NordenBladet — Soomes tahetakse järgmisest aastast lubada teedele noorte hulgas populaarsete mopoautode asemel turvalisemad traktorautod, mida juba kasutatakse Rootsis.
Mopo- ehk motoautod on väiksed ja kerged, aga liikluses äärmiselt ohtlikud. Rootsis on kasutusele võetud turvalisem lahendus: kiiruspiiranguga sõiduautod, mida kutsutakse traktorautodeks. Nüüd tahab Soome liiklusturvalisusamet Trafi järgmisest aastast lubada traktorautod Soome teedele. See tähendab, et mopoautode omanikel pole oma sõiduriistu enam kellelegi edasi müüa.
Soome noored kurdavad, et maksid kasutatud mopoauto eest 5000 eurot, aga nüüd pole seda enam kellelegi edasi müüa.
Mopoautode müük on Soomes kukkunud peaaegu nulli. Põhjuseks on vähene turvalisus ja varuosade kallidus. Prognoositakse, et traktorautode tulekuga kaovad mopoautod üldse ära.
Varem olid mopoautod üsna populaarsed. Kogu Soomes on mopoautode hulk viimase 10 aastaga viiekordistunud. Kokku on mopoautosid Soomes 8000 ringis. Linnadest on kõige rohkem mopoautosid Poris, järgnevad Tampere, Turku ja Seinäjoki.
Mopoauto on Soomes olnud lahendus noortele alates 15. eluaastast. Päris autot tohib juhtida alates 18. eluaastast.
Trafi andmetel saab mopoautodega juhtunud õnnetustes igal aastal vigastada 80-100 inimest. Traktorautode puhul oodatakse vigastatute arvu langust.
Traktorauto on tavaline sõiduauto, mis on ümber ehitatud nii, et sellel on kiiruspiiraja. Traktorauto sõidukiklass on T1. Auto ümberehitus traktorautoks maksab 700 euro ringis.
Praegu mõeldakse Soomes, kas kiiruspiirang peaks traktorautodel olema 40 või 60 km/h. Prognoositakse, et Soome teedele tuleb kokku kuni 41 000 traktorautot.
NordenBladet — Soome võimud olid lõpuks sunnitud välja saatma somaallase, kes oli 25 Soomes elatud aasta jooksul 20 korda vangis istunud. Viimase vanglasoleku ajal märgati mehe juures ühtlasi islamistlikku radikaliseerumist. Pärast väljasaatmise otsust on meest hoitud Lappeenrantas Joutseno väljasaatmiskeskuses. Mees pandi keskusesse, kuna kardetakse, et ta hakkab end muidu varjama, vahendab Yle.
Kokku on mees pannud 25 aasta jooksul toime 39 kuritegu. Aastatel 2000-2016 istus mees vangis 20 korda. Lisaks on mees võetud eri põhjustel vahi alla 140 korral.
Põhiliselt on mees vangis istunud röövimiste pärast. Viimane kahe aasta ja viie kuu pikkune vangistus lõppes möödunud aasta novembris ja pärast seda pandi mees väljasaatmiskeskusse.
Somaallase väljasaatmine ootab veel Somaalia võimude heakskiitu. Mees saadetakse välja kohe, kui heakskiit on saadud.
Viimasel ajal on Soome ja Somaalia suhted paranenud. Varem oleks väljasaatmine Somaaliasse olnud väga keeruline. Kui Somaaliast heakskiitu ei saada, jääb somaallane Soome.
Somaallane kolis Soome 1993. aastal oma pere juurde. Mehel on korter Espoos ja kaks alaealist last. Paljud tema sugulased elavad samuti Soomes. Samas aga tahetakse teda ikkagi tema kuritegeliku mineviku pärast Soomest välja saata.
Soomes on väga harvad juhud, kui pikka aega Soomes elanud välismaalased välja saadetakse. Möödunud aastal saadeti Soomest välja 905 isikut, kellest 20 protsendil oli põhjuseks kuritegevus. Väljasaadetutest väga vähesed on elanud Soomes pikka aega. Tavaliselt on väljasaatmise põhjuseks vägivalla või seksuaalsusega seotud kuriteod. Paljud väljasaatmised on seotud Soomes peresidemete katkemise või töökoha kaotusega, mille tõttu pole põhjust pikendada elamisluba.
NordenBladet — Koolinoorte filmiprojekt põhjustas eile, neljapäeva hommikul kella poole kümne paiku Helsingi kesklinnas paanika ja kohale kutsuti isegi politsei eriüksus Karhu. Nimelt oli üks inimene näinud, kuidas majja sisenevad kolm noormeest, neist kahel oli käes relv. Inimene helistas selle peale politseisse.
Kohale sõitis mitu politseimasinat, nende hulgas eriüksuslased ja snaiprid, kokku kümneid politseinikke, kes sulgesid terve kvartali.
Pärast seda, kui selgus, millega tegu, läksid politseinikud laiali.
Helsingi politsei teatas hiljem, et tegemist oli valehäirega. Saksa kooli noored olid teinud filmi ja põhjustanud ühe rekvisiidiga seoses paanika. Politsei vestles koolinoortega, kuna selline valeväljakutse ehmatas kooli töötajaid ja õpilasi ning nõudis politseilt palju ressurssi.
NordenBladet — Alanud on uus droonide lennutamise hooaeg. Droone on järjest rohkem, kuna nende hinnad on alla tulnud. Soome politsei jagab tähelepanekuid seoses droonidega.
Kõigepealt turvalisuse küsimus. Droonide lennutamine ei tohi seada ohtu inimesi või vara, näiteks ei tohi droone lennutada inimgruppide kohal. Lisaks tuleb olla ettevaatlik lennuväljade ümbruses, kus on lennukeelutsoon.
Droonilt peab olema leitav selle kasutaja nimi ja kontaktinfo.
Inimeste privaatsust ja kodurahu peab austama! Ilma loata filmimine eravalduses on seadusega keelatud ja tegemist on kuriteoga isegi siis, kui pilte ei salvestata ega avalikustata.
NordenBladet — Soomes on toimunud murettekitav pööre: nimelt seni pidevalt kerkinud inimeste eluiga on pööranud langusse ja mõnel pool Soomes langenud lausa Ida-Euroopa tasemele. Põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine ja ülekaalulisus. Meeste oodatav eluiga langes 2016. aastal 0,1 aasta võrra, naiste oma jäi samale tasemele. Enne seda oli soomlaste oodatav eluiga aasta-aastalt pikenenud.
Viinavikat niidab alla 80-aastaseid savolasi juba pea samapalju kui vähk. Soomes on maakonniti väga suured erinevused eluea pikkuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Kas muutus tähendab seda, et Soomes on tipp saavutatud? Ilmselt see nii siiski pole, sest näiteks Islandil ja Šveitsis on meeste oodatav eluiga kerkinud üle 80 aasta. Jaapanis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Šveitsis on naiste oodatav eluiga üle 85 aasta.
Ühe aasta põhjal veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa, aga see paneb mõtlema. Asjatundjate väitel on Soomes mõnes piirkonnas eluiga pikem, teises lühem. Näiteks Turus 80-aastaste ja vanemate meeste eluiga pikeneb. Naiste eluiga on aga languses Hämeenlinnas, Lappeenrantas, Joensuus, Mikkelis ja Vaasas.
Soomes täna sündivate tüdrukute eluea pikkus erineb maakonniti 2,5 aastat ja poistel 3,8 aastat. Kolme aastast erinevust eluea pikkuses lähtuvalt elukohast peetakse Soomes juba väga suureks, kuna eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste loomine.
Näiteks Soome Pohjanmaa meeste eluiga on üks pikemaid maailmas ja võrreldav teiste Põhjamaadega, siis Ida-Soome Kainuu meeste eluiga jääb Läti, Ungari, Türgi ja Poola tasemele.
Kuigi soomlaste eluiga on läinud langusse, soovitatakse inimestele jätkuvalt samu asju mis varem: sööge tervislikult, liikuge, ärge suitsetage ja jooge mõõdukalt. Eluviiside osakaal inimese eluea pikkuse puhul on 80-90 protsenti. Muud tegurid nagu teenused mõjutavad vaid 10-20 protsenti.
Erinevused maakonniti tulevad erinevustest eluviisides. Näiteks savo mehi niidab alkohol samapalju kui vähk. Ehk siis samapalju kui kõik vähihaigused kokku. Alkohol ja enesetapud on Kainuus peamised meeste surma põhjused. Hoopis teistsugune on olukord lääne pool Pohjanmaal, kus alkoholi põhjustatud surmasid on kolmandiku võrra vähem.
Viimase 30 aastaga on oodatav eluiga Soomes kasvanud hoogsalt: tüdrukutel 5,4 aastat ja poistel 7,9 aastat. Sugudevaheline erinevus on langenud 8,2 aastalt 5,7 aastani.
Eluiga on pikenenud, kuna ravivõimalused on paranenud, ja mis peamine, muutunud on eluviisid.
Suitsetamine on küll vähenenud, aga selle asemele on tulnud ülekaal. Värskete andmete põhjal on Soomes juba 2,5 miljonit ülekaalulist inimest, kelle kaaluindeks on üle 25. Ülekaal seletab ka erinevused maakonniti: Pohjanmaal on pakse mehi (kaaluindeks üle 30) 18,8 protsenti, Kainuus aga 28,5 protsenti.
Lisaks ülekaalule mõjutab eluiga alkohol. 2016. aastal Soomes alkoholi tarvitamise langus peatus ning alkoholiga seotud surmade arv pööras tõusule. Samuti hakkas tõusma enesetappude arv.
Eelmistel kordadel oli soomlaste eluiga languses majanduskriisi aastatel 1994-1995 ja aastatel 2006-2007. Paar aastat enne seda, 2004. aastal muutus alkoholi toomine Soome vabamaks seoses Euroopa Liidu laienemisega ning Soomes muutus alkohol odavamaks seoses maksulangusega. Pärast seda lühenes soomlaste eluiga seoses alkoholisurmadega. Viinavikat niidab väiksema sissetulekuga inimesi: töötuid ja pensionäre.
Arvatakse, et alkoholi tarvitamist mõjutab usk. Läänepoolsetes luterlikes maakondades tarvitatakse alkoholi vähem kui idapoolsetes õigeuslikes maakondades. Õigeusklike jaoks pole alkoholi tarvitamine mingi patt.
Soomlaste tervist on oluliselt mõjutanud suitsetamine. Näiteks kui peale sõda suitsetas Soomes kolm neljandikku meestest ehk enamus mehi, siis nüüd tõmbab suitsu väga väike osa – vaid iga kaheksas mees.
Varem on erinevusi eluea pikkuses piirkonniti põhjendatud erinevate geenidega, aga viimase 30-40 aasta jooksul on kõigi soomlaste eluiga pikenenud 10 aasta võrra – geenid pole selle ajaga muutunud. Küll aga võib olla tõsi see, et teatud eluviisid mõjutavad enam teatud geenidega inimesi. Näiteks mõjutab ühtesid inimesi suitsetamine, alkohol ja ülekaal rohkem kui teisi. Samas näiteks vähihaigused on ühtlaselt jaotunud üle kogu Soome. Veresoonkonna haigused võtavad aga Lapimaal ja Kainuus inimelusid rohkem kui mujal. Alkoholisurmad ja enesetapud on tavalised Lõuna- ja Põhja-Savos ning Kainuus.
Mis siis põhjustab selliseid erinevusi? Üks seletus on asjaolu, et tervemad ja tugevamad lahkuvad maapiirkondadest ning haiged jäävad. Ning sellistes kohtades, kus on vähem kõrgelt haritud inimesi ning rohkem töötuid, ka juuakse ning suitsetatakse rohkem. Nii haridus kui sissetulekud mõjutavad oluliselt inimese eluviise. Haritud inimesed pööravad tervisele suuremat rõhku, toituvad tervislikumalt ja käivad eraarsti juures. Ebatervislik toitumine, alkohol ja suitsetamine võivad kanduda edasi põlvest põlve. Inimene pärib oma vanematelt ja vanavanematelt nende tavad.
Meeste puhul sõltub eluea pikkus ka sellest, kas mees on abielus või mitte. Abielusõrmus pikendab oluliselt meeste eluiga. Paarisuhte eelised on teada: partner sunnib sööma rohkem rohelist ning teeb märkusi joomise ja suitsetamise kohta. Paarisuhtes olev inimene jõuab kiiremini arsti juurde, kuna elukaaslane käib peale. See seletab, miks rootsikeelsetel rannikualadel elavad inimesed kauem: seal on pikad kooskäimise traditsioonid.
Kuigi igal pool Soomes on suitsupakkidel hoiatussildid, porgand on odav ja jooksuradasid leidub igal pool, on ometi inimeste vahel suured erinevused. See tuleb inimeste erinevast sotsiaalmajanduslikust olukorrast: näiteks töötud jäävad kõrvale ja on vähem motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Seetõttu aitab töötuse vähendamine kaasa inimeste tervise paranemisele. Kahjuks on Soomes nii, et inimeste tervise pärast muretsetakse pidupäevakõnedes, aga igapäevastes otsustes see ununeb. Kõige parem näide on uus alkoholiseadus, mis lihtsustab alkoholi kättesaadavust. Seda teatakse, et sellised muutused on kõige kahjulikumad just kehvades oludes inimestele, ent ometi nii tehakse.
Soome statistikaamet on arvestanud, et kui kõigil soomlastel läheks nii hästi nagu Pohjanmaa inimestel, siis väheneks alkoholisurmade arv kümnendiku võrra. See tähendab üle Soome kümneid tuhandeid juurde võidetud eluaastaid. Asjatundjate väitel on oluline hoolitseda ka kehvikute eest – see pole ainult eetiline küsimus, vaid kasulik kogu ühiskonnale.
Soomlaste tervise olukorda peaks parandama praegu käimas olev sotsiaal- ja terviseteenuste reform ehk nn sote-uudistus.
