis PISA teadmiste valdkondades Soomest eespool, tõustes Singapuri ja teiste Aasia riikide kõrval hariduse tippriikide hulka.
Soome on ainus OECD riik, kus tüdrukutel läks matemaatikas paremini kui poistel. 2022. aasta hinnangul oli tüdrukute (487 punkti) ja poiste (482) teadmiste erinevus 5 punkti.
Teadmiste langus jaguneb ühtlaselt: Soome tüdrukute matemaatika keskmine langes 2018. aastaga võrreldes 24 punkti ja poiste keskmine 23 punkti.
Tüdrukute ja poiste matemaatikaoskuste erinevused PISA hinnangus on Soomes olnud mõõdukad. Kui veel 2006. aastal olid poisid tüdrukutest 12 punkti paremad, siis alates 2015. aastast on tüdrukute keskmine olnud poistest kõrgem.
Kümne aasta trend näeb välja sarnane. Tüdrukute keskmine on langenud kokku 33 ja poistel 35 punkti võrra.
Lõhe tüdrukute ja poiste kirjaoskuses on Soomes alati suur olnud. Erinevus oli viimases uuringus kahanenud 52 punktilt 45 punktile. Lõhe vähenemise põhjuseks on tüdrukute keskmise lugemisoskuse järsem langus.
Loodusainetes oli tüdrukutel 522 ja poistel 500 punkti. See 22-punktiline erinevus tüdrukute kasuks oli OECD riikide seas suurim.
Kõigis riikides olid vanemate haridus, amet ja leibkonna jõukus seotud õpilaste teadmistega.
Soomes oli sotsiaalmajandusliku tausta järgi ülemisse kvartiili jäänud õpilaste punktisumma matemaatikas 529 ja alumise kvartiili keskmine 446 punkti. Keskmiste väärtuste erinevus oli seega 83 punkti. (OECD riikides on vastav erinevus 93 punkti)
Eelmisel 2012. aasta matemaatika põhiala eksamil olid vastavad keskmised 555 punkti ja 488 punkti, vahe 67 punkti. Koduse tausta ülemist ja alumist veerandit esindavate õpilaste keskmine matemaatika teadmiste erinevus on seega kasvanud 16 punkti võrra.
Sotsiaalmajanduslike erinevuste kasv oli märgatav ka kirjaoskuse (5 punkti) ja loodusainete (11 punkti) osas võrreldes eelmise põhivaldkonna uuringuga.
Erinevuste suurenemine on tingitud asjaolust, et madalaima sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused on veidi rohkem nõrgenenud võrreldes kõrgeima sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega.
Esimese põlvkonna immigrantidest õpilaste keskmine matemaatikatulemus oli 413 punkti ja teise põlvkonna oma 442 punkti.
Sisserändaja taustata õpilaste tulemus oli 491 punkti. Esimese põlvkonna immigrantide ja Soome päritolu õpilaste punktide erinevus oli keskmiselt 78 punkti.
Teise põlvkonna sisserändajate matemaatika teadmised olid vastavalt kodumaal sündinud õpilastega võrreldes keskmiselt 49 punkti võrra kehvemad.
Matemaatikas on keskmine erinevus Soome päritolu õpilaste ja esimese põlvkonna immigrantide vahel alates 2012. aasta PISA voorust vähenenud 11 punkti võrra.
Kirjaoskuses oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (500) oluliselt kõrgem võrreldes esimese (384) ja teise põlvkonna (439) immigrantidest õpilastega. Ka loodusteadustes oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (519) statistiliselt oluliselt kõrgem võrreldes esimese (410) ja teise (453) põlvkonna immigrantidega.
Rahvusvahelises võrdluses on koolidevahelised erinevused olnud Soomes traditsiooniliselt väikesed. Soomes oli 2022. aasta PISA uuringus teadmiste erinevus koolide vahel 9 protsendipunkti, kui seda võrrelda OECD riikide matemaatika punktisummade koguerinevusega.
Nüüd on Soomes koolidevaheline erinevus võrreldes eelmiste voorudega suurenenud. Kasv näib tulenevat sellest, et 2012. aastast 2022. aastani on erinevus koolide vahel väljaspool Helsingi piirkonda suurenenud ja lähenes Helsingi piirkonna koolide tasemele. Helsingi piirkonnas on seevastu koolidevaheline erinevus jäänud samaks.
Erinevused õpilaste vahel koolisiseselt on pöördunud järsu tõusuni.
Koolisisesed erinevused õpilaste vahel püsisid algklassides aastatel 2003–2018 üsna stabiilsel tasemel. Kuid erinevused on nüüdseks muutunud järsuks tõusuks ja olid 2022. aastal suuremad kui üheski varasemas PISA uuringus.
Võrreldes OECD riikide koguerinevusega oli Soomes koolide sees erinevus 90 protsenti, mis oli selgelt kõrgem OECD riikide keskmisest (68%).
PISA teadusprogramm (Programme for International Student Assessment) viidi 2022. aastal ellu kaheksandat korda. Uuring pidi toimuma 2021. aasta kevadel, kuid 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu lükkus materjali kogumine aasta võrra edasi.
Uuringu sihtrühmaks olevad 15-aastased olid pandeemia alguses peamiselt seitsmendas klassis ja uuringu toimumise ajal, 2022. aasta kevadel, üheksandas klassis. Seega on koroonapandeemia mõjutanud küsitlusele vastanud õpilaste viimaseid põhihariduse aastaid.
Erandlik oli ka see, et esimest korda oli mitmes riigis raskusi küsitluse valimile seatud kriteeriumide või vastamismäära saavutamisega. Kaheteistkümnes osalenud riigis jäeti testist kas liiga suur osa õpilastest välja, õpilaste vastamismäär ei olnud piisavalt kõrge või koolide osalusmäär ei olnud piisav.
NordenBladet — Soome toll kahtlustab kahte Soome ettevõtet Venemaale sanktsioonide all olevate toodete vahendamises – nende hulgas kaitsevarustuseks klassifitseeritud varustus. Soome toll kahtlustab, et Venemaale on sattunud kahe Soome ettevõtte poolt eksporditud EL-i sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid. Jutt on elektroonikast, droonidest ja kaitsevarustuse alla liigitatud varustusest.
Toll teatab oma täna teisipäeval, 5. detsembril avaldatud pressiteates, et on uurinud kahte Soome ettevõtet, mida kahtlustab enam kui kolmekümne sanktsioonide alla kuuluva toote ekspordis või ekspordikatses. Juhtumi puhul kahtlustatakse, et Venemaale sattus tooteid enam kui poole miljoni euro väärtuses.
Lisaks teatab toll, et kahtlustab, et ligi 3500 drooni liikus Venemaale teise riigi kaudu.
Samuti on kuritegelik rühmitus kahtluse all eelmise, 2022. aasta kevadel kaitsetehnika alla liigitatud varustuse transiidi korraldamises läbi Kasahstani Venemaale. Tolli teatel ei ole antud juhtumis kahtlustatav firma kaitsevarustusele transiidiluba taotlenud.
Uurimise all olevatel ettevõtetel on sama vastutav isik, neist ühte firmat kahtlustatakse hankefirmana tegutsemises. Teine ettevõte seevastu on tolli teatel tegutsenud Venemaale kaupade ekspedeerijana.
Eeluurimise põhjal on viiteid sellele, et tegevus on suunatud Venemaalt. Tegevuses on välja ehitatud ulatuslik rahvusvaheliste ettevõtete võrgustik, mille kaudu on suudetud tegevust rahastada näiteks Venemaalt, ütleb tolli järelevalve direktor Hannu Sinkkonen pressiteates.
Juhtumeid on uuritud raskete regulatsioonikuritegudena ja kaitsevarustuse ekspordi kuriteona. Kokku on kuriteos kahtlustatavad kuus isikut.
Asi antakse prokuratuurile süüdistuse esitamiseks detsembri jooksul.
NordenBladet — Soomes alustas hiljuti uus paremäärmuslik ja avalikult rassistlik organisatsioon. Kogukond propageerib valgete ülemvõimu ja on globaliseerumise vastu. See on pärast 2021. aastat Ameerika Ühendriikidest kiiresti levinud kogu Euroopas. End rahvusradikaaliks nimetav Active Club on meelitanud oma liikmeskonda noori valgeid mehi läbi sotsiaalmeedia nagu Tiktok ja Instagram. Rühm annab oma tegemistest teada ka oma Telegrami lehel, vahendab Yle.
Organisatsioonil on kokku vähemalt sada klubi Euroopa ja USA eri paigus, vahendab Ameerika veebimeedia Vice News.
Active Clubi soomekeelne võrgustik on teatavasti mõne kuuga levinud vähemalt Uusimaale, Helsingisse, Turusse, Tamperesse ja Oulusse. Sama kiiresti on organisatsioon levinud ka teistes Põhjamaades.
Active Clubi võrgustik on suuresti inspireeritud ameeriklase Robert Rundo liikumisest Rise Above Movement (R.A.M.), mis toetab valgete ülemvõimu, teatab antisemitismi vastu võitlev Ameerika valitsusväline organisatsioon Anti-Defamation League (ADL). Eeskujuks on olnud ka vabatehnikasporti esindavad ja valgete ülemvõimu toetavad Euroopa grupid.
ADL-i teatel peavad klubi liikmed end võitlejateks, kes harjutavad sõda „süsteemi” vastu. Nende sõnul kavandab „süsteem” tahtlikku rünnakut valge rassi vastu.
Süsteemi all mõeldakse liikmelisuse all demokraatiat ja selle institutsioone, näiteks erakondi. Active Clubi võrgustik peab vaenlasteks ka seksuaalvähemusi ja juute.
Klubid meelitavad oma ridadesse noori mehi, rõhutades „vendlust ja valge sõdalase vaimu”. Nad teevad koostööd mitme valge ülemvõimu rühmitusega. Ameerika Ühendriikides täidavad need tühimiku, mille on jätnud teiste seas rühmitus Proud Boys. Active Clubi võrgustik on aktiivne vähemalt 25 USA osariigis.
Active Clubi ideoloogiaga on end kurssi viinud ka Montereys asuv Middlebury Rahvusvaheliste Uuringute Instituut, äärmuslust ja terrorismi uuriv keskus. Keskuse avaldatud artikli järgi kuulub organisatsiooni mõtlemisse akseleratsionism ehk ühiskonna kokkuvarisemist kiirendav tegutsemismudel.
Klubi sees kultiveeritakse ka terminit rahvastikuvahetuse teooria. Rahvastikuvahetus on paremäärmuslik vandenõuteooria, mille kohaselt näiteks juudid püüavad immigratsiooniga asendada valge elanikkonna mittevalgetega.
Rahvusvaheliselt tegutsev klubivõrgustik levitab valgete ülemvõimu propagandat lisaks sotsiaalmeediale avalikes kohtades kleebiste kleepimise, meeleavaldustel osalemise ja koolitusüritustel kogunemise teel nagu võitluskunstide harjutamine või raamatute ja lippude põletamine.
Soomes plaanib Active Club osaleda iseseisvuspäeval toimuval Suomi herää (Soome ärkab) marsil. Active Club Finlandi avaldatud fotodel ja videotel poksivad selle liikmed muu hulgas ning kleebivad postide külge iseseisvuspäeva marssi ja valgete ülemvõimu propageerivaid kleepse.
Ühes videos on vaheldumisi ühendatud paatides istuvate migrantide ja poksivate meeste kujutised.
Ameerika ajakirja Forbes andmetel eemaldas Tiktok oma videoteenusest Active Clubi kontod. Siiski on võitlusgrupi nime all endiselt mitu värbamisvideot, mis on kogunud miljoneid vaatamisi.
Asjatundjate hinnangul on Active Clubi levik maailmas tunnustatud organisatsiooniks olnud hämmastavalt kiire.
USA-s asuv organisatsioon Counterextremism Project ütleb oma aruandes, et klubid värbavad liikmeid, rõhutades sobivust ja vendlust. Värbajad ei pruugi esialgu oma ideoloogiat mainida, kuid raporti kohaselt on vaenlaste vastane vägivald endiselt klubide tegevuse põhiosa.
Ma pole kunagi näinud paremäärmuslikku võrgustikku nii kiiresti kasvamas. Tavaliselt kulub riikidevahelise võrgustiku loomiseks aastaid, ütleb raporti koostanud teadlane Alexander Ritzmann väljaandele Vice News.
Ritzmanni sõnul on kasvutempo murettekitav.
Värbamine on olnud tulemuslik, ütleb Jyväskylä ülikooli teaduskoordinaator Tommi Kotonen, kes on ka Soomes paremäärmuslust uurinud.
Kotoneni sõnul see grupp valgete ülemvõimu gruppidest oluliselt ei erine.
Siin on selged lähenemispunktid paremäärmusluse, valge rassi kaitse ja natsionaalsotsialismi seisukohalt, ütleb Kotonen.
Samad teemad korduvad Kotoneni sõnul ka teistes paremäärmuslikes subkultuurides. Kotonen usub, et Soome Active Clubi liikumisse kuuluvad Blue Blue liikumise ja Põhjamaade vastupanuliikumise liikmed. Nad esindavad sarnast ideede maailma.
Tundub, et nüüd on noori veelgi rohkem kaasatud, ütleb Kotonen.
Kas paremäärmuste uurija arvates peaks Soome Active Clubi leviku pärast muretsema? Kotoneni sõnul tasub alati jälgida nähtusi, mis hakkavad tugevalt levima.
Konkreetsem murekoht on hetkel iseseisvuspäeva meeleavaldus. Võib tekkida kokkupõrkeid vastumeeleavaldajate ja politseiga, ütleb Kotonen.
Soome Active Clubi kogukonna täpset suurust on raske hinnata, kuid Kotoneni sõnul võib videote ja propagandamaterjali põhjal rääkida paarikümnest osalejast.
Usun, et kaitsepolitsei ja võimud jälgivad selle klubiga seotud ohupilte ja olukorra arengut, sõnab ta.
NordenBladet — Politsei konfiskeeris kümneid alamõõdulisi forelle püüdnud Hartola mehe jõulukalad. Mees püüdis forelli võrkudega, mille lasi oktoobri ja novembri vahetusel kohalikku järve. Järve oli just lastud alamõõdulisi, umbes 30–40 sentimeetri pikkuseid forelle. Forelle lasti järve teadlikult hilja sügisel, et kaluritel ei tekiks kiusatust alamõõdulist kala püüdma hakata.
Politsei sai teate võimalikust kalapüügikuriteost novembri alguses ja veidi hiljem otsis mehe kodu läbi. Kodusest sügavkülmast leiti 37 alamõõdulist forelli. Forelli alammõõt on Lõuna-Soomes 50 sentimeetrit.
Hartola meest kahtlustatakse kalapüügikuriteos. Politseiülekuulamistel on ta tunnistanud, et püüdis forelli, ja oli üllatunud, kui võrkudesse nii palju kala tuli. Mehe jutu järgi ta alamõõdulistest kaladest ei teadnud. Saagi plaanis ta jõulude ajal ära kinkida.
Ühe alamõõdulise püütud forelli riigile hüvitatav väärtus on 260 eurot, seega tuleb mehel maksta ligi 10 000 eurot. Asi läheb peagi politseist üle prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.
Kriminaalkomissari Ville Hahli sõnul saab politsei kalapüügikuritegude kohta sageli vihjeid sotsiaalmeediast.
