NordenBladet —Aasta tagasi Helsingis pargipingil naise vägistanud 33-aastane Mohammed Ali Kanjou mõisteti süüdi naiste vägistamises ja talle mõisteti 2 aasta pikkune reaalne vanglakaristus.
Mees oli nõudnud naiselt suuseksi. Kui naine keeldus, siis surus mees naise omale jalge vahele. Politsei kutsus välja möödakäija, kes oli kohtus tunnistajaks.
Mees kohtus tunnistusi ei andnud, aga see teda ei päästnud – kohus mõistis talle 2 aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse.
Lisaks tuleb Kanjoul maksta ohvrile kokku 3600 eurot kahjuhüvitist.
NordenBladet —28-aastane endine Soome miss on võetud Filipiinidel vangi ja teda süüdistatakse narkootikumide omamises. Naine võeti kinni tuttavate juures narkourkas Taguigis läinud aasta 9. juulil, kui seal korraldati haarang. Taguig on pealinna Manila eeslinn.
Kohtu dokumentide järgi leiti naiselt 130 grammi Shabut ehk metamfetamiini, 13 grammi kokaiini, 60 grammi ecstasyt ja väike kogus eri bensodiasepiine. Lisaks leiti korterist 45-se kaliibiriga Colt ja 22-se kaliibriga Llama Especial ning kaks tühja padrunisalve. Süüdistused relvade ebaseaduslikus omamises lükati tagasi, kuna läbiotsimine oli ebaseaduslik. Relvi polnud läbiotsimisorderis mainitud.
Kohtu eelistungid toimusid juunis ja nüüd on käimas põhiistungid. Koos missiga on kohtu all korteri omanik Joseph Ompang Bayquen Jr.
Kohus algas nukralt, sest missi advokaat Victorio Casauay ei ilmunud kohtusse.
Süüdistuse järgi müüsid mees ja naine narkootikume eliitbaarides. Soomlanna väitel oli ta korteris juhuslikult. Ta ütles, et tema abikaasa on Bayqueni sõber ja naine tahtis Bayqueni käest infot, kas mees teda petab.
Naise advokaadi väitel poleks teda tohtinud üldse asjasse segada, kuna naise nime polnud läbiotsimisorderis mainitud.
Soome miss on jätkuvalt vangis Metro Manila vangla naisteosakonnas Taguigis. Osakonda teatakse nimega Camp Bagong Diwa.
Istungil olid kohal ka Soome missi ema, Soome konsulaadi esindaja ja mõned naise sõbrad. Naine kolis Filipiinidele elama 2013. aastal seoses karjääriga ilu vallas.
Kohus jätkub 13. septembril. Naist võib oodata süüdimõistmisel ligi 20-aastane vangistus.
Missi nimi on teadaolevalt Maria Mustonen. Tema ema on filipiinlanna ja isa soome mees. Maria tuli Miss Helsinki iludusvõistlusel 2017. aastal 2. printsessiks. Maria on osalenud ka Filipiinide iludusvõistlusel 2013. aastal.
NordenBladet —Soome piimandusfirma Valio on patenteerinud tehnoloogia, millega on võimalik toota sõnnikust biogaasi nii, et see ei levita mingit haisu. Nüüd tahetakse seda tehnoloogiat rakendada kõigis taludes, mis kataks kogu kütusevajaduse ja jääb veel ülegi.
Kokku toodetakse Soome piimataludes aastas 20 miljonit tonni sõnnikut ja seda pole kuhugi panna. Biogaasi tootmise protsessis saadakse lisaks biometaanile puhas vesi ja väetiseks kasutatavad lämmastiku, kaaliumi ja fosforiühendid, vahendab Yle.
Tehnoloogia võimaldab oluliselt vähendada piimatootmise tagajärjel tekkivat keskkonna reostumist. Nüüd räägitakse juba sellest, et igas talus võiks olla oma biogaasireaktor.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Finnairiga lendas juunikuus 1 240 500 reisijat, mis on uus absoluutne rekord ja 12,8 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Reisijate arv kasvas Aasia lendudel 15,5 protsenti, Euroopa lendudel 12,4 protsenti ja Põhja-Ameerika lendudel 18,2 protsenti. Kodumaal kasvas reisijate arv aasta jooksul 9,9 protsenti.
Sõidukilomeetrite arv kasvas aastaga 16,4 protsenti. 81,1 protsenti lendudest olid graafiku järgi.
NordenBladet —Soomes Turu ligidal merepõhja uurinud teadlased jõudsid järeldusele , et praegune olukord on Läänemeres viimase 1500 aasta kõige kehvem. Hapnik hakkas merest kaduma juba 20. sajandi alguses. Varem arvati, et hapnik hakkas kaduma 1950ndatel aastatel. Mere olukord oli aga halb juba palju varem.
Viimasel paarikümnel aastal on aga hapnikupuudus ainult süvenenud. Erandiks on mõned lahesopid linnade ligiduses, kus olukord on paranenud, kuna reovett on hakatud paremini puhastama.
Hapniku kadumise peamised põhjustajad on põllumajandus ja reovesi. Teine põhjus on kliima soojenemine. Soe vesi seob vähem hapnikku kui külm. Seetõttu halvendab soojenemine hapniku olukorda.
Hapniku kadu tekitab nõiaringi: toitained nagu fosfor kiirendavad vetikate kasvu. Lõpuks vetikad hukkuvad ja vajuvad põhja. Seal lõhustavad vetikaid bakterid, kasutades selleks hapnikku. Selles protsessis hapnikuvarud vähenevad ja merepõhja kogunenud fosfor satub vette, mis omakorda kiirendab vetikate kasvu.
Merepõhjas oli näha ka keskaja soe periood aastatel 900-1350. Siis oli kliima sama soe kui praegu. Hapnikukadu polnud tollal aga nii suur kui viimase 100 aasta jooksul.
Hapnikukadu võis põhjustada ka maapinna kerkimine, mis on vähendanud veemassi ja seetõttu kuluvad merepõhja hapnikuvarud kiiremini ära.
Läänemeri tervikuna Taanist kuni Soomeni välja on kehvas olukorras. Samas on hakanud olukord vähehaaval paranema, sest saastet on vähem.
