NordenBladet — Soomes ollakse üha enam hädas iseõhuga, kuna uued ja soojapidavad kivihooned seovad niiskust ning tekib hallitus. Järjekordsed ohvrid olid Oulu politseinikud, kellest üle saja said omale kaela tervisehädad ning 22 tekkis astma vaid mõne kuu jooksul.
Probleemid algasid 2016. aasta sügisel, kui Oulu Rata-aukio politseimajas hakati tegema remonti. 270-st politseimaja töötajast 140 läks kohe arsti juurde. Töötervishoiuarst tuvastas 47 inimesel tööga seotud hingamisvaevused ja 22 inimesed diagnoositi astma, vahendab Yle.
Kõik see juhtus vähem kui viie kuu jooksul. Eriti kehvas olukorras oli arestimaja, kus haigestusid peaaegu kõik valvurid. Pärast probleemide kuhjumist politseimaja suleti ja politseinikele otsiti uued ruumid.
Tegemist oli järjekordse betoonkolossiga Soomes, mis osutus kasutuskõlbmatuks. Üheks probleemiks oli ventilatsioon, mis tekitas hoones alarõhu ja imes kõik kahjuliku läbi seinte hoone sisemusse. Kõrval asub kohtumaja, kus inimesed samuti kaebavad siseõhu üle.
Ametlikult aga ei suudetud ära tõestada seost tervisehäirete ja hoone siseõhu vahel. Paljud nooremad politseinikud ei julgenud asjast rääkida, kuna kartsid oma karjääri pärast.
Soomes on avalike hoonete puhul laiemalt siseõhuprobleemid väga suured, kuna riigil pole raha, et teha korralikku remonti. Sarnaseid probleeme siseõhuga on tänavu tuvastatud Tampere ja Jyväskylä politseimajades.
NordenBladet — Ida-Helsingisse Olavinlinnantie parkla kõrvale ujula ja Itäkeskuse vahel on tekkinud külmkappide surnuaed. Praegu on kohale toodud neli külmkappi. Kohalikud inimesed on täheldanud trendi, et parklates, kus varem oli süüdatud autosid, on nüüd hakanud tekkima prügilad. Paar nädalat tagasi pandi tähele, et parklasse oli kohale toodud üks külmkapp. Helsingi keskkonnaametist mingit vastust ei tulnud. Nüüd on külmkappe juba neli, vahendab Ilta-Sanomat.
Veidi eemal oli pikalt seisnud ka üks pesumasin, aga see on nüüd ära viidud. Inimeste jaoks on arusaamatu, miks ei viida külmkappe veidi eemal asuvasse jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse.
Külmkappide metsa alla toomise puhul võib olla tegemist keskkonnakuriteoga, kui külmkappidest imbub välja keskkonnaohtlikku freooni.
Helsingi keskkonnatöötaja väitel on tegemist jäätmekäitluseeskirjade rikkumisega. Selliseid asju on täheldatud viimasel ajal paljudes parkides ja haljasaladel. Inimestel on millegipärast arvamus, et kui keegi paneb kuhugi midagi maha, siis on ka teistel selleks õigus. Keskkonnaametnikud käivad regulaarselt asju ära toomas ja kui keegi vahele jääb, siis saab karistada. Helsingis peetakse asjade toomist parkimisplatsile eriti kummaliseks seetõttu, et linnas on tipptasemel jäätmekäitlussüsteem. Jäätmejaama (sorttiasema) saab pea kõike ära viia tasuta ja need on avatud igal argipäeval hilisõhtuni.
NordenBladet — Rovaniemis alla kukkunud ja põlema süttinud lennuk oli Soome lennukitootja Aton Avion Oy esimene prototüüp, millesse on pandud raha üle miljoni euro. Tehas tahab jõuda tänavu kümnete lennukite tootmiseni. Lennuki looja Markku Koivurova ütles, et oli halb uudis, et lennuk peale alla kukkumist põlema süttis. Lennuk kukkus alla, kuna kerkisid esile tehnilised probleemid. Lennuki piloodid tegid hädamaandumise metsa.
Piloodid maandumisel viga ei saanud, küll aga põletushaavu seoses sellega, et lennuk põlema süttis.
Atol Avion Oy on Soome ainus lennukitehas ja asutatud 2012. aastal. 2016. aastal müüdi neljandik ettevõttest Hiina investoritele.
Tulevikus on kavas Soomes hakata lennukeid tootma ja ühe seeriatootmises lennuki hinnaks kujuneb 169 000 eurot.
NordenBladet — Soome ettevõte Asqella Oy on leiutanud kaamera Argon, millega on võimalik vaadata riiete alla. Kaamerat kasutatakse külastajate kontrollimiseks Turus nädalavahetusel toimuva Ruisrocki muusikafestivali ajal.
Argon on ligi kaks meetrit kõrge ja kaalub ligi 200 kg. See meenutab veidi Star Warsi filmidest tuttavat robotit R2-D2, aga see on firma juhi Arttu Luukaneni väitel kokkusattumus, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaamera eesmärk on leida inimeste riiete alt esemeid ja seeläbi parandada turvalisust. Eri lainepikkusi kasutav kaamera mõõdab inimese kehasoojust. Inimene paistab kaamera pildil hele ja esemed tumedat värvi. Pildi järgi pole võimalik tuvastada inimese anatoomiat, näiteks sugu. Samuti on kaamera passiivne ja ei eralda mingit kiirgust. Oma olemuselt sarnaneb kaamera tavalise termokaameraga. Argon kasutab aga sada korda suuremaid lainepikkuseid. Tänu sellele paistavad riided täielikult läbi.
Riiete all olevad esemed aga takistavad soojuse eraldumist, mistõttu paistavad tumedatena. Tänu suurele tundlikkusele on kaamera võimeline tuvastama esemeid ka liikuva inimese riiete all.
Südamestimulaatoreid, tehisliikmeid ja muid naha all olevaid esemeid kaamera ei näe. Kaamera tuvastab vaid kehasoojuse eraldumist takistavad esemed.
Kaamera on mõeldud suurte rahvahulkade turvalisuse tagamiseks näiteks festivalide ajal või metroojaamades. Need on sellised kohad, kuhu on raske paigaldada tavalist turvakontrolli, kuna see takistab inimeste liikumist.
Seadme eesmärk pole inimest asendada, vaid lihtsustada inimese tööd. Inimesed peavad riiete alla olevad esemed tuvastama.
Argon ei suuda siiski eristada lõhkeainet tavalisest juustu- või suitsupakist. Kõik on aga kaamera pildil näha. Ruisrocki ajal kasutatava kaamera asukohta ei avaldata. Kaamera võib tuvastada ohtlikud esemed, samuti näiteks narkootikumid. Kaasa võetud viinapudeleid kaameraga siiski otsima ei hakata. Aga kui pudel leitakse, siis võetakse see ära.
Kaamera pole mõeldud väikeste esemete nagu taskunugade tuvastamiseks, vaid rohkem suuremate asjade, nagu relvade ja lõhkekehade avastamiseks.
NordenBladet — Miamist väljuv lennuk hilineb. Lennuki ahjust tuleb kõrbelõhna ja seda peab kontrollima. Lennuk saabub Pariisi tund aega hiljem ja pere ei jõua edasilennule. 4-liikmeline pere magab tunde lennujaama pinkidel. Edasilennule tehakse piletid ilma lisatasuta. Soomes on pere 8 tundi oodatust hiljem.
Pere taotleb lennufirma Air France’i käest hüvitist. Nädal hiljem tuleb otsus – hüvitise suurus on 2400 eurot. Summa tundub suur, sest see kataks terve pere Ameerika-lennu pluss kahe nädala rendiauto kulud.
Ent selles pole midagi imelikku. Üha enam soomlasi taotleb lennufirmadelt hüvitist lendude hilinemise eest. Euroopa kohus tegi juba 10 aastat tagasi otsuse, et reisijal on õigus lennu ärajäämisega võrdväärsele hüvitisele, kui reisija saabub sihtkohta vähemalt kolm tundi oodatust hiljem, vahendab Yle.
Soome lennufirmalt Finnair on samuti suurenenud hüvitiste nõudmine, kuna reisijad on muutunud oma õiguste osas teadlikumaks. Lendude hilinemise tõttu tuleb Finnairile mitu tuhat hüvitise taitlust aastas.
Lendude hilinemistega on seotud ka üha enam tarbijakaitse vaidlusi – möödunud aastal ligi 1000. Lennufirmad pole eriti altid hüvitis maksma, aga enamus vaidlus laheneb tarbijate kasuks.
Hüvitist ei saa, kui hilinemine on seotud erakordsete asjaoludega, mida poleks saanud vältida. Tehniline viga on harva selline erakordne asjaolu, samas linnuga kokkupõrge või välgutabamus võib olla. Erakordseteks loetakse ka streike, ilmaga seotud asjaolusid, julgeolekuriske ja lennuturvalisust puudutavaid ootamatuid asjaolusid, poliitiliselt ebakindlat olukords või lennuliiklust puudutavat otsust.
Euroopa kohtu hinnangul on tehniline viga harva see põhjus, mis välistab hüvitise maksmise. Sabotaaž, terrorirünnak, ehitusviga või linnuga kokkupõrge on erakordne asjaolu.
Hüvitise summa sõltub lennu pikkusest ja hilinemise kestusest. Tavapärane hüvitis on 250-600 eurot. Kui väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva lennu pikkus on üle 3500 kilomeetri ja hilinemine üle 4 tunni, võib hüvitis olla 600 eurot reisija kohta. Näiteks kui 5-liikmelise pere tagasilend Bangkokist hilineb, võib hüvitis olla 3000 eurot. Hüvitis on suur, kuna see võib olla suurem kui tekitatud kahju.
Hüvitist saab taotleda otse lennufirma kodulehe kausu. Lisaks on mitmeid ettevõtteid nii Soomes kui mujal, kes taotlevad hüvitisi kliendi eest. Teenusel peruutetutlennot.fi oli 2017. aastal ligi 7000 klienti. Käesoleval aastal on kliente juba 10 000.
Ettevõtte väitel pole reisijad teadlikud oma õigustest. Ette nähtud hüvitist taotleb alla poole reisijatest.
Lennufirmadel on hüvitiste osas eri suhtumine. Osa ei vasta üldse taotlustele, osa maksavad hüvitise kahe nädala jooksul. Ja siis on lennufirmad, kes poevad alati selle taha, et hilinemise põhjustasid ettenägematud asjaolud.
Hüvitiste vahendusfirmad võtavad tavaliselt omale 25-30 protsenti hüvitise summast. Paljud reisijad aga taotlevad hüvitist otse lennufirmalt või teenuse Flightright kaudu.
Hüvitiste puhul on huvitav nüanss see, et 600-eurose hüvitise võib saada ka sülelaps, kuigi pilet ei pruugi midagi maksta. Samuti makstakse hüvitist pagasi hilinemise eest ja seda tehakse kliendi esitatud tšekkide põhjal. Inimesed saavad omale osta terve garderoobi selga ja see makstakse kinni.
