NordenBladet — Soome idapiirile kavandatav piiriaed ootab üha poliitilist otsust. Samal ajal aeda juba planeeritakse ja tehakse ehituseks ettevalmistusi. Siseminister Krista Mikkonen ütles, et aia ehitus võib alata juba enne järgmist talve. Alustada saab tema sõnul üsna kiiresti. Pärast seda on ehitus ise küllalt suur ettevõtmine, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegu oodatakse veel piirivalveameti analüüsi valmimist. Alles pärast seda selgub, kui suure ettevõtmisega on tegemist.
Aia planeerimise detailidest on praeguseks teada vaid niipalju, et igale poole seda ei rajata. Piirded tulevad idapiiri „kriitilistele” lõikudele. Sellised on näiteks piiriületuskohad ja nende ümbruses olevad piirkonnad.

See pole Soomes esimene kord, kui arutatakse idapiirile aia ehitust. Viimati arutati seda eelmisel, 2021. aastal endise siseministri Kai Mykkäneni ettepanekul.

Venemaa alustatud Ukraina sõja tõttu aga erineb praegune julgeoleku olukord varasemast. Valitsus on arvamusel, et piiri ohutust tuleb suurendada ja praktikas on seda juba tehtud. Soomel peab olema võimekus piiri kaitsta. Varem on loodetud osaliselt Venemaa abile, aga nüüd on olukord teine.

Piirivalveameti andmetel on planeerimisel võetud aluseks ebaseaduslike piiriületuste ärahoidmine ja tuvastamine.
Aia ehitus on vaid osa suuremast projektist, mille hulka kuuluvad piirivalvurite hulga suurendamine, valvetehnika ja taristu. Valitsus andis aprillis eelarve arutelul piirivalvele juurde 163 miljonit eurot. Seda summat on kavas kasutada töötajate värbamiseks, uue valvetehnika soetamiseks ja uute valvelennukite ostuks.

Idapiirile aia ehitus nõuab omaette rahastust. Kuidas ja kust see raha saadakse, on veel lahtine. Soome ja Venemaa vaheline piir on ka Euroopa Liidu välispiir ning tulevikus NATO ja Venemaa vaheline piir.
Kui algavad aia ehitustööd, siis tuleb arvestada Soome looduse ja lumeoludega. Soomele lähim piiriaed on ehitatud Eestis.

Küsimus on ka see, kui palju selline aed Soomele maksma läheb. Eestis maksis aia ehitus 1,3 miljonit eurot kilomeeter.
Üks aia ehitust soodustav ohuallikas on näiteks see, kui Venemaa toob piiri äärde pagulasi. Aed aitab parandada üldist piiriturvalisust.

NordenBladet — Reedel, 13. mail 2022 lendavad Soome õhuruumis neli USA sõjalennukit A-10 ja õhutankimislennuk KC-135 Stratotanker.

A-10 lennukeid tangitakse Soome õhuruumis, kuid need ei maandu Soome pinnal. Ülelennud Soome õhuruumis on osa lennuki marsruudiplaanist.

NordenBladet — Euroopa Liidu osana kannab Soome vastutust Ukraina rändemõjude ja eelkõige sõjapõgenike kaitse eest. Osana EL-i ühistest jõupingutustest on Soome valmis ajutise kaitse alla kuuluvaid isikuid vastu võtma ka teistest riikidest ületoodutena. Valitsus väljendas oma seisukohta ületoomiste kohta 12. mail parlamendile esitatud kirjas.

Ukraina saatkond Soomes on palunud Soomel vastu võtta Ukrainast ületoodavaid lapsi ja puuetega inimesi. Soome on vastanud Ukraina palvele, et Soome oleks valmis vastu võtma 20 liikumispuudega inimest ja nende lähedased pereliikmed ning 30 saatjata alaealist. Isikute ületoomise arutelud ja praktilised korraldused jätkuvad siseministeeriumi, Ukraina saatkonna ja migratsiooniameti vahel.

Soomes on peetud kahepoolseid läbirääkimisi ületoomiste vajaduse üle ka Eestiga. Hetkel on prioriteediks inimeste iseseisva liikumise lihtsustamine, kuid ka ületoomised võivad osutuda vajalikuks hiljem.

Paljud Ukraina põgenikud tahavad jääda kodumaa lähedusse

Ajutise kaitse direktiiv kohustab ELi liikmesriike tegema vajaduse korral koostööd kogu kaitseperioodi jooksul, et tuua kaitse saajad ühest liikmesriigist teise. Ületoomisi võib teha aga ainult isikute endi nõusolekul. Seni on paljud Ukrainast põgenenud soovinud jääda Ukraina piiri lähedale.

Erilist survet on avaldatud Moldovale, mille vastuvõtuvõime on juba ületatud ja mis on taotlenud toetust EL-i liikmesriikidelt. Seni on aga Moldovast ümber asustatud vaid umbes 1300 inimest, hoolimata sellest, et 16 Euroopa riiki on võtnud kohustuse vastu võtta umbes 20 000 inimest. Ka Soome on väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut ületoomisteks Moldovast, kuid seni pole konkreetseid korraldusi tehtud aeglase asjaajamise tõttu Moldovas.

Kriisi pikenedes võib ületoomiste vajadus kasvada

Seni on ületoomised vähe mõjutanud nende riikide olukorda, kes on vastu võtnud suurel hulgal Ukrainast põgenenud inimesi. Seetõttu on oluline, et Ukraina põgenikud saaksid võimalikult sujuvalt taotleda soovitud riiki EL-is. Peamine on siin saada õiget teavet olukorra kohta liikmesriikides, ajutise kaitse võimaluse ja saadaolevate transpordiühenduste kohta. Mitmed ühistranspordifirmad pakuvad Ukraina põgenikele tasuta või soodushinnaga sõidupileteid.

Küll aga võib kriisi jätkudes tõusta ületoomiste tähtsus, kuna teatud riikides väheneb inimeste liikumisvõime ja vastuvõtuvõime ületatakse. Teatud haavatavate gruppide jaoks nagu puuetega inimesed või alaealised, kellel on piiratud võimalused iseseisvaks liikumiseks, võib see olla juba oluline. Lisaks aitavad koordineeritud ületoomised ametiasutustel ennetada vastuvõtuteenuste vajadust ja suunata tulijad ajutisele kaitsele.
Ajutise kaitse direktiiv on Euroopa ühine lahendus

Ühtlasi on valitsuse kiri parlamendile aruanne ajutise kaitse direktiivi kehtestamisest märtsis 2022. Ajutise kaitse direktiiv pakub Euroopas ühtset lahendust, mis tagab Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele kohese kaitse ja ühtse staatuse. Soome on võtnud endale kohustuse pakkuda ajutist kaitset isikutele, kes on hõlmatud Euroopa nõukogu rakendusotsuse ja seda täiendava valitsuse otsusega.

Valitsuse otsus kehtib kuni 4. märtsini 2023. Vajadusel saab EL-is kaitse andmise otsust pikendada 6-kuuliste perioodide kaupa, kokku kuni 3 aastaks. Kui olukord peaks muutuma ja EL leiab, et võib kaaluda turvalist ja püsivat naasmist Ukrainasse, võib kaitse direktiivi nõukogu otsusega lühema aja jooksul lõpetada.

NordenBladet — Soome lepituskomisjon andis teada, et ei taotle valitsuselt streigi edasilükkamist, mis tähendab, et teisipäeval, 3. mail algab Soomes 81 000 omavalitsustöötajat puudutav streik.

Streigivad muu hulgas lasteaedade ja koolide töötajad. Streik kestab nädal aega kuni 9. maini.

Streik puudutab Helsingi, Espoo, Kauniaineni, Vantaa, Turu, Tampere, Jyväskylä, Kuopio, Oulu ja Rovaniemi linnasid.