NordenBladet — Pommiähvarduse tõttu suleti eile laupäeval kell 10.30 Billundi lennujaam. See avati uuesti alles kella 19 paiku ja paljude reisijate lennud olid vahepeal tühistatud. Asjas on vahistatud 30ndates eluaastates mees, kes täna pühapäeval astus kohtu ette.
Mees ise teatas lennujaamas politseile, et võttis kaasa lõhkeainet sisaldava eseme. Kõnealune ese leiti lennujaamast politseijaoskonna lähedalt ning politsei uurib nüüd, kas see sisaldab ka tegelikult lõhkeainet.
Politseiinspektor Michael Weiss ütles seda laupäeva õhtul.
NordenBladet — Ida-Uusimaa politseijaoskonna teatel on ühes Järvenpää söögikohastulistatud kahte inimest. Esialgsetel andmetel on Järvenpää ühes restoranis tulistatud kahte inimest, teatab politsei teates.
Politsei sai teate tulistamise kohta veidi pärast kella kaheksat õhtul, vahendab Iltalehti.
Politsei sai laupäeva, 20. aprilli õhtul häirekeskuse kaudu teate, et Järvenpää linnas Wärtsilänkatul asuvas söögikohas tulistati mitu lasku, teatab politsei.
Praeguse info kohaselt on tekkinud olukorras kaks inimest tulistamises vigastada saanud. Mõlemad kannatanud on viidud haiglasse.
Politsei palub pealtnägijatel oma tähelepanekutest politseile teada anda e-posti aadressil vihjeet.ita-uusimaa(at)poliisi.fi.
NordenBladet — Soome valitsus teeb ettepaneku hõlmata nikotiinipadjakesed põhjalikumalt tubakaseadusega. Eesmärk on ennetada nikotiinipadjakeste kasutamist noorte seas ning asendada illegaalne huuletubakas legaalselt müüdavate nikotiinipadjakestega.
Suitsuvabade nikotiinitoodete nikotiini piirnormiks kehtestatakse maksimaalselt 16,6 milligrammi nikotiini ühe grammi toote kohta, lisaks piiratakse suitsuvabade nikotiinitoodete lubatud lõhna- ja maitseaineid.
Tervisehoiatused pakendil
Edaspidi nõutakse jaemüügipakenditel soome- ja rootsikeelseid terviseohu hoiatusi ning ühtlustakse pakendi välimus (nn tavapakend). Keelatakse toodete kaugmüük ja piiratakse toodete importi. Toodete müük, omamine ja import oleks keelatud alla 18-aastastele isikutele.
Toodete jaemüügil on tegevusloa ja hulgimüügist teavitamise kohustus. Tootja või maaletooja peaks järelevalveasutust Valvirat tootest teavitama, mis sisaldaks muuhulgas infot, et tootja või maaletooja kannab täielikku vastutust toote kvaliteedi ja ohutuse eest.
Tubakaseadus pakub välja suitsuvaba nikotiinitoote määratluse, mis hõlmaks lisaks nikotiinipadjakestele ka tooteid, mis meenutavad lahtist närimistubakat või nuusktubakat. Suitsuvabade nikotiinitoodete kasutamine oleks keelatud lasteaedade ja põhiharidust, kutseõpet või gümnaasiumiharidust pakkuvate õppeasutuste sise- ja välisruumides ning mänguväljakutel.
Eelnõu kohaselt on keelatud ka nikotiinivabade elektrooniliste sigarettide ehk nn vape’i omamine alaealistel. Vape’i kasutamine on muutunud levinumaks isegi algkooliealiste laste seas. Omamise keelamine annab näiteks haridusasutustele vahendid vape’i kasutusse sekkumiseks. Omamiskeeld kehtib ka teistele tubakaasendajatele nagu energia nuusktubakas või taimsed sigaretid.
Tubakaseaduse muudatused ei mõjutaks selliseid nikotiinipadkeste tooteid, millel on juba ravimiseaduse kohane müügiluba või millele hiljem ravimina müügiluba taotletakse. Tulevikus saaks ravimiameti Fimea taotluse alusel anda ravimiseaduse kohase müügiloa nikotiinikotipreparaadile, mis on mõeldud meditsiiniliseks kasutamiseks teadaoleva haiguse raviks, näiteks tubakasõltuvusest võõrutamiseks.
Seadus jõustub esimesel võimalusel
Seadus kavatsetakse jõustuda esimesel võimalusel. Suitsuvabade nikotiinitoodete nikotiini piirmäär, maitsepiirangud ja jaemüügipakenditel hoiatavate siltide nõue hakkaks kehtima aga kuus kuud pärast seaduse jõustumist. Selle aja jooksul saavad ettevõtjad oma laost välja müüa tooteid, mille maitsed on seaduse järgi keelatud või mille pakenditel ei ole nikotiini kohta hoiatavaid silte. Näiteks jaemüügipakendite ühtlustamise määrus jõustub aasta pärast kavandatava seaduse jõustumist.
NordenBladet — Ettevõtte Kaicell kavandatud ja looduskaitsjate vastuseisu leidnud tselluloositehase rajamine ei sõltu enam rahastuse leidmisest. Kõrgem halduskohus otsustas kolmapäeval, 27. märstil, et ei anna asjas enam edasikaebusi.
Kainuu suur tselluloositehas sai keskkonnaloa 2020. aastal, kuid edasikaebamise protsess kestis neli aastat. Nüüd on see otsa saanud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaicelli tegevjuht Hannu Heikkinen usub, et suur tselluloositehas Oulu järve kaldale Paltamosse tõesti kerkib. Finantsläbirääkimised kestavad tema hinnangul neli-viis aastat.
„Jah, see saab teoks, ma ise arvan nii. See on aja küsimus,” ütles Heikkinen. „Läänemaailmas ei ole palju pikakiulise tselluloosi tehaste asukohti.”
Heikkineni sõnul läheks tehas jooksevhindades maksma 1,3 miljardit eurot. See toodaks 600 000 tonni tselluloosi aastas. Seda on palju, kuigi see on vähem kui pool Metsä Groupi uue Kemi tehase toodangust.
Näiteks Stora Enso kinni pandud tselluloositehas Sunilas tootis 375 000 tonni tselluloosi aastas.
Tehas ekspordib Kainuu okaspuidust valmistatud tselluloosi maailmaturgudele nagu Hiina ja India. Seal hakataks paberimassist valmistama pakke- ja pehmepaberit ehk soome keeles majapidamis- ja tualettpaberit.
Heikkineni sõnul kasvab Aasia rahvarohkemates riikides nõudlus majapidamis- ja tualettpaberi järele kiiresti.
Puitu hangiks tehas 100–150 kilomeetri raadiusest ehk üsna kohapealt. Mõte on hoida kokku transpordikuludelt ja puitu osta ka väiksemate partiidena kui teised suured tselluloositehased.
Praegu veetakse puitu Kainuust Kemi ja Saimaa lõunakalda tselluloositehastesse.
Tehas tarbiks puitu 3–3,5 miljonit kuupmeetrit aastas. Tselluloositehastel kasutatakse peamiselt väikese läbimõõduga puitu, mida saadakse ka harvendusraietest. Soome kogu raie oli eelmisel aastal 69 miljonit tihumeetrit.
Üks küsimärk Kaicelli projekti juures on puidu piisavus. Soomes on uued suured tselluloositehased juba ehitatud Kemisse ja Äänekoskisse. Oulus muudab Stora Enso paberimasinaid kartongimasinateks, mis suurendab nõudlust puidu järele.
Samal ajal on puidu import Venemaalt peatunud.
Põhjas kasvavad puud aeglasemalt ning ka kliima ja loodus vajavad metsa. Soome on pühendunud EL-i süsiniku neelamise eesmärkidele ja matsade vaesumise peatamisele. Need eesmärgid eeldaksid pigem metsaraiete vähendamist kui suurendamist.
Tegevjuht Heikkinen usub, et puidust piisab. Ta usub, et piirkonna majandusmetsad annavad harvendusraietega piisavalt.
„Oma hankevaldkonnas suudame olla konkurentsivõimelised,” sõnab ta.
Üks kõrgemasse halduskohtusse kaevanud osapooltest oli Soome looduskaitseliidu Kainuu ringkond.
Esimehe Vesa Hyyryläineni sõnul teevad looduskaitsjad murelikuks eelkõige kaks asja: järv ja metsad.
Esimene murekoht on seotud piirkonna suure Oulu järvega.
„Tehas toodab märkimisväärses koguses erinevaid sooli ning see muudab järve ph-taset ja mõjutab veeorganisme,” ütleb Hyyryläinen.
Kaebuse esitajatel on olnud muret ka järve eutrofeerumise ja tumenemise pärast. Isegi selgete järvede tumenemine on Soomes üldiselt suur probleem.
„Oulu järv on suur, aga ka madal. Oht on ka hapnikuvabad sügavused,” ütleb Hyyryläinen.
Hyyryläinen ütleb, et on saanud kümneid kontakte piirkonna elanikelt, kellele ei meeldiks suur tselluloositehas Oulu järve kaldal.
Kaicell tugineb sellele, et võimud on loa andmise käigus leidnud, et mõjud on piisavalt väikesed, et luba on heaks kiidetud.
„See ei paranda loomulikult järve seisundit,” ütleb Kaicelli tehniline direktor Vesa Mikkonen, kes vastutas loamenetluse eest. „Tööstustegevusel on alati mingi mõju.”
Metsades muretsevad looduskaitsjad uue raiesurve pärast. Valdav osa Soome metsadest on majandusmetsad ja seetõttu on nende mõju loodusele väga oluline.
Hyyryläineni sõnul on Kainuu metsad raie tõttu juba noorenenud ja killustunud. Ühtlasi jääb suuri metsaalasid järjest vähemaks.
See mõjutab paljusid metsaliike, näiteks paljuräägitud rästast, kes oli veel 2000ndate aastate alguses üks levinumaid linde Soomes ja on nüüdseks oma kiire kahanemise tõttu ohustatud.
„Killustatus on tohutu. Seda on näha, kui vaadata satelliidipilte alates 1980ndatest aastatest kuni tänapäevani. Seda on vähem kui Lõuna-Soomes, kuid siiski märkimisväärne,” sõnab ta.
Hyyryläinen kiidab, et kohalike metsaomanike ja ka riigi metsavalitsusega on suudetud arutada, et raiete ajaks jääksid rohekoridorid alles ja väärtuslikumad kohad saaks kaitse alla.
Soome looduskaitseliidu hinnangul ei tohiks tselluloositehasele keskkonnaluba anda, arvestamata selle laiemat mõju piirkonna metsadele.
Kõrgem halduskohus tõlgendas seadust aga erinevalt. Juba selle aasta alguses otsustati kaebuses Kemis asuva tselluloositehase kohta, et tselluloositehase keskkonnaloa andmisel ei pea arvestama raie suurenemisega, mida tehas lähipiirkonnas põhjustab.
Sama põhimõtet järgis kohus ka selles otsuses.
Soome looduskaitseliidu Kainuu ringkond plaanib Hyyryläineni sõnul vastuseisu tehasele jätkata, kuigi juriidiline protsess on nüüdseks ammendunud.
„Kainuud turustatakse kui loodusmaakonda. Tundub, et siin on päris suur vastuolu,” sõnab ta.
NordenBladet — Transpordi- ja sideameti Traficom küberturvakeskus hoiatab oma nädala ülevaates soomlasi mitmete kelmuste eest, millest viimase nädala jooksul on teatatud.
Kõikide petuskeemide eesmärk on varastada sihtmärgi internetipanga koodid, suunates ta kelmuse veebisaidile ja kutsudes üles end tuvastama. Pettustele on omane ka kõigis neis kasutatav hea ja peaaegu veatu soome keel.
S-pank
S-panga nimel tulevad e-kirjad, mis väidavad, et kliendi S-mobiilirakendus vajab aktiveerimist. Järjekordne soomekeelne e-kirja pettus S-panga nimel püüab kasutajat oma aegunud kontaktandmeid uuendama panna.
Küberturvakeskus märgib, et pangaasju tuleks teha S-panga mobiilirakendusega või trükkides veebilehitseja aadressiribale S-panga kodulehe aadressi. Pangad ei saada ka linke, mille kaudu palutaks kohe esitada pangakoode või maksekaardi andmeid.
Danske pank
Jätkub aktiivne panga koodide kalastamine Danske Banki nimel. Küberturvkeskus märgib, et on nädala jooksul saanud kümneid teateid pildil olevatest kelmusteadetest. Sõnumeid ei tohi avada ega neile vastata. Pöörake tähelepanu veebisaidi aadressile.
Posti Grupp
Posti nimel saabuvad petukirjad väidavad, et paki saaja aadress on puudu ja see tuleks edastada paki kättesaamiseks. Kui kahtlustad, et saadetud kiri on kelmus, saad olukorda kontrollida Posti klienditeenindusest või Omaposti rakendusest.
Omavero
Küberturvakeskus on nädala jooksul saanud mitmeid teateid maksuameti nimel tehtud kelmustest. Sõnum sisaldab linki petusaidile, mille taga palutakse sihtmärgil end tuvastada. Veebileht pakub vaid kolme „tuvastusmeetodit” ning valikutest on puudu ehtsa veebi tuvastamisel pakutav internetipanga ID, elektrooniline isikutunnistus ja mobiilisertifikaat.
Omakanta
Sel nädalal on Omakanta nimel saadetud palju petusõnumeid. Küberturvakeskus teatab, et on saanud nende kohta paarkümmend teadet. Petusõnumi päises on märgitud vähemalt „Uus teade” ja „Uuenda oma terviseandmeid Omakantas – oluline teade”. Amet soovitab Omakantasse mitte minna otsingumootori otsingutulemuste kaudu, vaid trükkides veebilehitseja aadressireale veebisaidi aadressi.
