NordenBladet —Postkastidesse hakkab aprillikuus jõudma eeltäidetud maksudeklaratsioone, milles andmed on üldjuhul õiged, aga seal võib esineda vigu, kuna maksuamet kogub infot mitmest allikast. Näiteks võib esineda vigu juhuslike tulude ja välismaalt saabunud info osas, vahendab Yle.
1. Vaata läbi kinnipeetud maksud ja soodustused. Neid andmeid võib võrrelda viimase palgatšekiga. Vigu võib esineda väiksemate kõrvaltööde puhul nagu näiteks koosolekute tasud.
2. Kontrolli üle tagastatava summa suurus. Maksudeklaratsioonist saab teada, kas saad raha tagasi või pead juurde maksma. Tagastatava summa suurus tasub sellegipoolest üle kontrollida, kuna selles võib esineda vigu. Paljudel maksumaksjatel on õigus tagasi saada rohkem kui deklaratsioonis kirjas.
3. Mahaarvamistest teatamine. Inimese enda selgitust nõudvaid tulust mahaarvamisi deklaratsioonis pole, need tuleb ise sinna lisada. Need on näiteks komandeeringu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimisega seotud mahaarvamised.
4. Eelmiste perioodide mahaarvamised. Kui varasematel perioodidel on jäänud mahaarvamised tegemata, siis saab neid taotleda tagasiulatuvalt. Tasub tähele panna, et 2016. aasta deklaratsioonis saab muudatusi teha kuue aasta jooksul. 2017. aasta deklaratsiooni puhul saab muudatusi teha kolme aasta jooksul. Aega hakatakse arvestama alates maksuaasta lõppemisest.
NordenBladet — Soome lahe* jää on kohati värvunud veripunaseks. Vaatamata punasele värvile pole tegemist verega – see tähendab hoopis, et mere seisund paraneb. Nimelt on punane jää pruunvetikate lagunemise tulemus, mis tähendab, et pruunvetikate hulk meres on suur ja meri on puhtam.
Pruunvetikas** eraldab lagunemisel punakaspruunikat pigmenti ja sellest on tingitud jää värvumine.
Soome keskkonnakeskuse Syke info kohaselt on vetikate lagunemine igakevadine nähtus, aga nüüd on seda eriti palju. Syke (Finnish Environment Institute) teadlase Seppo Knuuttila väitel pole ta sellist asja viimase 25 aasta jooksul näinud.
Pruunvetikas on kõige suurem vetikaliik ja see võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. See on taime meenutav vetikas, mis kinnitub kivide külge ja seda esineb poole meetri kuni 5 meetri sügavuses vees.
Vetikate suur kogus pole halb märk: pruunvetikate suur kogus näitab mere puhtust.
Pruunvetikat korjatakse rannast kokku ja sellest valmistatakse väetist. Seda on kasutatud ka loodusvärvide tegemiseks.
_____________________________________________
*Soome laht on laht Läänemeres. Lahe pindala on umbes 29 500 km². Soome lahte eraldab Läänemere avaosast mõtteline joon Põõsaspea neem – Osmussaar – Hanko neem. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus. Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht. Soome lahe kagurannikul Venemaa Föderatsiooni aladel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared, Neeva laht.
Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.
Soome lahe nõgu on paljuski moodustunud Ürg-Neeva kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.
Suurimad Soome lahe äärsed linnad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn.
Teadaolevalt ujus esimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.
Soome laht on aktiivselt laevatatav ja selle tulemusena on siia jõudnud ka mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.
**Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki.
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
NordenBladet — Naisalluvad süüdistavad Soome konsulit New Yorgis muu hulgas naiste ahistamises, ähvardamises ja seljataga mahategemises. Välisministeeriumi info kohaselt on konsuli Manu Virtamoga seotud asja uuritud, aga päris lõpuni pole veel asjaolusid välja selgitatud, vahendab Iltalehti.
Alates 2016. aasta septembrist New Yorgis Soome konsulina tegutsenud Virtamo kohta on esitanud kirjaliku kaebuse kaks naistöötajat.
Muu hulgas süüdistatakse konsulit saatkonna juhtkonna mahategemises ja karjumises ning seksuaalse alatooniga märkuste tegemises.
Virtamo ise tunnistab, et on teinud teatud märkusi, aga nende kohta tehtud kaebus on tugevasti liialdatud. Tema sõnul on tegemist olnud pigem töökaaslaste vahelise mängulise sõnavahetuse ja õnnitlustega sünnipäevadel koos kallistustega. Konsuli väitel kogevad inimesed asju erinevalt ja mõned vajavad lähedust rohkem kui teised.
Virtamo on välisministeeriumis ametis alates 1980. aastast. Enne nimetamist New Yorki töötas ta peakonsulina Los Angeleses ja nõunikuna saatkonnas Washingtonis.
NordenBladet — Helsingi Linnanmäki lõbustusparki kerkib 51 meetri kõrgune ameerika mägede rada, kus kiirus ulatub 106 kilomeetrini tunnis. Uus atraktsioon valmib 2019. aastal ja see tuleb senise vettemaandumise raja Vonkaputous asemele.
Linnanmäki teatab oma veebilehel, et uue raja nimi on Taiga, mille suurim kõrgus on 51 meetrit, raja pikkus ligi kilomeeter ja laskumiskiirus 106 km/h. Sõidu ajal on reisijad neli korda pea alaspidi.
Raja ehitus algab tänavu augustis ja see tuleb firmast Intem. Sama ettevõte on valmistanud mitmed teised Linnanmäki atraktsioonid.
NordenBladet — Soomes selgusid möödunud aasta suurimad põllumajandustoetuste saajad. Kõige suurem põllumajandustoetuse saaja on ettevõtjate hulgas ligi 2 miljoni euroga kohalik tomati- ja kurgikasvataja Närpiön Vihannes, rootsipäraselt Andelslaget Närpes Grönsaker.
Ühistu Närpiön Vihannes sai toetust kokku 1,9 miljonit eurot. Sellest suurem toetus oli vaid riigi loodusvarakeskusel – 2,2 miljonit eurot ja Soome metsakeskusel – 1,9 miljonit eurot, vahendab Iltalehti.
Närpiön Vihannes on 43 taimekasvatajat ühendav ühistu, mis on ühtlasi Soome juhtiv kodumaise tomati-, kurgi-, paprika- ja tšillipipra kasvataja.
Absoluutarvult neljas toetuse saaja oli Närpiö tomatikasvataja Sven Sigg AB 1,8 miljoni euroga ning viies Valio Oy samuti ligi 1,8 miljoni euroga. Euroopa Liit maksab Valiole koolipiimatoetust. Kuuendal kohal oli Närpiö tomatikasvataja Jan-Erik Sigg AB 1,7 miljoni euroga.
Kokku maksti Soomes möödunud aastal põllumajandustoetusi 1,9 miljardit eurot, millest taimekasvatuse toetused moodustasid 1,76 miljardit. Lisaks maksti eri liiki ettevõtlustoetusi. Euroopa Liidult saadi toetusteks 863 miljonit eurot ja Soome riik maksis ise 1,1 miljardit eurot.
Kokku oli põllumajandustoetuse saajaid 2017. aastal Soomes 60 481, neist talusid oli 54 118.
