Esmaspäev, jaanuar 12, 2026

SOOME UUDISED

Soome: Venemaa ähvardab Saimaa kanali laevaliikluseks sulgeda, kui Soome NATO-sse astub

NordenBladet – Venemaa ajaleht Izvestija teatas, et riigiduumas kaalutakse võimalust vaadata uuesti läbi ning tõenäoliselt tühistada Saimaa kanali rendileping, kui Soome liitub NATO-ga.

Kremli-meelse Izvestija teatel võidakse kanali rendileping tühistada, kui Venemaa vaatab suhted naaberriigiga Soome NATO-ga liitumise tulemusel uuesti läbi.

Saimaa kanal on üks Soome olulisemaid siseveeteid, rendileping osaliselt läbi Venemaa kulgeva kanali kasutamiseks laevaliikluseks sõlmiti 1962. aastal ning 2013. aastal pikendati lepingut veel 50 aastaks.

Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste asjade komisjoni asejuhataja Dmitri Novikov ütles, et kui Venemaa suhted mõne riigiga halvenevad, on täiesti loomulik, et ka headel aegadel tehtud lepingu tuleb uuesti üle vaadata.

Liiklus Saimaa kanalil on Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale juba praegu olulisel määral kukkunud, kuna ettevõtted on suunanud oma kaubaveod teistesse transpordiliikidesse ning osa kanalil töötavatest lootsidest on saadetud sundpuhkusele, kirjutas Iltasanomat.

Märtsis teatas Venemaa, et vähendab metsamaterjali vedu Saimaa kanali kaudu oma metsatööstuse kaitseks
Soome kavatses kanalit laiendada

43-kilomeetrine Saimaa kanal on oluline veetee peamiselt hobimeresõitjatele, kuid selle kaudu liikus ka arvestatav kogus Soome metsamaterjali. Venemaa territooriumil asuva kanaliosa pikkus on 29 kilomeetrit ning selle läbimisel on laevadel keelatud Venemaa kallastel randuda või silduda.

Enne Venemaa rünnakut Ukrainale oli Soome alustanud ulatuslikke ettevalmistustöid Saimaa kanali taristu laiendamiseks. Et järvistu veetase on kõrgem kui Soome lahel, on kanalil mitmeid lüüside süsteeme. Soomlased kavatsesid lüüse suurendada ning tõsta veetaset kanalis, et suurendada veetee sügavust. Muutunud geopoliitilises olukorras on arendusprojektide ellu viimine määramatuks ajaks edasi lükatud.

Soomlased taotlevad rekordiliselt passe: järjekorrad on üha pikemad

NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kus on näha, kuidas Helsingis Pasilas on passi taotlemise järjekord pikalt majast väljas. Sellist asja pole varem nähtud.

Soomes taotlevad inimesed omale järjest enam passe. Põhjuseks on varem väidetud Ukraina sõda, mistõttu inimesed valmistuvad evakueerumiseks. Samuti on paljudel passid aegumas, sest varasema 10 aasta asemel on nüüd passide kehtivusaeg 5 aastat. Politseis peab kohal käima sõrmejälgi uuendamas.

Kommentaarides on märgitud, et järjekorras ei pea seisma, kui aeg broneerida, aga järgmised kolm kuud on Soome lõunaosas kõik ajad täis. Seetõttu minnakse järjekorda, et saada kiiremini pass kätte.

Tampere kandist antakse teada, et seal on broneerides järjekorra pikkus koguni 5 kuud ja üldjärjekorda seisma minna ka ei saa. Turus pole samuti mitu kuud ühtegi vaba aega.

Helsingis on politseiasutuste juures rekordiliselt pikad järjekorrad, mis takistab passide väljaandmist. Helsingi politsei andmetel on järjekorrad pikad vaatamata sellele, et passe antakse välja rekordkiirusel.

Helsingi politsei andmetel väljastati märtsikuus rekordilised 27 540 passi. Veebruaris anti uusi passe välja 12 855 ja jaanuaris vaid 8851.

Kommentaarides märgitakse, et probleem laheneks, kui passi kehtivusaega pikendataks 10 aastani, nagu see on enamikus Euroopa riikides.

 

Soome: Rahvusvahelist kaitset on palunud üle 19 000 ukrainlase

NordenBladet — Pärast Venemaa rünnakut on taotlenud Soomes rahvusvahelist kaitset 19 252 ukrainlast, edastas sotsiaalmeedias migratsiooniamet. Venemaa alustas rünnakut Ukrainas veebruari lõpus.

Ajutine kaitse põhineb Euroopa Liidu liikmesriikide ühisel otsusel pakkuda Ukraina pagulastele turvatunnet. See annab õiguse viibida Euroopa Liidus vähemalt aasta ja seda võib vajadusel pikendada kolme aastani.

Ajutise kaitse staatus võimaldab pagulastel Soomes kiiresti tööle saada, aga ei taga Soome sotsiaalkaitset ega teenuseid.

 

 

Soome: Valio müüb oma tegevuse Venemaal ettevõttele Velkom Group

NordenBladet — Soome toiduainetootja Valio müüb oma tegevuse Venemaal sealsele toiduainetööstuse ettevõtte Velkom Group. Valio töötajad lähevad üle uude ettevõttesse. Tehingu hinda ei avaldata. Sellega Valio tegevus Venemaal lõppeb, teatas Valio juht Annikka Hurme.

Koos tehinguga läheb Vene ettevõttele üle Viola sulatatud juustude tootmine ja kaubamärk. Tehas asub Moksva ligidal Jeršovos.

Valio jätkab Soomes oma Viola sulatatud juustude tootmist.

Valio käive oli Venemaal 2020. aastal 87 miljonit eurot ja moodustas ligi 5 protsenti Valio ülemaailmsest ligi 1,8 miljardi euro suurusest käibest.

 

 

 

Soome: Suremus on viimase 35 aasta kõrgeimal tasemel – koroonapiirangutel on olnud oodatule vastupidine mõju

NordenBladet — Eelmisel, 2021. aastal suri Soomes enam kui 2000 inimest rohkem kui 2020. aastal. Üks suurema suremuse põhjustaja on koroona.

Soome statistikakeskus avaldas eelmisel reedel info suremuse kohta, millest tuli välja, et see oli eelmisel, 2021. aastal viimase 35 aasta kõrgeim. Suurim muutus oli eakate inimeste osas. Üle 85-aastaste puhul oli surmade arv eelmise aasta novembris-detsembris tervelt 15 protsenti suurem kui keskmiselt aastatel 2017-2020, vahendab MTV.

Soome terviseameti analüütik Seppo Koskinen ütles, et kõrgemal suremusel on kaks põhjust: suurte põlvkondade vananemine ja koroona. Ta tunnistab, et ei pööraks numbritele liiga suurt tähelepanu. Ta möönab, et koroona ajal on soomlaste oodatav eluiga vähenenud.

Kosineni sõnul võisid suremust suurendada koroona-aja liikumispiirangud. Piirangutega üritati vähendada eakate inimeste suremust ja teatud osas see isegi õnnestus. Samas on see suurendanud suremust muus osas, kuna eakad pole saanud liikuda ja nende tervis on seetõttu kehvenenud.

Koskineni hinnangul saab piirangute kasu või kahju hinnata paari aasta pärast. Mõned koroona aja piirangute mõjud ilmnevad alles aastate pärast.

Koskineni sõnul on piirangud kahe otsaga asi: ühelt poolt need tõstsid eakate suremust, teiselt poolt aitasid säästa inimelusid.

Avafoto: Pexels