NordenBladet — Süüria rünnakute ja rahvusvaheliste pingete olukorras otsib raha turvalist sadamat, ütles Soome Nordea panga peaökonomist Aki Kangasharju. „Süüria rünnakud ja president Trumpi ähvardused mõjutavad turge. See peegeldub rubla kursis ja ka Rootsi kroon võib nõrgeneda,” ütles Kangasharju Kauppalehtile. „Tavaliselt põgeneb raha sellistes olukordades turvasadamatesse ja dollar tugevneb. Samal ajal intressid langevad.”
Kangasharju lisab, et turud on juba toimuvaga arvestanud, kuna Trump hoiatas rünnakute eest ette oma Twitteri-kontol.
USA börside juhtivad indeksifutuurid pole toimuvale eriti reageerinud.
NordenBladet — USA andis teada, et pommitas Süüria pealinnas Damaskuses asuvat tehast kus töötati välja, valmistati ja hoiti keemiarelvi. Soomes ollakse nüüd mures, sest pommitamise tagajärjel võivad mürgid laiali levida.
Kui Damaskuses pommitatud keemiatehases valmistati ja ladustati keemiarelva, nagu USA ja liitlased väitsid, siis lendasid mürgid pommitamise tagajärjel laiali. See tähendab Soome professori Paula Vannineni väitel, et see Damaskuse osa on pikaks ajaks mürkidega reostatud, vahendab Helsingin Sanomat.
Lisaks muule valmistati Damaskuse keemiatehases väidetavalt sariini, mis on väga tugevatoimeline närvimürk. Kuigi sariini hoitakse vedelal kujul ja sellisena see ei lendu, võis plahvatus tehases mürgid laiali paisata.
Seni pole veel teada, kas ja mida neil rünnatud objektidel üldse oli ja kas seal võis olla sariini, nagu väitsid USA ja liitlased. Keemiarelvade keelustamise lepingu instituudi Verifin juht, professor Paula Vanninen ütles, et isegi kui seal ei olnud sariini, võis seal olla sariini valmistamiseks kasutatavaid aineid, mis on samuti väga ohtlikud. Sariini valmistamiseks kasutatav isopropanool pole keskkonnale ohtlik, aga ülejäänud ained seda on.
Keemiatehase territoorium on Vannineni väitel väga ohtlik ja inimesi ei tohiks sinna lähedale lasta. Territoorium tuleks enne korralikult töödelda vastavate ainetega, ent ka need võivad olla keskkonnale ohtlikud. Teine võimalus on kogu kupatus betooniga üle valada.
Vanninen ütles, et sõjaolukorras võimalike keskkonnariskide peale ei mõelda, aga see piirkond võib olla plahvatuse tagajärjel aastateks reostatud.
NordenBladet — USA saadab Süüria teemal väga segaseid sõnumeid. President Donald Trump kord lubab väed välja tõmmata, siis räägib sõjategevuse jätkumisest. Laupäevast rünnakut nimetas Trump „täielikuks õnnestumiseks” ja „täidetud ülesandeks”. Ent keegi ei tea, kuidas olukord Süürias pärast laupäevaseid rünnakuid laheneb ja kuidas on võimalik vältida uut humanitaarkatastroofi.
USA liitlased Euroopas Suurbritannia ja Prantsusmaa on Süüria edasise arengu osas veidi eri meelt. Prantsusmaal vaadatakse tulevikku ja planeeritakse juba järgmisi samme, Suurbritannia jaoks oli aga tegemist pigem ühekordse juhtumiga.
Prantsuse president Emmanuel Macron oli juba enne Mirage ja Rafale hävitajate naasmist küsinud, mis edasi saab ja nõudnud vastuseid oma nõunikelt. Macron nimelt muretseb uue humanitaarkatastroofi puhkemise pärast Süürias, kus olukord on niigi pingeline ja valitsuse positsioon püsib juuksekarva otsas. Pole teada, kuidas on võimalik taastada kontakt Venemaa ja Iraaniga.
Prantsusmaa jaoks pole Süüria mingi ühepäeva-asi. Nimelt plaanis Prantsusmaa rünnata Süüriat juba 2013. aastal pärast keemiarelva kasutamist, aga siis hääletas Briti parlament rünnakute vastu ja USA toonane president Barack Obama hüppas viimasel hetkel alt ära. Nüüd õnnestus Prantsusmaal liitlased appi saada, aga Élysée palees ollakse juba mures, et USA huvi Süüria vastu raugeb.
NordenBladet — Süüriast Soome koos perega elama asunud mees räägib, et praegu käiv sõda pole süürlaste sõda, vaid suurte, see on USA ja Venemaa omavaheline mõõduvõtmine. Süürlane ei kiida heaks ei USA raketirünnakuid ega Venemaa osalemist, kuna need seavad ohtu kohalike inimeste heaolu.
Helsingis Mellunkyläs kloos naise ja lapsega elav Tameem Rajab räägib, et õnneks on ta pere Soomes turvatud ja neil on hea olla, vahendab Helsingin Sanomat.
Pere elab Helsingis kahetoalises korteris juba aasta aega ja nüüd õpitakse soome keelt, et Soomes hakkama saada. Tööl süürlased veel ei käi, kuna tööd on raske leida, aga plaan on avada Süüria restoran.
Soomes kodus jälgivad nad hoolega Süürias toimuvat ning pereisa pole rahul sellega, et suured riigid on teinud tema kodumaast omale mänguväljaku. „See pole meie sõda, see on mäng USA ja Venemaa vahel,” räägib Rajab, „Me ei usu enam poliitilisi lubadusi, kuna kõigil on olnud võimalik toetada süürlasi juba varem anda.”
Rajab märgib, et lahendus oleks see, kui kõik välised mõjutajad lahkuks Süüriast. Tal on lootus kunagi kodumaale naasta, aga praegu tähendaks see üsna kindlat surma.
NordenBladet — Võrreldes 1990ndate aastatega on Soomes lapsetoetused praeguses vääringus kolmandiku võrra madalamad. See on viinud lastega pered väga raskesse olukorda, mistõttu kaalutakse Soomes lapsetoetuste hüppelist tõusu.
Mannerheimi lastekaitseliidu (MLL) arvutuste kohaselt on lapsetoetused praegu oma väärtuselt 30 protsendi võrra madalamad kui 1994. aastal. Lapsetoetusi vähendati 2015. ja 2017. aastal, ent lapsetoetuse ostujõudu pole korrigeeritud lähtuvalt hinnatõusust. Eriti oluline on parandada üksikvanemate olukorda.
Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila on samuti nõudnud valitsuselt kohest reageerimist seoses lastega perede vaesusega.
MLLi hinnangul on lastega perede olukord seoses toetuste kärpimisega halvenenud eriti pärast 2015. aastat ja lastega perede vaesus on tõusuteel.
Aastal 2016 oli 10 protsenti ehk ligi 100 000 last statistikaameti andmetel väikse sissetulekuga peredes. Väike sissetulek tähendab seda, et ei jätku piisavalt raha toidu, liikumise ja huvialade jaoks. Tarbijamentaliteet on viinud selleni, et juba lapsed võrdlevad, kellel on paremad rõivad, asjad ja mängud kui teisel või mida tehakse puhkuste ajal. Väiksema sissetulekuga lapsed jäävad sageli kõrvale ning neid hakatakse kiusama. Üks näide – kui lapsel pole telefoni, millega saab mängida teatud mänge, siis jääb ta kohe kõrvale.
Samuti on elus suur tähtsus huvialadel. Kui lapsel pole võimalik tegeleda huvialadega, siis ei jää laps kõrvale ainult neist harrastustest, vaid üldse sotsiaalsest suhtlusest.
Soomes on nüüd võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele võrdsed võimalused. Soomes ollakse arvamisel, et heaoluühiskond saab alguse lapsepõlvest, mistõttu on tähtis, et kõik lapsed saaksid võrdselt hea stardipositsiooni. Lastega perede vaesus on aga kõige ohtlikum vaesuse vorm.
Soomes on viimastel aastatel tehtud selliseid kärpeid, mis on kahjustanud laste olukorda. Nii näiteks pole lasteaiarühmade suurendamisel arvestatud selle kahjulikku mõju lastele. Samuti tuleks rohkem mõelda, kuidas teatud muutused mõjutavad väikse sissetulekuga perede olukorda.
Mannerheimi lastekaitseliidu eesmärk on, et Soomest saaks 2024. aastaks maailma kõige lapsesõbralikum ühiskond, kus laste huvid on esikohal ja lapased ning noored saavad hästi hakkama.
