NordenBladet — Soome autotootja Valmet Automotive andis teada, et võib lahti lasta 1100 töötajat. See tähendab Uusikaupunki autotehase töötajaid. Töötajad võidakse lahti lasta, saata sundpuhkusele või suunata teisele tööle. Töötajate arvu vähendamise põhjuseks on asjaolu, et sügise jooksul autode tootmine väheneb, vahendab Iltalehti.
Konkreetselt on põhjuseks Mercedes-Benz GLC mudeli tootmise lepingu lõppemine. Ühtegi muud lepingut ei olnud võimalik asemele saada.
Tehases jätkub Mercedes-Benzi A-seeria valmistamine.
Leping lõppes seoses ebakindla olukorraga maailmamajanduses.
NordenBladet — Soome valitsuse siseinfo kohaselt planeeritakse piirile Venemaaga tugevamate aedade ehitamist. Praegu on Soome piiril Venemaaga vaid roostetanud ja nõrk okastraataed.
Põhja-Karjala piirivalve ülem, kolonel Marko Turunen ütles, et praegu on piiriaia ehitus vaid paberil. „Koppa pole veel masse löödud,” ütles ta MTV-le.
Turunen kinnitas MTV-le, et tegemisel on analüüsid piiriaedade ehituse kohta, aga selles osas oodatakse otsust valitsuse juhtidelt ja poliitilistelt otsustajatelt. Kui selline otsus tuleb, siis tehakse seda planeeritult ja kontrollitult, ütles Turunen.
Turunen lisas, et idapiirile aedade ehitus on oluline otsus ja seda tehakse olulisematesse kohtadesse või isegi laiemalt. See on Soome jaoks oluline muudatus, mis vajab kõrgemalt poolt otsust.
Turuneni väitel on praegu aedu planeeritud kriitilistesse kohtadesse. Need on kohad piiriületuskohtade vahetus läheduses. On ka muid kriitilisi kohti, aga nendest Turunen ei soovinud rääkida. Kriitilised kohad on välja selgitatud riskianalüüsi ja infoga varasemate piiriületuse juhtumite kohta.
Soomel on Venemaaga 1343 kilomeetrit ühist maismaapiiri. Turunen ei soovinud kommenteerida ka seda, mis on kriitiliste piirilõikude pikkus.
NordenBladet — Soome energiafirma Fennovoima katkestas lepingu Vene firmaga Rosatom tuumajaama Hanhikivi 1 ehitamiseks. Koostöö Rosatomi tütarfirmaga Raos Project lõppeb koheselt. Otsus ei tulnud kergelt, kuna sedavõrd suure projekti puhul tuleb kaaluda kõiki argumente, edastas Fennovoima juhatuse esimees Esa Härmälä.
Ettevõteandis teada, et projekt peatatakse seoses hilinemiste ja võimetusega Hanhikivi 1 projektiellu viia. Hilinemised on kestnud viimased aastad ning Ukraina sõda halvendas veelgi olukorda.
Fennovoima tegevjuht Joachim Specht märkis, et otsus mõjutab ettevõtte töötajaid. Otsus puudutab kõiki tarneahela osapooli ja Pyhäjoki piirkonda Põhja-Pohjanmaal.
Luba Hanhikivi 1200 MW tuumajaama ehituseks anti 2010. aastal. Algselt oli planeeritud, et jaam annab 10 protsenti Soomes tarbitavast energiast 2024. aastaks. Uue kava kohaselt pidi jaama ehitus algama 2023. aastal ja see pidi valmis saama 2029. aastal.
Jaama maksumuseks hinnati 7-7,5 miljardit eurot. 34 protsenti jaamast pidi kuuluma Rosatomile.
NordenBladet – Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis võimaldab sügiseks hankida regiooni ujuva veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmise terminali.
“Headel naabritel on mõistlik suuri energiaprojekte ellu viia piiriüleselt. Tegutseme Soomega ühisel gaasiturul ning uue maagaasi tarneallika tagamine on praegu meile mõlemale vajalik, et saaksime tugevdada energiajulgeolekut kogu piirkonnas ning teha lõpparve Venemaa päritolu gaasi tarbimisega,” ütles minister Taavi Aas.
Allkirjastatud ühiste kavatsuste memorandum sätestab, et ühine gaasi varustuskindluse projekt viiakse ellu võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Plaan on rentida ujuvterminal, mille taasgaasistamise võimekus aastas on vähemalt 30 teravatt-tundi. Riigid jagavad terminali kulud proportsionaalselt sellega, kui palju kumbki gaasi kasutab.
Ujuvterminali piirkonda toomisega tegelevad Eesti süsteemihaldur Elering ja Soomes Gasgrid. Plaani kohaselt tegutseb ujuvterminal edaspidi riigis, kelle terminali teenindav taristu valmib kiiremini ning edaspidi paikneb Inkoo sadamas.
Minister Aas rõhutas, et LNG ujuvterminali piirkonda toomine on ajutine varustuskindluse tagamise projekt. “Tegutseme praegu selle nimel, et saaksime juba eeloleval talvel hakkama ilma Venemaa päritolu gaasita. Olukord Euroopa gaasiturul on järjest ettearvamatum, ning muutub lausa päevadega. Seetõttu on mõistlik vajaliku kiire ajutise LNG vastuvõtuvõimekuse loomise ülesanne anda riikide gaasisüsteemihalduritele, kelle ülesandeks on gaasi varustuskindluse tagamine. Lahenduse ajaline kestvus sõltub sellest, mis ajaks kinnitavad piirkonnas kanda juba pikaajalisemad turupõhised lahendused.”
Järgmise sammuna allkirjastavad Elering ja Gasgrid koostööleppe. Paralleelselt valmistatakse ette Paldiskisse kai ehitust ning käivad läbirääkimised sellega seotud tingimuste ja ujuvterminali rendi üle.
NordenBladet – Tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO) teatas neljapäeval, et Olkiluoto* kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
“Viivitus on tingitud sellest, et võimaldada teha jaama jahutussüsteemides täiendavaid ülevaatustöid. Jaama elektritootmine jätkub pärast neid kontrolle,” avaldas TVO.
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.
Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni TVO. Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.
Esmakordselt ühendati reaktor vooluvõrku juba selle aasta märtsi alguses. Seade ühendati vooluvõrku võimsusega 103 megavatti. Reaktori täisvõimsus on 1600 megavatti. Täisvõimusel kataks reaktor umbes 14 protsenti Soome elektritarbimisest.
_____________________________ * Olkiluoto tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam, mis asub Soomes Rauma lähedal Olkiluoto saarel. 1979. aastal käiku antud jaamas on kolm tuumareaktorit. Pärast kolmanda rektori täisvõimsuse saavutamist 2022. aastal on jaama koguvõimsus 3380 MW. Kolmanda reaktori ehitamine venis 12 ja pool aastat üle kavandatud aja.
Olkiluoto tuumaelektrijaamas on kaks 890 MW keevveereaktorit[1] ja üks 1600 MW surveveereaktor. Esimene reaktor valmis 1978. aastal ning lülitati elektrivõrku oktoobris 1979. Teine reaktor valmis oktoobris 1979 ning on töös alates juulist 1982. Esimesed kaks reaktorit valmisid Rootsi firmade Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget, Westinghouse Electric Company filiaali, ABB ja Uddcomb Sweden AB ning Soome Finnatomi, Strömbergi, Atomirakennusi, Jukola ja Työyhtymä koostöös. Algselt oli reaktorite võimsus 660 MW. Reaktorite võimsust kasvatati moderniseerimiste käigus 1983–1984, 1995–1998, 2005–2006, 2010–2011 ja 2017–2018. Septembris 2018 pikendati reaktorite litsentsi 2038. aastani.
Detsembris 2000 hakati kavandama kolmanda reaktori ehitamist. Sellekohane otsus tehti 2005. aasta veebruaris ning ehitus algas samal aastal. Ehitama hakates oli Olkiluoto 3 Euroopas esimene kolmanda põlvkonna surveveereaktor EPR. Reaktori kavandatav võimsus oli 1600 MW. Reaktor oli kavas lülitada elektrivõrku 2010. aastal. Peamised ehitajad olid Prantsuse firma Areva ja Saksa Siemens.
Kolmanda reaktori valmimise tähtaega lükati korduvalt edasi ning selle ehitamine venis üle 10 aasta. 2007. aastal alustas Areva Prantsusmaal Flamanville’i tuumaelektrijaama teise EPR tüüpi reaktori ehitust, mis pidi hakkama elektrit tootma 2012. aastal. Ka selle jaama valmimine on nihkunud kümme aastat kavandatust hilisemaks. Esimene valmis saanud EPR tüüpi reaktor on Hiinas 2018. aastal tööd alustanud Taishan 1.
Algselt oli jaama kolmanda ploki maksumuseks kavandatud 3 miljardit eurot. Detsembris 2012 hindas Areva, et reaktori maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot. 2019. aastaks olid projekti kogumaksumuse hinnangud kasvanud 11 miljardi euroni. Ka Flamanville EPR reaktori ehituskulud on juba ületanud eelarvet viiekordselt.
Energiaplokki on ehitanud 3800 töötajat viiesajast firmast. 80% ehitajaist on Ida-Euroopa riikidest.
Augustis 2020 teatas Olkiluoto tuumajaama operaator Teollisuuden Voima, et jaama kolmas plokk antakse käiku 2022. aastal. Tuumkütuse vardad paigaldati reaktorisse 2021. aasta kevadel. Reaktor ühendati elektrivõrku 12. märtsil võimsusega 103 MW ning selle võimsust hakati tõstma arvestusega, et reakor saavutaks täisvõimsuse umbes nelja kuuga. Aprilli lõpus teatas Teollisuuden Voima, et Olkiluoto kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
Arutatud on ka neljanda reaktori rajamist Olkiluoto tuumajaamas, aga viivituste ja ülekulude tõttu kolmanda reaktori ehitusel on see arutelu peatatud.
Tuumajaama juurde on rajamisel Onkalo tuumajäätmete hoidla – maa-alune hoidla ligikaudu 500 m sügavusel. Michael Madsen tegi sellest dokumentaalfilmi “Into Eternity” (“Igavene haud”), kus ta võtab erilise tähelepanu alla küsimuse, kuidas tuleks tähistada see ohtlik paik, nii et see tähistus oleks arusaadav 100 000 aasta jooksul (ükski keel teatavasti nii kaua ei kesta).
