NordenBladet — Olukord idapiiril nõuab ka politsei veelgi tugevamat kohalolekut. Piirivalve on palunud politseilt ametialast abi. Politseiamet ei ütle, kui palju politseinikke on idapiirile saadetud. Politseiinspektor Marko Heikkilä sõnul on personali määratud tööülesannetele kordamööda peaaegu kõigist Soome politseijaoskondadest, vahendab Yle.
Ma ei avalda täpset inimeste arvu, sest see on operatiivteave. Ressurss on piisav ja vajadusel saab seda ka suurendada, kui olukord muutub, ütleb Heikkilä.
Ametialase abina saadetud politseinikud töötavad piirivalve alluvuses. Politseiameti esindaja Heikkilä teatel on idapiirile taotletud spetsiaalselt rahvahulga ohjamiseks koolitatud politseinikke. Täpsed ülesanded määrab piirivalve.
Kagu-Soome politseijaoskond on saanud samuti abi ülejäänud Soomest.
Piirivalve on varem pöördunud politsei poole ametialase abi saamiseks väga harva. Politseiinspektor Heikkilä ei mäleta, et tema enda üle 30 aasta kestnud karjääri jooksul midagi sarnast oleks juhtunud.
Kuigi praegu on idapiir piiriületuseks suletud, jätkub ametliku abi andmine. Heikkilä sõnul on politsei valmis aitama nii kaua kui vaja.
Soomes on julgeolekuasutuste vahel pikad ja toimivad koostöövõimalused ning ka see ülesannete kogum täidetakse koos, sõnab Heikkilä.
Tavaliselt kasutatakse politseiüksusi avaliku korra tagamiseks näiteks meeleavalduste ja riigivisiitide ajal.
Lähipäevil on erakordselt suur nõudlus politsei abi järele, kuna Helsingis on abi vaja ka iseseisvuspäeva turvakorralduse osas.
Iseseisvuspäev on Helsingi politsei suurim iga-aastane operatsioon, mille käigus tehakse koostööd mitmete erinevate politseiüksuste ja ametiasutustega. Helsingi valmistub ka tänavu mitmeks meeleavalduseks ja rongkäiguks.
Politseiameti esindaja Heikkilä sõnul ei ole Soomel eraldi ressurssi ainult sellisteks ülesaneteks.
See tähendab, et kusagilt mujalt võetakse need inimesed ära. Näiteks välipatrullidest, liiklusjärelevalvest ja mõnest kriminaaluurimisest ka, räägib Heikkilä.
Ta kinnitab, et kiire jõulueelse hooaja ülesannetega saab politsei siiski hakkama üle kogu Soome ning kiireloomuliste hädaolukordade lahendamist olukord ei mõjuta.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö hoiatab intervjuus Saksa väljaandele Zeit kolmanda ilmasõja võimaluse eest, kui sõjategevus Ukrainas pikale venib. Mida on Euroopal Soomelt õppida, et end Venemaa ees enesekindlalt näidata, küsis väljaanne Zeit Soome presidendilt Sauli Niinistölt.
Ma ei tahaks siin õpetajat mängida, vastab Niinistö.
Niinistö saab Zeitile antud intervjuus hea Putini tundja rolli. Soome ja Venemaa presidendid suhtlesid tihedalt enne Venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Niinistö ütleb, et mõistis Venemaa presidendi Vladimir Putini ohtlikkust juba kümme aastat tagasi.
Kasakas võtab selle, mida halvasti hoitakse, kordab Niinistö oma lemmikütlust.
Venemaaga suheldes tuleks olla võimalikult selge, rõhutab Niinistö. Kui tegutsetakse otsustavalt, jääb kasakas tühjade kätega.
Zeit küsib, kas Niinistö oleks nõus uuesti Putiniga hokit mängima.
Kas praegu pole liiga jäine – isegi hoki jaoks? vastab Niinistö.
Euroopa julgeolek on probleem, sest seda ei peeta probleemiks, ütleb Niinistö. Isegi Ukraina sõda pole pannud eurooplasi julgeolekuküsimuste üle sügavalt mõtlema.
Niinistö ei näe Ukrainas sõja lõppemise märke. Ta ei usu pakutud lahendusse, kus Ukraina jagatakse ja okupeerimata osa ühineb NATO-ga. Kui Ukraina jagada ja piiri nihutada, tuleks kõne alla sõda Venemaa ja NATO vahel.
Mis siis, kui sõda jätkub? Siis on meil kolmas maailmasõda, ütleb Niinistö.
Niinistö sõnul ei aktsepteeriks Ukraina tõenäoliselt püsivat piiri oma riigi sees.
Niinistö usub, et Hiinal on oma roll sõja lõpplahenduses. Ta ütleb ka, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on rõhutanud valmisolekut Hiinaga rääkida.
Niinistö ütleb, et on viimase 20 aasta jooksul küsinud Euroopa liidritelt, mida EL teeks, kui Venemaa või mõni muu riik okupeeriks NATO-sse mittekuuluva riigi.
Vastus, mida kuulsin ikka ja jälle, oli, et see pole meie asi, see on NATO ülesanne. Nii et ma ei saanud kunagi tõelist vastust, ütleb Niinistö.
Niinistö toob välja Euroopa Komisjoni toonase presidendi Jean-Claude Junckeri 2015. aasta ettepaneku Euroopa ühisarmee kohta. Niinistö ütleb, et suhtus ettepanekusse positiivselt.
Niinistö sõnul oli mitme Euroopa riigi otsus ajateenistusest loobuda viga. Presidenti teeb murelikuks ka relvavarude ebapiisavus ja kaitsetahte nõrkus Euroopas.
Zeit küsis Soome otsuse kohta ühineda NATO-ga pärast peaaegu 80 aastat neutraalsust. Venemaa pidas Soomet aastaid NATO liikmeks, vastab Niinistö.
Kas panite tähele, et Putin ei teinud meie [NATO-ga] liitumisest suurt kära? küsib Niinistö küsitlejalt.
Ainus keel, mida Putin ja venelased kuulavad, on võim, ütleb Niinistö.
Niinistö võtab seisukoha ka inimeste suhtes, kes tulevad Venemaa piirile.
„Usun, et Venemaa teeb vea, sest see kõik mõjutab negatiivselt Soome ja naaberriikide avalikku arvamust,” ütleb Niinistö.
NordenBladet — MTV uudistele laekunud info kohaselt saab piirivalveteenistuse hinnangul tõhusa transpordivõrguga Soome piirile tuua kuni kümneid tuhandeid saabujaid kolmandatest riikidest.
Olukord muutub iga päevaga. Potentsiaal, kui hakata lugema päritoluriike, mis tõhusal transpordivõrgul on – siis räägime tuhandetest ja isegi kümnetest tuhandetest inimestest, ütleb piirivalve staabi major Ville Joskitt MTV uudistele.
Joskitti sõnul oleneb kõik sellest, missugused piirangud on idapiiri taha jõudmiseks ja illegaalselt Soome tulekuks.
Külmakraadid ja idaosa piiripunktide sulgemine on esialgu peatanud viisavabalt Soome tulnute sisenemise, kuigi Venemaa poolel on piirivalve hinnangul endiselt ebatavaliselt suured rahvamassid.
Joskitti sõnul on piiril siiski märkimisväärne hulk inimesi, keda tavaolukorras seal ei ole.
Meil on info mitmesaja inimese kohta, kes seal on. Avatud piiripunktide või loodusliku piiri vahetus läheduses võib olukord halveneda. Neid saab sinna väga lühikese ajaga suurel hulgal üle viia, sõnab ta.
See on üks variant, milleks piirivalve on valmistunud, kuid Joskitt ei usu, et see lähipäevil teoks saab.
Euroopa piiriagentuuri Frontexi hinnangul on Soome piirivalve laiaulatuslikuks riiki sisenemise ohuks hästi ette valmistatud.
Soome piirivalve on äärmiselt professionaalne ja väga hästi ette valmistatud. Lisaks on nad ette näinud mitmeid erinevaid variante, mis võivad teoks saada, ütles Frontexi pressiesindaja Piotr Świtalsk.
Świtalsk märgib, et näiteks Valgevene tõi 2021. aastal mitmel lennul otse Bagdadist Poola piirile tuhat inimest päevas.
Inimesi kasutatakse vahendina, tuuakse ja lükatakse piirile, aga kui võrrelda Soome olukorda 2021. aastaga, siis on nähtus sarnane ehk inimeste arvu ja regionaalset suunamist saab reguleerida, kui naaberriigi võimud soovivad sel viisil tegutseda.
Frontexi esindaja sõnul peaks Soome märtsikuus ilmade soojenedes valvas olema.
Ilm on üks rännet mõjutav tegur. Seda on näha Vahemerel, kui meri on tuulevaikne ja ilm on hea, siis läheb üle mere rohkem inimesi, aga kui ilm on külm ja lumine, siis on inimesi liikvel vähem, ütleb Świtalsk.
Frontexil on kokku ligi 3000 piirivalvurit, keda saab vajadusel Soome üle tuua.
NordenBladet — Soome OP pangagrupi varahalduse klientide isikuandmed võisid sattuda andmevarguse tulemusena valedesse kätesse. Ohustatud andmete hulgas on ees- ja perekonnanimed ning sotsiaalkindlustuse numbrid. Panga hinnangul on klientide raha turvatud, vahendab Yle.
Pank ei avalda, kui paljusid kliente andmevargus puudutab. OP grupi info kohaselt on klientide arvuga võrreldes tegemist väikese ja piiratud grupiga, kellega on juba ühendust võetud.
Andmekaitsevoliniku asetäitja Heljä-Tuulia Pihamaa ütles Kauppalehtile, et andmevargus on tabanud „suhteliselt suurt” hulka inimesi. Isikuandmete andmevargustest tuleb teavitada andmekaitsevoliniku bürood, kui see võib kujutada ohtu inimõigustele ja -vabadustele.
OP grupi andmevargus ei olnud suunatud kliendiinfosüsteemidele, vaid ühe töötaja e-postile.
Välisel osapoolel õnnestus novembri keskel kätte saada varahalduse töötaja Microsoft 365 koodid, selgitab OP grupp. Selle kohaselt viidi rünnak läbi arenenud ja raskesti tuvastatava tehnoloogia abil, mis suudab kaheosalisest autentimisest mööda minna.
Panga teatel märgati juhtunut kiiresti ning häkkeri ligipääs e-kirjadele blokeeriti.
OP grupp kahetseb juhtunut ja teatab, et on võtnud kasutusele meetmed kaitse parandamiseks. Asja uurib ka politsei.
Oktoobris hoiatas küberturvakeskus andmevarguste laine eest, mis olid suunatud konkreetselt Microsoft 365 kontodele. Ohvreid on olnud erakordselt palju.
Ühtlasi tuletab OP grupp meelde, et pank ega asutus ei küsi klientidelt kunagi pangakoode. Kahtlastest kontaktidest tuleks teatada politseile.
NordenBladet — Iga soomlane peaks olema valmis olukordadeks, kus digiteenused pole kättesaadavad või nendega on probleeme. Digi- ja rahvastikuteabe ameti paneelis käidi läbi eri näited, mis võivad paljudele abiks olla näiteks talvisteks võimalikeks elektrikatkestusteks valmistumisel. Paneel oli osa käimasolevast digitaalse ohutuse nädalast.
Võrguettevõtte Fingridi infoturbejuht Jyrki Pennanen võrdleb digitaalset varustuskindlust kodu tavapärase 72-tunnise varustuskindlusega, st ilma elektriseadmete ja -teenusteta peaks see kestma vähemalt kolm päeva.
Kodus on elu palju digitaalsuse, näiteks seadmete, aga eelkõige teenuste ümber. Kui teenuseid ei saa kasutada, tuleks mõelda, kuidas selleks valmistuda, ütleb Pennanen.
Kõik panelistid tõstsid digitaalsest varustuskindlusest rääkides esile elektrivõrgu rolli. Jeni Suhonen Martade liidust tõstatas küsimuse, kui kaua püsib ühiskond kontrolli all, kui elektrivõrk on maas, isegi kui elektriseadmed pole tervele inimesele vajalikud.
Pennanen tõi välja, et kodude elektrivarustust piiratakse vaid äärmuslikel juhtudel. Ilma elektrita pole digitaliseeritust. Kui elektrivõrk kaob, saab hakkama niikaua, kuni on varuvõimsust, nentis Pennanen.
Viimane piisk karikasse on aga see, et kodumajapidamiste elektrikasutust hakatakse piirama. See on äärmuslik olukord.
Võrguprobleemide ilmnemisel võib juurdepääs elektroonilistele teenustele olla keeruline. Finantsteenuste grupi OP finants- ja küberkuritegevuse ekspert Hanna Hovi tõstis eriti esile elektroonilisi isikutuvastusvahendeid. Kui need ei tööta, ei pääse ligi ka näiteks ametiasutuste teenustele ning asjaajamine muutub väga keeruliseks.
Politsei küberkuritegevuse vastase võitlusese osakonna esindaja Kimmo Ulkuniemi arutles taas, kui kaua peaksid kodanikud ilma teenuste ja nutiseadmeteta hakkama saama. Digiseadmed domineerivad inimeste elus ja inimesed on muutunud neist isegi sõltuvaks. Kas teenused on elutähtsad ja kui kaua peab ilma teenuste ja seadmeteta hakkama saama – seda on raske määratleda, arvas Ulkuniemi. Oleme muutunud digiteenustest nii sõltuvaks, et kui me ei saa Facebookile ligi, sõnumeid saata ega helistada, võib see kaasa tuua paanika.
Hea on olla valmis erandlikeks olukordadeks, eriti praegu, mil talvel on oodata veelgi ulatuslikumaid elektrikatkestusi. Fingridi esindaja Pennanen tõi esile võimaluse kasutada näiteks kahte võrguühendust, millest üks oleks kodus juhtmega internet ja teine telefonis olev mobiilne internet, kust saab vajadusel võrku jagada.
OP esindaja Hovi aga soovitab võimalusel teha digipaastu ehk olla paar päeva ilma nutiseadmeteta. Nii saate testida tolerantsust tehnoloogia puudumise suhtes. See annab teile hea ettekujutuse, mitu päeva teie igapäevaelu vastu peab, kui ilmneb erandlik olukord.
Ulkuniemi seevastu soovitab erandjuhtudel rahulikuks jääda. Inimesed on sõltuvad teenustest, mis teevad elu lihtsamaks. Oluline on see, et kui miski ei tööta, siis proovime kõigepealt ise probleemid lahendada. Näiteks ei helista kohe häirekeskusesse, mis ummistab teenuseid.
Näiteks peaksite esmalt küsima abi oma naabritelt või sugulastelt, kui võrk ei tööta või teler on välja lülitatud.
Erandolukordade käitumisjuhend tasub üle vaadata ka pere ja samas leibkonnas elavate inimestega. Ulkuniemi soovitas näiteks elektrikatkestuste osas peresiseselt kokku leppida käitumisjuhised, mida järgitakse. Kui lapsed ei saa vanematega ühendust, võib kokku leppida, et vanemaid oodatakse kodus.
Martade liidu esindaja Suhonen paneb rõhku ühiste käitumisjuhiste koostamisele, kuid soovitab ka mitte koheselt telefoniga ühendust võtta, kui elekter ära läheb. Kui inimesel hakkab igav, võtab ta nutiseadme kätte. Kui sajad tuhanded inimesed seda teevad, on võrk üle koormatud ja võimud peavad selle keskel tegutsema. Tuleks taluda rohkem igavust ja leida muid viise meelelahutuseks, nendib Suhonen.
Mida digitaalne kodune varu peaks sisaldama?
Elektrikatkestusteks ja muudeks erandjuhtudeks tuleks valmistuda näiteks soojade riiete, akuraadio ja sularahaga ning meeles pidada, et näiteks külmkappi või sügavkülma ei tohiks asjatult avada.
Soomlased on kuulekas rahvas ja nad ei satu pärast paaritunnist elektrikatkestust paanikasse. Soomes on piirkondi, kus ollakse sellega talvel harjunud, nentis Suhonen.
Panelistid tõstatasid ka muid olulisi punkte.
Panga seisukohast soovitan endaga kaasas kanda kehtivaid isikut tõendavaid dokumente, kui elektroonilist isikutuvastust ei saa kasutada. Samuti tuleks meeles pidada, et igal pool ei kasutata juhiluba isikut tõendava dokumendina, märkis OP esindaja Hovi. Ta soovitab ka eelnevalt kasutada pilveteenuseid, kus andmed talletatakse ka siis, kui juurdepääs seadmele endale on blokeeritud. Nii saab andmeid vastavalt vajadusele ka uude seadmesse üle kanda.
Pennanen seevastu soovitab valmistuda näiteks lauamängude ja meelelahutust pakkuvate raamatutega nagu enne digiajastut.
Valmistuda tuleb pettusteks
Digiteenuste turvalisuse osaks võib pidada ka erinevateks veebipettusteks valmistumist. Viimase aasta jooksul on petturid olnud väga aktiivsed ning Ulkuniemi sõnul tegeleb politsei erinevate veebikelmustega seotud kahjudega kümnete miljonite eurode ulatuses.
Panelistid tõstavad eraldi esile kelmuste teema. Näiteks nüüd, mil elektri hind on tõusnud, on tulnud petusõnumeid, kus pakutakse odavaid või lausa tasuta elektrilepinguid. Tegelikkuses võib sellistele küsimustele vastamine kaasa tuua suuri rahalisi kaotusi.
Lisaks toodi välja erinevad abiga seotud pettused, mis võivad olla seotud näiteks Ukraina sõjaga. Kuivõrd raha annetaja ei oota oma annetuse eest midagi vastu, ei pruugi ta kunagi teada saada, et tegemist oli pettusega, ütles Hovi ja jätkas: Pettuste ulatus on lai ja kurjategijaid piirab vaid nende kujutlusvõime. Nad võivad kasutada sotsiaalset manipuleerimist, kus inimene ise teeb makse, või andmete kalastust, kus saadakse kätte pangakaardid ja kurjategija teeb makse ise. Pettused põhjustavad tavaliselt kiirustamist, paanikat või muret. Petusõnum võib hoiatada ka millegi eest, mille otsa ohver hiljem komistab.
Ulkuniemi juhis pettuse vältimiseks on lihtne:
Ärge usaldage midagi, kui saate kummalise sõnumi või kõne. Lähtestage olukord ja võtke isiklikult ühendust panga, kommunaalettevõtte või ettevõttega, kust kontakt näib olevat tulnud, ja veenduge, et kõik on korras.
