NordenBladet — Vanade eluasemete hinnad on Soomes veelgi langenud, eriti suuremates linnades. Vanade ühistukorterite hinnad langesid novembris kogu riigis eelmise aastaga võrreldes 3,9 protsenti, kuid tõusid oktoobrist 1,4 protsenti, teatab Soome statistikakeskus.

Aastane langus oli eriti suur Vantaal, kus vanade ühistukorterite hinnad langesid 7,9 protsenti, ja Helsingis, kus hinnad langesid 6,0 ​​protsenti, vahendab MTV.
Kuues suuremas linnas langesid vanade ühistukorterite hinnad eelmise aasta novembriga võrreldes 5,1 protsenti. Väljaspool suuremaid linnu langesid hinnad vaid 1,6 protsenti.

Eluasemehinnad langevad 2023. aastal üle kuue protsendi, mis on aastane suurim langus alates 1993. aasta majanduslangusest, kommenteeris ettevõtlusorganisatsiooni Suomen Yrittäjät peaökonomist Juhana Brotherus oma pressiteates.
Brotheruse sõnul saab järgmine aasta eluasemeturu pöördepunktiks, mil „muutume jääkülmast normaalseks”.

Arvesse läheb ka eluasemepuuduse algus kasvukeskustes, mil uusehituse ammendumise tõttu ei ole pärast 2024. aasta suve turule oodata uusi kortereid.
Linnade atraktiivsuse kasv tähendab, et suuremates linnades on kuni 2025. aastani selge hinnatõusu surve, prognoosib Brotherus.

NordenBladet — Koroonaviiruse uued variandid JN.1 ja BA.2.86 levivad nüüd mitmes erinevas riigis. Variant BA.2.86 on muutunud levinumaks näiteks Taanis. Selle alamvariant JN.1 variant on juba Rootsis, teatab Rootsi terviseamet Aftonbladeti andmetel. Mõlemat varianti on täheldatud ka Soomes, vahendab Ilta-Sanomat.

Variant BA.2.86 on esinenud Soomes alates septembrist Helsingi piirkonnas, sõnab Lapimaa hoolekandepiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas.

Variant BA.2.86 on Helsingi piirkonnas esinenud 4-9 juhul analüüsikorra kohta. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS 4. detsembril tehtud analüüsis oli viimastel andmetel 14 juhtumit. Võib öelda, et juhtumite arv sageneb. Kuid plahvatuslikku tõusu pole täheldada.

Broasi sõnul on 11 protsenti Soomes kontrollitud koroonaviiruse juhtumitest uued variandid. Hetkel on levinuim koroonaviiruse tüüp omikroni alamvariant EG.5 (Eris).
Variandi JN.1 üksikjuhtumeid on Soomes täheldatud alates 42. nädalast.

Uusi variante uurinud Cambridge’i ülikooli professor Clare Bryant ütles Sky Newsile, et variandi JN.1 ogavalgus on võrreldes BA.2.86 variandiga üks mutatsioon, mis tõenäoliselt tähendab, et see on veelgi nakkavam.

Tema Manchesteri ülikooli kolleeg Sheena Cruickshank lisas Sky Newsile, et JN.1 variandi põhjustatud vaevustest taastumine võib võtta kauem aega kui teiste variantide puhul või põhjustab see raskema haiguse.

Uued variandid ei erine aga Markku Broasi andmetel oma haiguspildilt oluliselt varasematest omikroni variantidest.

Kuigi praegused koroonavaktsiinid on disainitud eelmise omikroni variandi XPP.1,5 järgi, kaitsevad need Broasi sõnul ka uute variantide eest.

Uued variandid tunduvad oma patogeensuse poolest eelmiste variantidega sama tüüpi. Ka praegune vaktsiin annab kaitse raske haiguse vastu, sest vaktsiinidel on ristkaitse uute variantide vastu.

Broasi sõnul on raske hinnata, kas uued variandid tekitavad uue koroonalaine. Praegu seda ei oodata.

Olukord on rahulik. Maailma terviseorganisatsiooni WHO riskihinnangu põhjal BA.2.86 variant tervishoiule olulist lisakoormust ei tekita. Kuigi juhtumid on sagenenud, pole maailma riskihinnang murettekitav. Ka uuem variant JN.1 ei muuda üldist pilti haiguse raskusastme ega vaktsineerimiskaitse osas.

JN.1 viirusevariant on esinenud USA-s, Ühendkuningriigis, Islandil, Portugalis, Hispaanias ja Hollandis. Seda täheldati esmakordselt augustis Luksemburgis.

NordenBladet — Soome valitsus otsustas teisipäeval, 12. detsembril avada neljapäeval, 14. detsembril uuesti liikluseks Vaalimaa ja Niirala piiripunktid. Valitsus sulgeb taas kogu idapiiri, kui relvaks muudetud sisseränne idapiiril jätkub. Valitsus otsustas asja tänasel, 12. detsembri erakorralisel istungil. Uus otsus kehtib kuni 14. jaanuarini 2024.

Muutust paremuse suunas ei saa kontrollida ilma piiranguid eemaldamata. Seetõttu avame nüüd teadlikult ja kontrollitult kaks piiripunkti. Samal ajal hoiame aga kõrget valmisolekut uuteks piiranguteks. Soome hoolitseb oma riikliku julgeoleku eest, rõhutas peaminister Petteri Orpo.

Kõik idapiiri piiriületused koonduvad Vaalimaale ja Niiralasse

Soome ja Venemaa maismaapiiril peavad piiriületajad otsuse kehtivusajal kasutama Vaalimaa ja Niirala piiripunkte. Soome kodanikud peavad kasutama samuti avatud piiripunkte. Rongide kaubaliiklus läbi Vainikkala jätkub.

Idapiiril on rahvusvahelist kaitset võimalik taotleda vaid Vaalimaa ja Niirala piiripunktis.

Sellegipoolest tahame rõhutada, et sellistes oludes ei tasu Soome ja Venemaa piirile minna. Soome kavatseb jälgida, et meie idapiir ei looks uut kanalit instrumentaliseeritud (relvaks muudetud) immigratsioonile Euroopasse, rõhutas siseminister Mari Rantanen.

Võimude hinnangul on ilmselge, et oht pole veel möödas. Tõenäoliselt on Venemaa territooriumil endiselt märkimisväärne hulk potentsiaalseid migrante. Samuti on Venemaa võimudel endiselt võime immigrante Soome vastu relvana kasutada.

Valitsus ja võimud jälgivad tähelepanelikult olukorra arengut idapiiril. Soome suudab oma piiriturvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku eest ise hoolitseda.

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Häkkänen otsustas täna 12. detsembril 2023 suurendada laskemoona tootmise võimsust Soomes. Majanduspoliitika ministrite komisjon kaitses seda oma 12. detsembri 2023 koosolekul.

Ministri otsus võimaldab tõsta tootmisvõimsust praegusest enam kui kahekordseks. Kaitseamet kohustub investeerima laskemoona tootmise suurendamisse ligikaudu 24 miljonit eurot. Lisaks kohustub kaitseministeerium täitma pikaajalisi kodumaise tööstuse tellimusi, mis võimaldab tööstusel teha investeeringuid.

Kokku on kaitseameti ja tööstuse investeeringud ligikaudu 120 miljonit eurot.
Praegu tehtud otsus suurendab oluliselt raske laskemoona tootmisvõimsust Soomes, mis võimaldab Ukrainat pikalt toetada kuni 2030ndate aastateni. Tootmise suurendamine on Euroopa mastaabis märkimisväärne ning see tugevdab ka Soome enda kaitsevõimet, nendib kaitseminister Antti Häkkänen.

Tootmist on juba suurendatud

Kaitseamet on juba sihikindlalt suurendanud raske laskemoona tootmist. Soome laskemoona tootmine on Ukraina sõjaeelse tasemega võrreldes juba praeguseks mitmekordistunud.

Lisaks on kaitseamet alates sõja algusest Ukrainas esitanud pikaajalisi raske laskemoona tellimusi kodumaisele tööstusele. Nende abil on kodumaine tööstus saanud palgata lisatööjõudu ja suurendada laskemoona tootmiskoguseid olemasoleva võimsuse piires, ütleb Häkkänen.

Investeeringud suurendavad tootmisvõimsust pikemas perspektiivis

Värske otsuse alusel suurendatakse ja mitmekesistatakse kodumaist laskemoona tootmist, püssirohu tootmist ja laengute tootmisvõimsust. See võimaldab valmistada korraga mitut erinevat toodet, mis toetab sõjalist varustuskindlust. Investeeringud teostuvad eeldatavasti 2026. ja 2027. aasta jooksul, mis võimaldab tootmist pikaajaliselt suurendada.
Investeeringud suurendavad kaitseväe lõhkematerjalikeskuse tootmisvõimsust, mis eeldab lisatööjõu palkamist lõhkematerjalikeskuse erinevatesse esindustesse Lõuna- ja Põhja-Pohjanmaal. Selle tööhõive mõju on mitukümmend tööaastat. Otsus võimaldab ka kodumaise tööstuse investeeringuid, mis suunatakse peamiselt Kesk-Soome.

Tööstusharul on võimalik oma investeeringuteks EL-ilt toetust taotleda laskemoona tootmise toetamiseks mõeldud määruse (nn ASAP määrus, laskemoona tootmise toetamise seadus 1525/2023) rahastamispaketist.

Soome tootmisvõimsus on Euroopa mastaabis märkimisväärne

Euroopa laskemoonatoodang oli pärast 1990ndaid aastaid liiga madal. Nüüd on laskemoona tootmisest saanud Ukraina kaitsevõitluse üks olulisemaid küsimusi. Otsus toetab EL-i eesmärki suurendada Euroopa laskemoona tootmist, et toetada Ukrainat, ning reageeritakse pikaajalisele suurenenud nõudlusele laskemoona järele.
Soomes on Lääne-Euroopa suurim suurtükivägi. Soome on tulevikus ka üks suurimaid raske laskemoona tootjaid Euroopas. Selle otsusega soovime näidata pikaajalist pühendumust Ukraina toetamisele ja kaitsetööstuse tugevdamisele, nendib Häkkänen.

NordenBladet — Helsingi kesklinnas Kamppis asuvas Finnkino kinohoones toimunud tapmiskatses kahtlustataval 16-aastasel poisil on politsei andmetel varasem vägivallakuritegude register. Kriminaalkomissar Ritva Elomaa ütleb, et poisil on oma vanuse kohta pikk kriminaalne ajalugu. Temaga on seotud muu hulgas ka tõsiseid kahtlusi vägivallakuritegudes, vahendab Ilta-Sanomat.

Kas poiss on mõne teo eest juba karistuse saanud, ei osnud Elomaa öelda.
Elomaa sõnul ei ela 16-aastane nooruk Helsingi piirkonnas. Elomaa sõnul oli poiss nii-öelda jooksus ehk põgenenud oma elukohast. Poiss ei ela kodus, vaid mingis lastekaitseasutuses või muus sellises kohas.

Politsei praegustel andmetel tulistas 16-aastane nooruk esmaspäeva õhtul Finnkino hoones ühe lasu, mis tabas kannatanut. Teda kahtlustatakse tapmiskatses ja tulirelvakuriteos. Juhtumi asukoht on ülekuulamistel täpsustatud. Politsei teatel toimus tulistamine kinohoone välisuste ees.

19-aastane ohver päästeti tõenäoliselt tänu kuulivestile, mida ta kandis.

Politsei teatas vahetult pärast juhtunut, et kinohoones olnud teised inimesed ohus ei olnud. Kahtlustatav peeti kinni Kamppis asuva hotelli ees.

Elomaa ütles, et juhtumi asjaosalised on edastanud sündmustest omapoolse vaate. Mõnes osas on jutt kattuv, mõnes osas aga erineb üksteisest.

Politsei teeb jutu õigsuse kindlaks näiteks valvekaamerate salvestiste põhjal, rääkis Elomaa.

Kahtlustatava tapmiskatse ohver on samuti kinni võetud, kuna teda kahtlustatakse narkokuriteos. Narkootikume aga Elomaa sõnul 19-aastaselt leitud ei ole.

Elomaa sõnul ei tundnud kahtlusalune tulistaja ja ohver teineteist eriti hästi. Politsei uurib, kas teo motiiv võib olla seotud narkootikumidega.
Kust 16-aastane tulirelva sai, pole veel teada.

Politsei pole veel otsustanud, kas kahtlustatavad tuleb vahistada.